Mõnistõ talorahvamuusõumin om kooni 22. joulukuuni joulõ uutmisõ aig. Jouluprogrammin kaias, kuis joulu omma aon muutunu. Proovitas perrä, kuimuudu mi edevanõmba inämb ku saa aasta iist üten joulu-sikaga madalan rehetarõn pühhi pei. Aojuunt pite edesi minnen jõutas Eesti riigi alostusõao jouluõdagulõ, kon perrit pite käve taasperilde kaskaga jouluvana. Edesi rännätäs läbi Nõvvukogo ao, ku latsi man käve näärivana, ja lõpus jõudas täämbädsehe päivä vällä.

Lisas saava külälidse kaia vällänäütüst «Mõnistõ päkäpikumaa 25», kon omma pildi ja kostüümi veerändsaa aasta joosul olnust päkäpikumaast.

Karilatsi vabaõhumuusõumin või kooni 21. joulukuuni trehvädä päkätsit ja saia ossa näide toimõnduisist. Matkatas mõtsa all, laulõtas lumõhelbit sadama, meisterdädäs ja kõnõldas tuust, kuis läbi ao joulõ om tähistet.

Päält joulupühhi, 28. ja 30. jõulukuul, oodõtas küläliisi joulutii pääle, miä lätt läbi mõtsa ja muusõumimajjo vaihõlt. Tetäs hobõsõga saanisõitu, kõnõldas joulujuttõ, võetas vällä suusa-riikese ja tetäs muid talvitsit välätoimõnduisi, mink mano käü tulõtegemine ja lämmä tsäi juuminõ.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin saa kaia kunstnik Kuusingu Toomasõ näütüst. Sääl om välän 26 pilti, miä tettü võrokeelidse «Kalõvipoja» jaos. Eepos tulõ võro keelen vällä tulõva aasta.

Vana-Võromaa kultuurikua aastalõpu-välläpanõkil saa kaia kirivät klaasikunsti. Soone Elli ja Karik-Hallimäe Malle näütüsel «Kimbatus» omma välän mitmõn klaasikunsti tehnikan tettü tüü.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit