Kuimuudu kirota 70. sünnü­päävä puhul portreeluku inemisest, kink tähtsämbide tegemiisi nimekiri om pikemb, ku üte luu jaos lehe­ruumi jakkus? Ma ei tiiä. Tuuperäst kutsu JANSONSI SILVI ümbre Tamula järve matkama ja looda, et vast saa tuust matkast lehte jutu kirota.

Taa om üts väiku rännäk põimu­kuu perämädsel pääväl. Läämi Kreutzwaldi avvosamba mant peripäivä ümbre järve kõndma. Et Silvi vidä Papa Kreutzwaldi hoovi­tiatrit, om tuu matka alostusõs ekämuudu paslik paik.

Mi ei saa pall’o kõndi, ku Silvit essütedäs: tutva tahtva Tamu­la veeren näüdädä, et paadisilla pääle om istma tulnu esieräline tsirk: hõpõhaigru.

Kuigimuudu saami siski minemä, a jälleki om segäjä vastan. Seokõrd verevät karva kass, kiä, nigu Silvi tiid, eläski tan Tamula veeren. Ka kassist saami müüdä ja edesi lätt tii Võlsi poolõ. Silvi jutu­suun lätt vallalõ ja mi ei panõ segäjit inämb tähelegi.

Tsiberin sündünü

Tsiberin kiudutõduidõ perren sündünü Silvi kõnõlõs umast latsõpõlvõst. Tä oll’ aasta ja kolm kuud vana, ku tä imä inglide mano läts’. Ummõhtõ om Silvi läbi elo tundnu, et kuigimuudu imä tedä hoit, om nigu kaitsõingli.

Latsõpõlvõraamadu

Mõni aastak ildampa tõi esä Silvi Võromaalõ Lepässaarõ kanti, kohe tä kodoväüs läts’. Kasuvanaesä oll’ tuu, kiä löüdse, et lats piät inne kuuli lugõmisõ selges saama, ja nii saivaki raamadu Silvi jaos armsas. Latsõn lugi tä katõkismusõjuttõ ja kujot’ eläväle ette, kuis lõvi suurõ mulgu põhjan möirgas.

Üts Silvi latsõpõlvõraamat oll’ ka Jaigi Juhani «Tondijutu». Hirmujutu olli üts osa Silvi kasvatusõst, iks tuuperäst, et lats ütsindä mõtsa vai kao mano es lännü. Ildampa oll’ tä lemmik­raamat «Kadri», tollõ päätegeläsen tundsõ Silvi hinnäst är.

Koolitii

Kuuli läts’ Silvi kõgõpäält Petseri liina. Sääl käve tä edimädsen ja tõõsõn klassin. Tä ütles, et es opi tuu katõ aastaga midägi vahtsõt mano, a et joba inne kuuli oll’ tä mängnü tuud, kuis lõvi om kooban, sis avastõdi sääl timä näütlejä­and ja panti egän võimaligun paigan esinemä.

Edesi käve Silvi põhikooli lõpuni Haan’kasõ koolin. Tuust aost omma täl kõgõ selgembäle meelen koolikaaslaisi puul külän käümise. Et vahemaa olli pikä, saiva jala kõvastõ vatti, a tekkü ka suur huvi matkamisõ vasta.

Päält põhikuuli plaansõ Silvi Villändile kultuuritüüd opma minnä, a esä soovit’ siski keskkooli valli. Keskkoolin käve Silvi Kanepin. Esä sai teie­valitsusõn sahamehe kotus­sõ ja nii koliti Kanepilõ elämä. Kanepi aol lei Silvi üten ansamb­lin, minka käüti pitõl rahha tiinmän.

Pedagoogi- ja kultuuritüü

Keskkooli lõpõtanu Silvi pruuvsõ lavakuuli sisse saia, a jäi ussõ taadõ ja läts’ opma eesti keele ja kirändüse oppajas. Edesi oll’ tä aastakõsõ Kanepi koolin oppaja, päält tuu 12 aastakka «kerigukoolin» Võrol.

A kultuuritüü tõmmas’ iks niivõrra, et ütel aol lõpõt’ tä oppajatüü ja naas’ kultuuri kõrraldama. Ma ei usu, et perämäidsi aastakümnide Võro liina kultuurielon om väega pall’o ettevõtmiisi, mink man Silvi üten ei olõ löönü.

Kuldnõ pensioniaig

Täämbä tund Silvi mõnno pensionipõlvõst. «Teno nõvvukogudõ võimulõ sai ma rohkõmb tüüstaaþi ja suurõmba pensioni,» ütles musta huumori sõbõr.

Silvi löüd, et pääle pensionilõ jäämist om täl inemiisiga läbisaaminõ hulga parõmbas lännü: inämb ei olõ vaia tõisi käest midägi nõuda.

Pensionilõ jäien läts’ esierälidselt vallalõ ka Silvi näütlejäsuun. Timä vast kõgõ tähtsämb tiatriroll om siiäni olnu Vanõmuisõ suvõtükün «Kirvõtüü». Parhilla lüü tä üten MTÜ Müüdud Naer vahtsõn pikä nimega etendüsen, midä saa seo kuu Võrol kaia.

Jutuajamisõ aigu kaemi, määndsit siini mõtsa all kasus. Teemi ka üte kõrvalõpõikamisõ, käümi Roosisaarõ tammõ man ja Silvi tege mitmõn paigan hainust, viist, puiõst ja siinist pilti.

Tsõõr saa järvele pääle. Inne lõppu jõvvami tsipa kõnõlda Kõivu Madissõ filosoofiast ja sis äkki omgi matkal ots pääl.

Pall’o õnnõ, Silvi, ja jõudu kõigis tegemiisis ka edespite!

Rahmani Jan


Tsipa väsünü, a õnnõlik Jansonsi Silvi päält tsõõri ümbre Tamula järve. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit