Ma olõ iks mõtõlnu, et olõ ku kassipoig, kes vette visatu ja säält sis vällä ujunu. Egä elläi pelgäs jalahuupi ja lats kurja kaemist. Ma nii kräämuna sai tunda, ku es taheta, et ma kohegi kellegi poolõ sisse läässi.

Üts uhkõn majan elläv koolisõsar oll’ halva isu ja tervüsega. Timä imä kutsõ minnu latsõlõ mänguseldsilidses. A ku tull’ mõtõ, et tütrik taht süvvä, sis kostõti mullõ, et ma uutku, näide lats piät süümä… Oi ma sis kujuti ette, mis sääl lavva pääl võiss olla! Sis ma tõoti, et ku ma suurõs kasu, kutsu kõik hindä poolõ süümä.

Elon või halv ka hääs käändä. Matõmaatikaoppaja kiusas’ minnu. Tä mõnit’ ja halvust’ ja küsse kõgõ iks taad ümärdämise riiglit. Tälle miildü, kuis ma kokuti. A toda riiglit läts’ki elun kõgõ rohkõmp vaia.

Noh ja ku ma sääl haiglakoolin olli, kiusas’ minnu mu kirändüse oppaja. Kül tä naardsõ mu pikki lausit ja tõi kõva helüga teedä, mis ma kiruti. Ku kuul naas’ lõppõma, ma korssi rublakõisi ja lasi tuvva turult uhkõ lilli. Sis nakas’ oppaja vesistämä ja ütel’: «Ma tahtsõ sinnu triini ja hää, et arvu sait…» A määndse hinnaga! Oppaja om Luule ja piässi viil elun olõma…

Ku Põlva kogukund mu ellu saatsõ, et mingu noh edesi opma, sis tuu kultuurikuul Villändin andsõ pall’u hääd ellu üten. Kavvõstopminõ oll’ ränk ja rassõ, a vot Salumi Ants juhat’ kavvõstopmisõ osakunda ja tundsõ egäüte vasta huvvi ja avit’. Murdsõ hää käe luu ja et kontrolltüü olli tegemäldä, pidänü ma ammõtilda jäämä ja olõma palgalda puhkusõl, a nä saadi iks ammõtligu kutsõ ja kuul sai edesi minnä üten minuga. Meid alust’ 1962. aastagal 36 ja üte jutiga lõpõt’ õnnõ kuus…

Määndselgi eluetapil sai aimu, et parõmb om hinnäst vällä naarda, sis naarat tõisi kah… Lustilinõ miil and elulõ mekki. Tuu tõotus, et iks appi lää, om täämbädseni. Pettä olõ harva saanu, iks om minnu avitõt ja ma olõ tõisi avitanu.

Ku tehnikum suurõ vaardiga põllumehi koolit’, olli ma sääl raamadukogun ku imä Teresa, iks aviti halõdakõisi. Minnu kutsutigi kõigi imäs. Tuu aig oll’ latsil rassõ, egäl oll’ uma kodu lugu ja saatusõkõnõ. Oi ku pall’u tulõva küllä, kallistust saama. Tuuperäst ma ka toda kurikuulsat Facebooki piä.

Raudkatsi Ene

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit