Timahavadsõ Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna saava Jää Eela ja Laari Mart. Hurda-preemijit andas vällä joba 29. kõrd ja egä aasta kats preemiät: üts Põlva maakunnan silmä paistnulõ inemisele ja tõnõ üle Eesti tunnõtulõ rahvuskultuuri edendäjäle.

Savi turismitalo pidäjä Jää Eela om varrampa aastit vidänü Hurmi külä kogokunna tegemiisi. Perämäidsil aastil om tä inämb pühendünü kodotsilõ tegemiisile, a tuu kõrvalt uur tä hoolõga suguseltsi ja lüü üten Hurda Jakobi seldsi tegemiisin. Suguseldsi uurminõ vei Eela ka Hurda eloluu uurmisõ mano ja minevä aasta lõpus säädse tä Hurda elo perrä kokko näütemängu «Jakob tuleb koju», kon kõnõldas Hurda perekunnaluku ja kujotõdas paiku, kon Hurda Jakob elli ja tüüt’.

Väikun intervjuun Umalõ Lehele kõnõlõs Jää Eela lähembäle Hurda Jakobist ja tsipa ka ummist tegemiisist.

Kuis tekkü huvi Hurda Jakobi tegemiisi uurmisõ vasta?

Mu huvi tekkü Hurda vasta sis, ku löüdse, et mu esäpuulnõ suguselts ja Hurda suguselts juuskva abiellumisõ peräst kokko. Pääle tuud naksi Hurda suguseltsi rohkõmb uurma, ja timä eloluku kah. Kümme aastat olõ Hurda seltsin olnu, om peet konvõrentse ja kõrraldõt üritüisi, miä tegevä Hurda perändüst tutvambas.

Hurda Jakobi kõgõ suurõmb tüü om olnu tuu, et tä om kor’anu alalõhoitmisõs eesti talorahva- ja laulukultuuri. Tä kutsõ aolehe kaudu üles rahvaperändüst kirja pandma ja löüdse niimuudu hulga abiliisi, kiräsaatjit. Tä oll’ torõ miis tuun mõttõn, et esi vastas’ kiräga kõigilõ kogojilõ, tennäs’, oll’ kaastüüliidsi vasta tähelepandja.

Olõt Hurda elost kokko säädnü lühembä ja pikembä näütemängu. Minkast nuu kõnõlõsõ?

Inne Hurda 180. sünnüaastapäivä ma mõtli, et seod ammõtlikku juttu om olnu hulga, a perekunnast olõ-i kiäki kõnõlnu. Sis naksi uurma matõrjalõ timä perekunna kotsilõ, sünnüst surmani. Panni kokko Hurda eloluu, perekunnaluu. Timä sündümisest Himmastõn, timä vanõmbist, sis Himmastõn, Põlvan ja Tarton koolin käümisest, tüüelost Hellenurmõn, Otõpääl, Tarton ja Peterburin.

Mullõ lihtsäle miildü timä peret uuri. Internetist löüdse pall’o matõrjali, väega pall’o oll’ abis Laari Mardi monograafia «Raamat Jakob Hurdast», sääl oll’ ka hulga pilte. Üts kõgõ lähemb Hurda Jakobi sugulanõ, kiä viil elävide kirän, om Kähri Liina. Timä abiga sai ma sugupuu üles ehitedüs.

Hurda-seldsi inemiisiga, kelle hulgan om ka Põlva rahvatiatri rahvast, säimi edimält lava pääle tükü «Jakobi jõulud». Mängsemi tuud uma seldsi rahvalõ. Tuust kasvi vällä ka pikemb tükk «Jakob tuleb koju», midä etendimi seo aasta vabariigi aastapääväl Himmastõn. Tageli Ilmar mängse pääossa, Hurta, jutust luku mina-vormin. A üten lei viil hulga rahvast, ka latsi ja pillimängjit.

Kuis rahvas näütemängu vasta võtsõ?

Väega häste, rahvalõ väega miildü. Oll’ plaan seo tüküga muialõ esinemä minnä, a sis tull’ koroona pääle. A mõtõ om tetä etendüisi viil Hurda eloluuga köüdetüin paigun. Järgmädses olõs loogilisõlt Hellenurmõ, sis Tarto, Otõpää ja sis Peterburi. Kõik omma väke täüs, tahas mängmä minnä.

Kas Sul om Hurdaga köüdetült viil plaanõ vai suuvõ?

Inemise võinu rohkõmb Hurda perändit tunda ja väärtüstä. Mi Hurda-seldsi murõ ja suuv om, et saanu kõrda Hurda sünnikodo. Kats hoonõt, ait ja sann omma kõrda saanu, ku saas ka elomaja, olnu sääl hää üritüisi kõrralda, es pidänü kõkkõ tarvilist sinnä vidämä.
Ja viil olõs lehelugõjilõ sääne suuv: tundkõ huvvi uma suguseldsi vasta!

Kuis Savi turismitalol parhilla lätt?

Võtami iks küläliisi vasta. Koroona-aigu oll’ vaiksõmb, sis saiva üümajja nuu, kiä tan kandin komandeeringun olli. Ku asi läts’ lahedambas, nakas’ turistõ käümä, suvõs om peris hulga tellitü.

Helistedäs pall’o, huvvi om, a üle mõistusõ ei saa kah rahvast vasta võtta. Ma ei taha väega pall’o esi seltskundõ võtta, taha külärahhu ja kodorahhu hoita.

Jaanipääväl oll’ iks peris pall’o rahvast: oll’ hulga sõpruskundõ, egäüts esi nukan.

Midä puhkaja maalt ots?

Egäüts ots umma. Osa otsva vaikust. Tõõsõ jäl tahtva pito pitä. Om komandeeringun käüjit, om latsilaagriid.
A kõgõ inämb otsitas iks ehtsät luudust. Mõni perekund om käünü kümnit aastit, sõitnu tan ümbre ja näüdänü latsilõ seod piirkunda.

Küsse Rahmani Jan


Timahavanõ Hurda-preemiä saaja Jää Eela. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit