Kordemetsa Gerda. Rahmani Jani pilt

Midä tetä raamatidõga, midä inämb vaia ei lää? Eesti Hoiuraamadukogo tulõ seo kuu Võrolõ uma suurõ kogomiskampaaniaga «Anna raamatulõ vahtsõnõ elo!». Kogomiskasti pandas vällä 14. vahtsõaastakuul, raamadukogorahvas esi om korjaman ja nõvvo andman 22. vahtsõaastakuul kellä 12–16 Võromaa keskraamadukogon.

«Püvvämi uma kampaaniaga tetä Eestile tsõõri pääle. Parhilla jõvvami säändsit teedüsse- ja kogomisõpäivi tetä ütel puulpääväl kuun,» kõnõlõs hoiuraamadukogo direktri Kordemetsa Gerda.

Eesti Hoiuraamadukogo om paik, kon hoitas alalõ väärt raamatit, midä veidemb tarvitõdas. Viil tegeldäs raamatidõ vahendusõga: mõnt raamatut ei olõ ütel vaia, a tõõsõl jäl om vaia. «Om suur hulk raamatit, midä otsitas takan tikutulõga,» seletäs Kordemets. «Näütüses sari «Seiklusjutte maalt ja merelt», miä rändäs mi mant kipõstõ edesi.»

Saman om Kordemetsa jutu perrä ka hulk säändsit raamatit, midä ei olõ mõtõt alalõ hoitagi. Nuu omma näütüses suurõ trüküarvuga vällä antu Stalini ja Lenini teossõ, ka suurt jako nõvvokogo-aigsõt ilokirändüst om väega hulga.

«Mi, eestläse, olõmi raamadurahvas ja meil om vallus mõtõlda raamadu ärviskamisõst. A siski om nii, et ka raamadu elol om alostus ja lõpp, täpipäält nigu inemiselgi,» seletäs tä.

Raamadu, midä saa hoiuraamadukogolõ anda, võiva olla tarvitõdu, a piät olõma puhta, nuu ei või haisada ega hallita. «Soovita huviliidsil kirota vai kõlista Eesti Hoiuraamadukogo välläandidõ osakunda, kost saa tarka nõvvu,» kõnõlõs Kordemetsa Gerda. Tarviligu numbri ja muu teedüs om internetin leheküle hoiuraamatukogu.ee pääl.

«Taha siski viil mano üteldä, et raamatidõ sortmisõ man om ka üts tundõperi väiku asi, midä mi hää meelega tunnista. Ku kinkalgi om ummi raamatidõga väega tundõlinõ läbisaaminõ ja täl õkva kuigi käsi ei nõsõ näid esi sortma ja utilisiirmä, sis või nuu raamadu iks meile tuvva,» ütles Kordemetsa Gerda lõpõtusõs.

Rahmani Jan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit