Vahepääl mullõ paistus, et ma olõ prohvõt. Vai määnegi sääne Muhamedi vai Buddha muudu miis. Hariligult saa prohvõtis niimuudu, et edimält olt jõukas miis, sõs lüüt uma raha lagjas ja sõs ei jää muud üle ku prohvõtis naada. Mul läts’ tõisildõ, algusõst pääle es olõ rahha ja õkvalt es olõki muud tetä ku prohvõtis naada.

Seon mõttõn olõ rohkõmb Jeesusõ Kristusõ muudu, et mõlõmba olõmi peri tüülisklassist. Rahha es olõ ei täl, ei olõ mul. Ma ei tiiä, kas ja ku pall’o täl võlgu oll’, ummi ma jõvva viil kokko lukõ, a ku määnegi võlateedüs tulõ, sõs ma mõtlõ, et kulõ Elisa vai massuammõt, pall’o sa esi Jeesusõlõ võlgu olt. Sa ei tii näkogi, et tuu sullõ rassõ om, mille piä ma sõs näko tegema, et mul sullõ kuigipiten rassõ võlgu olla om. No ei olõ noh.

Hariligult oodõtas prohvõdi käest immit. A ime omma egäl sammul nigunii olõman, näid ei piä egä hinna iist mano tegemä, näist tulõ lihtsäle arvo saia ja näid nätä. Tuu, ku joogi suust sisse valat ja tuu õkvalt alt mulgust vällä ei joosõ, om ime. Elo omgi ime, mis sais lihtsist asjost kuun.

Prohvõdi käest oodõtas millegiperäst suuri kõlavit mõttit ja kihotuslausit. A peris prohvõt tege peenembäle, prohvõt ei salga kunagi häti, prohvõt mõtlõs lihtsäle suurõ hädä väikus. Ja nä ommaki väiku, ku mõtlõma naada. Ma olõ vahepääl pruuknu ütte tõistsugust, viil tegüsämpä mõtlõmist. Mõtlõ parõmb väiku hädä suurõs, sõs olõ-i aigugi suuri häti pääle aigu raisada. Tege sama vällä.

Üts mu hää tutva joogaoppaja ütel’: lasõ vallalõ! Et ku sul om hädä, lasõ timäst vallalõ. Et sõs sul ei olõ inämb hätä. A niimuudu ei saa esiki naasõhätä är klaari. Et lahutat är ja omgi kõik. Tulõ vahtsõnõ ja pall’o hullõmb. Perrä proovitu! Ma olõ timäga lõpmalda hulga vaiõlnu, a tä ei saa arvo. Ma oppa vastapite. Kõigi maailma vaimliidsi praktikide kõrval om õnnõ mul kõrralinõ lihalik praktika. Kihotuslausõs om: seks ja tsialiha. Ja ku sul om hädä, sõs hoia timäst kümne küüdsega kinni. Selle et ku sa täst vallalõ lasõt vai, viil hullõmb, tä kõrda ajat, sõs tulõ järgmäne hädä. Ja sõs ülejärgmäne. Ja nii edesi.

Ku sul ei olõ inämb üttegi hätä, sis olõt arvada är koolnu. Mis om kah ummamuudu hädä. A inämb mitte sullõ hindäle. Matussõga om lihtsäle kõvva jandamist.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
prohvõt

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit