10. süküskuu 2020. Urvastõ kandin kõnõldas luulõtajast Heibergi Mariest, tetäs väiku matk Heibergi sünnütarõ paiga pääle ja täämbädse ao luulõtaja lugõva ummi luulõtuisi. Ilosal pääväl om illos päälkiri: «Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ».

Luulõ ja luuminõ om midägi säänest, miä jätt inemise sisse tundidõ-kildakõisi. Esiki ku sõna meelest läävä, jääs mälehtüs tuust, miä süvembält pututas, kohegi alalõ. Püvvä mõnõ kildakõsõ, miä tuust pääväst sisse jäi, kirja panda.

***

Sügüsene Urvastõ kerigupark. Õkva nakkas vihma sadama. Pingi, mikrofon, paras hulk kiränikkõ, koolilatsi ja muid huviliidsi. Koolilatsõ lugõva Heibergi luulõtuisi. Tuul puhk, a vihma viil ei sata. Luulõtaja Ellmanni Joanna tege väiku ettekandõ Heibergi Marie elost. Noorõn iän pall’olubavit, a kurbõ luulõtuisi kirotama naanu Heibergi saatusõs saa õnnõlda ja vastamada armastus, miä vii meele pääst. Nii lätt õnnõdu luulõtaja elo perämäne puul müüdä haigõmajan ja Eesti-ao tõõsõn poolõn arvatas, et tä om ammu ärki koolnu. Periselt koolõs 1890. aastagal sündünü Heiberg 1942. aastaga radokuun.

Olõ-i ka Urvastõ rahval Heibergist pall’o mälehtüisi. Niipall’o om perreperimüs täämbädse pääväni toonu, et ku Heiberg joba luulõtaja oll’ ja kodokandin käve, sis lihtsä rahvaga tä väega juttu ajama es tulõ.

Jutu mälehtüssamba man kõnõldu, liigutas edesi vahtsõ kogokunnalava mano, kon süvväs saia ja piirakit ja juvvas tsäivett. Vihma ei nakkagi sadama, hoobis päiv tulõ vällä.

***

Vällä tulnu päiv and huugu väikulõ matkalõ. Tuu om iks paar verstä jalotamist muast külätiid pite, kon saa sõita õnnõ villissega. Õnnõs om üts sääne vanaaolinõ maastigumassin kostki löütü ja nii saava nuu, kiä nii pikkä tiid uma jala pääl kõndi ei kannata, kah matka läbi tetä.

Jalaga käüjil ei olõ kipõt kohegi. Uuritas siini, talokotussit ja kor’atas üles kündlepurkõ, midä tsirgu omma surnuaia päält lakja vidänü. Et inämbüs matkajist omma kiränigu, om ka jutu seen rohkõmb tundõjuttu ja mõnigi matkalinõ kujotas hindäle täpsele ette, kost ja kuimuudu Heibergi rassõ mõttõ alostusõ omma saanu. Heibergi sünnüpaiga man om kinä jupikõnõ kivimüürü ja tuu man tetäs pilti. Päiv paistus lämmäle, tuul om vakka jäänü.

***

Kinä pääväkese kolmas osa vii rahva Urvastõ seldsimajja. Tan om luulõõdak, midä hariligult om peetü keväjä Contra sünnüpäävä aigu.
Üles ast kümmekund luulõtajat, inämbüisi lustiliidsi ja laululiidsi tekstega. A mõni etteloet lugu pand ka heiberglikkõ murõmõttit märgotama. Luulõtajidõ hulgast jääs kõrvu norralanõ Rangb’y B’yvind, kiä om opnu är nii eesti ku võro keele ja lugõ umma võrokeelist luulõtust keelest, murdõst ja armastusõst.

Ja sis, ku pia kats tunni om luulõtuisi ja laulõ kullõldu, saa kirändüslik neläpäiv Urvastõn uma kipõ otsa. Kiränigu saadõtas är bussi pääle.

Päält väikut lehvitüst bussirahvalõ säe minekit. Mõtsa vahel tulõ auto ette tii pääle suur sarviga põdõr ja ei taha iist är minnä. Om tuu määnegi märk?

Rahmani Jan


Mälehtüstahvli Heibergi Marie sünnükodo paiga pääl. Seo tahvli jaos ehitedi 1965. aastagal laonu Siimu talu popsitarõ kotussõ pääle jupikõnõ kivimüürü. Kiränigu ja muu huvilidsõ teivä Heibergi sünnükodo mano väiku matka. Rahmani Jani pilt


Heibergi mälehtüssamba man Urvastõ kerigu pargin. Pildi pääl luulõtaja Contra ja raamadukogohoitja Telli Saima. Rahmani Jani pilt


Seldsimaja luulõõdagul astõ tõisi siän üles Ellmanni Joanna, kiä päivä oll’ tennü väiku ettekandõ Heibergi elost. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit