Oll’ aig, kon mii rahval oll’ hädä. Kui hädä oll’ käen, sis tull’ asi kõrda aia. Nällähädä, rahahädä, külmähädä, kakahädä. Poissmeestel oll’ viil erälde määnegi hädä. Kõigist noist oll’ võimalik nii vai tõisildõ jagu saia, kui es olõ surmahädä. Vaja oll’ hinnäst pingutada, nii muskliid kui ka aiusiid. Inämb siski aiusiid.
Sis tull’ aig, ku sõidimi vannu vankriide (autiide) kolinal Euruupalõ. Mitte kaema, õks periselt. Süvvä meil eriti üten võtta es olõ, ma mäletä, et kolm kuud es olõ puuti kah asja. Muiduki, kana munõsiva, lehmä nüssevä ja pulli kasviva, nii et (raha) hädä kedägi es tapa. Ah jah, parmõ ümbre poodi jäi kõrd-kõrrast veitümbäs, aga tuu oll’ näil vast uma süü. Aga muidu oll’ uut niipall’u, et külanõukogu nimetedi ümbre vallas. Oll’, millest lehtil kiruta. Ümbre nimetedi pall’u muudki: miilits politseis, Nõukogudõ uulits Jaani uulitsas, aokiri Pioneer Meie Meeles, Edasi Postimehes. Lenini-nimeline kolhoos sai tagasi neiupõlvõnime Linda.
Kui kõik nuu suurõ (?) asja olli ümbre nimetet, tull’ hädä kätte: midä nüüd nimetä? Kuigi hillä-tassa nakati hätä hinnäst ümbre nimetämä. Hädäst sai probleem. Probleemi võit aruta, võit üles nõsta (proovi sa hätä!), võit maha matta (vähämbält üte hädä saanu kah maha matta). Probleemile võit löüdä esiki määndsegi mõttõlise (teoreetilise) lahendusõ, mia tegelikult ei pruugi tüütädä. Aga kelle asi tuu inämb om. Ültäs: probleem om olõman ja sinnäpaika asi jääs.
Ilmselt olli ka probleemil uma hädä ja tedä nakati ümbre nimetämä… teemas. Nii sis om nälläteema, rahateema, külmäteema, peldikuteema, poissmeeste teema (eriti illus sõna!). Filmin «Doktor Živago» juusk muusikan läbi Lara-teema (vabandust, Lara-hädä). Meil tuntas tuud kui laulu «On kusagil». Igävene illus hädä (vabandust, teema).
Teema ümbre võit jahuda, tetä ei olõ vaia midägi. Annas jummal teemasiid, küll pudrutajiid õks lövvüs! Ja elu muudkui edenes, ainult mitte «õuede õlal». Inämb mitte.
Pulga Jaan