Kirota viil hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä näide kõrral tetä.

Põlvõvalu

Ku põlv valtas ilma vika saamalda ja um paistõn, sis um tegemist kulumisõ ehk artroosiga. Vahel või põlõtik kah tulla, sis um põlvõliigõs kuum ja nahk verrev.

Võta valurohto ja määri vallu veidembäs võtja salviga. Tähtsä om liisna kaal maaha saia. Põlvil um rassõ mi ihho kanda.

Külleluu- vai handroodsumurd

Ku um külleluu- vai handroodsumurd, sis võta tabletiga vallu maaha, anna iholõ rahhu ja ooda, kooni üle lätt. Nigu üteldäs – aig parandas.

Reieluukaalamurd

Sääne asi teküs, ku vanõmban iän maaha satat. Pääle kaiõn um haigõ jalg lühemb, jalaleht välläpoolõ. Ei saa pistü saista. Kutsu abi ja sõida haigõmajja, ravitas lõikusõga.

Hüppejakk, rahvakeeli pahkluu

Ku um põlõtik, sis um jakk paistõn, nahk kuum ja verrev. Või tekküdä reuma kõrral.

Ku um trauma, sis um jakk paistõn ja nahk sinine. Ku trauma um õkvalt juhtunu, sis või olla, et paistõtust ja sinikat viil ei olõ. Sinidse naha tege verevalum.

Hüppejakk või sadamisõ peräst minnä katski vai jakust vällä. Panõ haigõlõ kotusõlõ jahhet pääle ja nõsta jalg korgõmbahe. Egäl juhul kutsu abi ja mine tohtri mano.

Labajala- ja varbaluumurd

Murruga saa jalalõ pääle astu ja ka kõndi, kuigi um vallus. (Niisama saa sõrmõluumurruga sõrmi liiguta.)

Egäs juhus tulõ iks arstilõ minnä ja pilt tetä, et haigõ kotus saassi kinni nigu vaia, kas sis latti vai kipsi. Varbaluumurru kõrral kõlbas ka kõva tallaga jalavari.

Harilikult kasusõ hää veresaamisõga luu kokko kuu ao joosul, a või ka rohkõmb aigu minnä, näütüses kundsaluu ei taha ka mitmõ kuu joosul kokko kassu.

Latsil kasusõ luu rutõmbalõ kokko ku suuril. Latsi vikasaamisõst tulõgi eräle kirota.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit