Stress

Kes meist ei olõ tundnu stressi? Stress (vaotus, vaivanolõk) om mi egäpääväelo päsemäldä osa. Tuud ei saa är hoita, a saat kergendä. Vaotusõ ja pitsüse (depressioon) vaihõl om väega väikene vahe.

VAOTUSÕ tunnismärgi:

• vihatsõs saaminõ asju pääle, mis innembä es sekä elämist,
• läbipalaminõ tüül,
• viha, agressiivsus, herevüs, hirm,
• egä asi aja ikma,
• suur unõhtaminõ ja ei saa hinnäst kokko võtta,
• suur väsünü olõk, ka pääle magamist,
• segädse valu,
• isso ei olõ ja jäät kõhnas vai iso om pall’o suur ja läät paksus,
• tunnõ, et ei saa minkagi toimõ,
• kurvamiilsus ja ütsindä olõgi tunnõ,
• hindä süüdüstämine.

Ku vaotust är ei tunta ja api ei saa, kujunõs vällä pitsüs.

PITSÜSE tunnusõ:

• suur kurbus ja vaivat olõk,
• huvi kaotus egäpääväelo ja -toimõndamiisi vasta,
• energiä ja jõu kaotus,
• süütunnõ ja süämetunnistusõ piina,
• ei olõ hindäkimmüst ja otsustamisvõimu,
• rahudu ja kimmüseldä olõk,
• kõik edenes harilikust aigladsõmbalt,
• ei jää magama ja und om veidü,
• tahtmisväe kaotus, ei taha kuuli ja tüüle minnä,
• tahtminõ olla umaette, et kiäki ei sekäsi,
• läbipalaminõ ja elo mõttõ kaotus,
• elost ärminegi mõttõ, kooni hindätapmisõni.

Abi. Kõgõ parõmbahe saa avita uma pere, kes kannahtanut tund ja saa arvo, et inemine um muutunu. Võõralõ silmäle või jäiä pall’ogi tähele pandmada.

Kõgõ rohkõmb hindähäötämist um nuuri siän. Nuuril olõ-i elokogõmust ja näide jaos umma kõik hädä suurõ ja ülepäsemäldä. Noorõ umma väega tundligu ja näidega om rassõ kontakti saia. Umma hingehätä ei kõnõlda nal’alt kellelegi – vai ku, sis mõnõlõ väega hääle sõbralõ. Vanõmbilõ kurdõtas harva ja egä kõrd ei mõista nä kah avita. Nuuri tulõ rohkõmb julgusta minemä api küsümä koolipsühholoogi käest vai kriisiabikeskusõst, mis omma egän liinan olõman.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit