Täämbä saa 80aastadsõs üts esimuudu, või kogoni üteldä originaalsust otsva võrokõnõ Elleri Kalle.

Tedä tundva häste võro keele edendäjä, soomõ-ugri as’a ajaja, kaitsõliitlasõ, muinsuskaitsja, palkmajjo ehitäjä, savvusannahuvilidsõ, maausulisõ, luuduskaitsja ja tiiäki ei, kiä viil. Näütüses ka kirändüsinemiisile ei olõ Kalle nimi võõras. Nii mõnigi seltskund pidä Elleri Kallet peris legendaarsõs tegeläses.

Olõ vahepääl imestänü, kuimuudu saa kiäki tunda nii pall’o inemiisi. Entsüklopeediliidsi tiidmiisiga Eller ei jää piaaigu kunagi vastust võlgu, ku tä käest mõnõ inemise vai juhtumisõ kotsilõ küssü. Ja timä tiidmiisi piir ei olõ õnnõ Eesti – tä või sama häste jutusta ka Läti vahtsõst valitsusõst vai Suurbritannia veidemb kõnõlduist keelist vai mõnõst Lõunamere saarõst. Kalle ei tii vaiht ka ilma vägevil ja hariligõl külämiihil: Karula kandi mõtsavahist või tä hulga põnõvat kõnõlda, sammamuudu mõnõst tähtsäst riigipääst.

Kõgõ tuu man piät är märkmä, et Kalle tiidmise ei olõ kunagi igävä fakti. Tä püüd asjo kaia ja seletä hoobiski uutmalda vai esimuudu nuka alt. «Mul tulõva säändse esimuudu mõttõ päähä,» kõnõl’ tä viimäte, ku saatsõ Umalõ Lehele luu, kon kirot’ Põlva kõgõ kuulsambast minijäst Milleri-Uibo Shaunaest.

Jõudu ja tervüst Sullõ, Elleri Kalle! Iks jakkuvat uudishimmo ja originaalsit mõttit! Ja ku ei olõ pall’o pallõlda, sis vast vahel ka mõnt väikut kirätüüd Umalõ Lehele!

Rahmani Jan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit