Mats Traat om uman romaanin kirutanu tollõst, kuis Otepää kandi talumehe võtti vasta uudissõ tsaari tapmisest. Tsaari saatus näid eriti es huvita, aga atendaadi mõistiva nimä ütel meelel hukka, kuna: a) kalli hobõsõ ja illus tõld saie otsa; b) kõrraliku hobõsõriista, mia puha hõpõ ja kullaga üle lüüd (päitse, taossõ, seduka, looga), kisti plahvatusõn purus, nii et inämb paranda kah ei anna. Ütesõnaga: hulka ilu linnas’ vasta taivast. Tsaar esi oll’ kah illus miis, aga tuu rohkõmb naistõ asi hinnada. Pääleki: terve riik suurvürste täüs, üts ilusamp ku tõnõ, nüüd saa noidõ siäst kah kiäki võimalusõ.

Läts’ aigu müüdä, Lenin massõ uma atendaadi iist hukat velle iist kätte, tull’ uus kõrd ja uus anekdoot. Ütel puul autot esimiis, pääd ei olõ, tõsõl puul pää, esimiist ei olõ. Esimehe pand’ parteikomitee vahtsõ, aga kost autolõ vahtsõ radika saat, tuud ei tiiä.

Mis oll’ muutunu? Otepää talumeestel es olõ kahtlust, et vahtsõnõ tsaar es sõida vähämb uhkõ tõlla ja hobõsõga, aga esimehe autojuhil es olõ vahtsõ radika kotsilt halli aimugi. Riik oll’ tuusama, aigu oll’ ütsjagu müüdä lännü, tehnika oll’ edesi arõnõnu, ütiskond oll’ arõnõnu madalambalt korõmbalõ (?), aga probleemi olli sääl, kon näid innembä es olõ. Mille perrä sis tuud korõmbalõ arõnõmist arvõstada? Niipall’u kui ma mäletä, sis tuu radika ja muidõ säändsiide vidiniide probleem püssü raudsõlt nimetet korõmba (?) ütiskonnakõrra lõpuni. Ja kui aus olla, sis ega kiäki es lupaki, et radikiid saa olõma nigu muta. Lubati hoopis kommunismi, mia pidi tulõma 1980. aastal. Lubaja esi tuud är uuta es jõvva, järgmise suurvürsti (?) egas juhus es lupaki.

Kui nüüd mõtõlda, mis aoluun om korõmbalõ nõsõnu, sis võit üldä: kättemass. Tegelikult oll’ tuu küländ arõnõnu joba ammu. Kui vürstinna Olga 945. aastal uma mehe Igori tapmise iist kätte massõ, sis hukas tä kõgõpäält üle 5000 drevljaani pettüsega – matsõ elusalt, palut’ sanna sisse, ragusi juubnuil meestel pää maha. Perän kõrrald’ viil sõakäigu, kon arvada tapõti viil tõist niipall’u. Nii et kokku määnegi tagasihoidlik 10 000, noist suurõmb jagu ülembrahvas. Lenin küll hinnäst nii kõvastõ tagasi es hoia, timä mänge miljoniidega. Ertshertsog Ferdinand läts’ masma joba kümniid miljoniid ja tundus, et asi ei olõ viil lõppõnu.

Nii et kui kiäki ütles, et maailm ei olõ korõmbalõ arõnõnu, sis tuu jutt om võlss: tulõ kaia õigõt asja.

Tiidläse omma viisaka ja häbeliku, ei taha kättemassuohvriid arõngu näütäjäs võtta. Tuu asõmõlõ om vällä mõtõld majanduskasv. Elänikkond ei kasu ja ei piaki kasuma, aga majanduskasv piat olõma. Manu tullu rikkus lätt päämiselt noilõ, kiä niigi jo rikka omma. Mis huvi om inemisel, kel 75 miljonit hinge takan, rabada elu iist, et noid miljoniid olõsi näütüses 90? Määndse vana ülekohtu iist ja kellele tä mõtlõs kätte masma nakada? Kui pall’u rahvast tä mõtlõs tuu (mille?) iist laskõ maha tappa? Tävveste selge, et kõgõ uma perrega tä 75 miljonit är ei kuluta, ku vähägi mõistlikult võidu leevä pääle määr.

Tapõtas päämiselt umma rahvast. Õigõ kah: võõras ei mõista sullõ kunagi nii pall’u halva tetä ku uma. Suurõmba tapja omma harilikult käünü kuulsatõn vällämaa ülikoolen (näütüses Pol Poth → 4 miljonit → Sorbonne).

Vot tuu omgi asi, mia minnu murõtama pand. Meilt om jo kah pall’u nuuri lännü läände ülikuuli. Mis sis sünnüs, kui nimä kõik tagasi tulõva? Kohes ma sis pakõ?

Olõ ka mõtõlnu, et mille tuuas ohvris nii pall’u lihtrahvast, kiä poliitikast midägi ei tiiä ega tahaki teedä. Üts võimalik sellätüs om: lihtrahvas asõndas päitsiid, taossiid, sedukiid, luukõ, hobõsiid ja tõldu. Tulõ võtta toda, midä inämb jagunõs ja miä käeperätsemp võtta.

Arõnõmine või jo mõnõst kottast peris hää olla, aga mullõ tundus, et vana hää veritasu oll’ ausamp ja läbipaistvamp. Kui pantu hääletüsele, sis ma olõs hääletänü veritasu puult.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit