Minevä kuu lõpun and’ justiitsministri kätte 29 avvumärki, minka tunnustõdi vabahusvõitlõjit ja aoluumälehtüisi kandjit-korjajit. Avvuraha kand nimme Vabaduse Tammepärja aumärk. Inämbüs märgisaajist olli vanõmba inemise, a üts noidõ hulgan oll’ 26aastanõ Võromaa miis Pazuhanitši Romet. No kõnõlõs tä Umalõ Lehele antun intervjuun umist tegemiisist lähkümpä.

Mis tunnõ oll’ säänest avvumärki saia?

Seo om suur ja tähtsä avvuhind, mis mullõ anti. Kõgõpäält olli väega üllätünü, a tunnõ oll’ hää. Usu, et märk anti mullõ tuuperäst, et olõ silmä paistnu millegi säändsega, minkast ma esiki viil häste arvu ei saa.

Mis sullõ märgi üleandmisõ man sis üteldi?

Üteldi, et saa märgi, selle et olõ juhendanu Kaitsõliidu nuuri, olõ tuu kotussõ pääl olnu joba 2013. aastast. Tuu aoga olõ noorilõ opanu repressioonõ ja kiudutamiisi aoluku. Üteliidsi olõ kogonu mälestüisi ja vannu asju, mis omma tollõ teemaga köüdedü.

Taa avvutasu om saadu ka tuuperäst, et ma tii taad kõkkõ vabast tahtmisõst.

Kuimuudu sa repressioonõ aoluku kokko korjat?

Olõ kõnõlnu peris pall’udõ vannu inemiisiga, olõ näide käest küsünü. Edimäne inemine, kelle käest ma olõ pall’u kuuldnu, om mu uma vanaimä. Timä om mullõ noid juttõ kõnõlnu.

Olõ köüdet ka Murtud Rukkilille ühinguga, tuu ühing minnu avvumärgi saamisõs ka esit’. Murtud Rukkilille inemiisiga olõ kah pall’u kõnõlnu ja näide käest juttõ kuulnu.

Tuud kõkkõ, mis ma olõ kuuldnu ja kogunu, olõ pruuvnu nuurilõ edesi anda. Säänest paprõvirna, kon mul olõs kõik üles kirutõt, ei olõ. Omma mõnõ raamadu, kon säändsist asjust om kirutõt.

Kas nuuri huvitas repressioonõ aolugu?

Ma esi arva, et kõik tulõ kotust. Ku juba maast madalast om latsiga kõnõldu, ku vanaesä-vanaimä omma latsiga kõnõlnu, sis om naid asju nuurilõ kergemb edesi anda ja nä saava tuust parõmbide arru.

Periselt ei olõ säänest asja, et nuuri ei huvita. Asi om innembä tollõn, kuimuudu sa kõnõlõt ja tutvustat repressiooni- ja sõaaigu noorilõ. Ku sa kõnõlõt näile niimuudu, et om huvitav, sutat näile tetä tuu pildis, näütit tuvva, sis tuu omgi näide jaos huvitav. Teküs aoluuhuvi.

Kuis sul hindäl taa huvi tekkü?

Ma olõ kõik aig olnu aoluuhuvilinõ ja esi ka opanu tan Mõnistõ koolin aoluku. Ma arva, et tuu om tulnu maast ja madalast, vanaimä om tekütänü mu seen tuu huvi. Olõ ka väega pall’u käünü muusõumõn, arva, et ka säält om tuu huvi tulnu.

Ku ma kullõ neid juttõ, sis seo om mu jaos nii huvitav, pand õkva nigu filmilindi käümä. Ma kujuta ette, kuis nuu asja olliva, loe manu kah ja saa terve pildi kokku.

Kas säändse avvuhinna saaminõ su jaos ka midägi muut?

Avvuhind om mullõ tunnustus, et ma olõ joba midägi tennü, midägi saavutanu, mis om tähtsä ka välläpoolõ. Ma iks tii ummi asju süämega edesi.

Küsse Rahmani Jan


Pazuhanitši Romet avvumärgi kättesaamise pääväl üten justiitsministri Aegi Raivoga. Urbi Aroni pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit