Loi lehest, et rikas eestläne eläs statistiga perrä vaesõst eestläsest 14 aastat kavvõmb. Mul ei olõ hallõ, et inemine 14 aastat kavvõmb eläs, a tõistpiten om seo hädä, miä tulõ kõrda aia. Ku mi kõnõlami võrdsusõst mitmõ nuka alt, nigu suuvõrdsus, elojärevõrdsus ja nii edesi, tulõs ka eloiä ütelidsembäs tegemisega vaiva nätä ja suuvolinigu kõrvalõ eloiävolinik tüüle võtta.

Vaesust olõmi joba üle veerändsaa aasta vällä juuri pruumnu ja ku tuu ei olõ kõrda lännü, võiolla tulõnu seo jama lõpõta ja pruuvi hoobis rikkust vällä juuri. Sõs piäs parhillatsidõ rikkide eloiga veidükese allapoolõ tulõma. Tõnõ variants olõs säädi rikkile eloiä ülembpiir.

Mullõ tunnus muidoki veidükese kahtlanõ, et kõgõ suurõmba vaesusõ välläjuurja omma olnu esisaismisõ algusaost rikka esi. Tan ma näe huvidõ konflikti. Mille pidänü rikas hindäle majanduslikkõ konkurente mano tahtma. Ku vaenõ saa rikkambas, sõs egä timä jaos rahha mano ei tetä, raha, ku tä tulõ, tulõ rikkambidõ karmanist. Ja ku rikas uma raha vaesõlõ and, nakkas timä eloigä õkvalt lühembäs jäämä. Mille pidänü rikas esi hinnäst vabatahtlidsõlt tapma nakkama?

Ma olõ lepligumba võimalusõ puult. Ku rikas ei taha esi umma rikkust sukugi vällä juuri, sõs om tälle tõtõstõ eloiä ülembpiir säetü. Kõik om ausa, ku rikas eläs vaesõst 14 aastat kavvõmb, ja lihtsä arvutusõga om nätä, et viie rikka kavvõmb elätüisi aastidõ sisse om är käkit üts 70aastanõ vaenõ mulkligaidsi püksega külämiis. Tuu vaenõ miis tulõ rikkide käest är võtta. Kasvai formaalsõlt. Tuu on mi miis, ausa ja hää süämega, rikas hoit timmä loomuvastalidsõlt hindä seen vangin.

Saman, ega tuu ülmbpiir kuigimuudu kohutuslik ei olõ. Varramba võit õks är minnä. Kiäki sullõ kätt ette ei panõ…

Egas mi kedägi maaha lüümä ei nakka. Rikkalõ piät jäämä võimalus sammamuudu koolda, inemiseväärilidselt nigu vaesõl. Ku vaenõ saa esi kuulmisõga nakkama, mille sõs rikas ei saa. Piät saama! Ku kell täüs tiksus, saadami pidolidsõlt är. Uma asi, kuis ja kohe lätt…

Parhilla om meil mu meelest astmõlinõ eloigä. A tuu om võlssipiten käänetü. Parhilla om nii, et kõgõ madalamba astmõ päält satat hindä surnus ja kõgõ korõmba päält lasõt piiru, naarat ja vilistät. Astmõlinõ eloigä tulõ füüsiga säädüisiga kuunkõlla viiä: midä madalamba astmõ pääl olõt, tuud pehmemb om sadaminõ. Ja vastapiten.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
võrdõiguslanõ

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit