Hola!

Kirota teile siist Argõntiinast, Lõunõ-Ameeriga kõgõ lõunõpuulsõmba riigi põh’an saisvast väikust liinast – Avellanedast. Tuu oll’ kuu aigu tagasi, ku ma paksõ kokko uma tsuvva, kandlõ ni kampsi ja sõitsõ ekvaatori taadõ vahetusopilasõs. Võromaa mõtsu vaihõlt tullõn võtt sõit nii üüpäävä jago aigu. Ku palmi ja kaktusõ joba linnugi aknõst paistu, es jõvva iks viil peräle, et olõ tõsõn ilmanukan.

Täpsehe nigu Pipi Pikksuka raamatun kirän, omgi lõunamaal kõik taasperilde. Inemise makasõ päivä ja pidäse pitu üüse. Jõulu­aol nakkas koolin pääle suvõvaheaig ja seosama saapaga, minka uulidsa pääl käüt, võit tarrõ kah astu.

Vaihtusopilasõn om kõgõ põnõvamb tuu, et saat hindäle aastas vahtsõ perekunna, kon nakkat elämä nigu umakandi inemine. As’alõ and viil lõunamaist vürtsi mano tuu, ku kiilt ei mõista ja edimädse kuu joosul õnnõ kihäkeelen piät kõnõlõma. Inglüse kiilt tan kiäki ei mõista.

Võiolla kõgõ nal’akamba trehvämise juhtusõgi vaihtusaasta alostusõn, tuuperäst, et keelebarjäär tuu üten egäsugutsiid võlssi arvo­saamiisi ja sõs piät kõkkõ esi avastama ni tõõ vällä löüdmä. Näütüses es saa ma arvo, milleperäst om egän vetsun kats potti. Üts rohkõmb andsak ku tõnõ. Ma olõ varramba ilma piten reisen iks bideed nännü, a ku ma taad Argentiina muudu bideed potina naksi pruukma, jõudsõ peräle karm tõtõ ja kultuuri­šokk.

Viil om mu kiil paar kõrda matet juvvõn är palanu, mis tuust, et kõik kõrval rüüksevä hispaania keelen: «Kae no ette, seo om umbõlõ kuum!»

Ja peris mitu kõrda olõ ma hääst söögist ilma jäänü tuuperäst, et sünnis ütelüs «Gracias! – Aitüma!» tähendas tan hoobis «Taha-i ma midägi».

Argõntiinan om kül umbõlõ lämmi ni poodin om kõik otav, a savvusannast, suidsulihast ja umast keelest tunnõ väega puudust. Õnnõs tulõ ma õigõ pia, ütsä kuu peräst tagasi.

Saada tast lumbi takast lämmüst Võromaa kuplidõ vaihõlõ! Olkõ ti hoiõdu!

Saludos!

Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit