Argõntiinan saat andis, ku sullõ ei miildü mate ja ku sa tantsi-i tangot. Juhtu-i ka midägi, ku sa õkvalt hispaania kiilt ei kõnõlõ, a üts, mis kimmäs, jalpall piät miildümä. Seo olõ-i määnegi küsümüs, et miildüs vai mitte, seo om fanaatilinõ kodonõ kasvatus, miä tulõ joba edeesädelt, kiä mõistsõ palli pessä. Egän Argõntiina liinan omma uma kuundisõ, mink mänge tuldas määndsegi suurõmba platsi pääle kaema. Liinainemise võinu lihtsäle jaka katõs, üte ja tõsõ tiimi avvustaja. Ja ku katõ esi leeri fänni läävä uulitsa pääl sõnnoga maitsõ üle vaidlõma, sõs tulõ inämbüisi politsei olokõrda klaarma.
Jalgpallil om argõntiinlaisi üle suur võim. Nä eläse klassiütiskunnan, kon vaesõ toksva geton ruusatii pääl kivve ja rikka sulistasõ takanaian basseinin. Vaesõ ja rikka latsõ mängi-i ütenkuun ja egä inemine püsüs tasaligult uman klassin. A ku om üts asi, miä tuu kõik kokko, om seo kimmähe jalgpall. Maailmameistrivõigõlusõ aigu tulõva perre televiisori ette, juvvas matet ja hõisatas vai ikõtas egä värehti pääle, mille üts vai tõõnõ riik lüü. Esiki geton veetäs mõnõst muudsambast kotost üts ekraan uulitsa pääle ja sinnä kogonõs liina vaesõmb rahvas mängu kaema.
Seokõrd läts’ umbõlõ häste: päält kolmõkümmend kuut aastakka uutmist om Argõntiina jälki maailmameistre! Päält penaltide lüümist ja võitu, midä olliva joba mitu sugupõlvõ uutnu, lätsi inemise tähüstümä. Valgõ-sinidsetriibulidsõ hammõ sälän, ronõ kõik autokastõ sisse, lipu käen, silmä likõ ni laulujoru suun. Vaesõ ja rikka tulli liina keskplatsi pääle kokko, saiõn nii ütes suurõs rahvas. Väikumbin liinun tähüstedi küländ sündsäle, suurõmbin liinun nigu Buenos Aires võti fanaatiku iist ja kõrraldiva massirahutuisi. Üts asi om kimmäs: argõntiinlasõ saiva jälki ütes ja jalgpall mi põlvkunna jaos vahtsõ tähendüse.
Ciao!
Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.