Põlva kandi ansamblil Kõhukesed om valmis saanu vahtsõnõ võrokeeline lugu üten videoga. Laulu «Mõtsavahi lugu» saa Youtube’ist kaia ja kullõlda. Uurimi luu autoridõ käest, kuimuudu laul sündü.

Sõnno autor Antoni Annika: «Kuigipite oll’ jutt lakja lännü, et ma kiruta võrukiilsid luulõtuisi. Küsti sõs mu käest, kas mul kongi suhvlinukan om midägi säänest, miä laulus kõlvanu. Saatsõ paar tükkü ja küsse, kas näil hindäl ka mõni teema meelen mõlgus. Arvati, et mõtsast võinu olla. Ma sõs mõtli veidü ja kuna mõtsa ragumisõst om viimätsel aol pall’u juttu egäl puul ja ka silmä putus peris pall’u ragumist – tiiveere kõik puuvirnu täüs –, saigi tuu kokku kirutõdus. Poisi arvssiva viil, et lõpp võinu iks hää olla. Nii sõs püürdsegi lõpun mõtsa ragumisõ ümbre vahtsõ istutamisõs. Nii om jo egä asjaga, et vana kaos vai häös ja vahtsõnõ tulõ asõmõlõ. Vällä tull’ mu arust peris illus lugu.»

Viie autor ja laulja Ojasaarõ Toomas: «Tuud ma täpsele ei tiiä, kuis mandoliinimiis Kaha Kaido sai jutu pääle Annikaga, kiä om naidõ sõnno autor. Tä sai Annika käest peris mitu umakeelist teksti. Seo «Mõtsavahi» tekst kõnõt’ minno kõgõ inämb. Tüütävä latsõvanõmbana om peris rassõ löüdä luumisõs aigu: ku tüü-ülesandõ saava tettüs, tahtva latsõ esä tähelepandmist saia.

Viis sündü nii, et lõõts üsän ja «Mõtsavahi» luulõtus iin, naksi viit teksti pääle säädmä. Vahtsõt viit teten pelgä tsipa ka plagiaadi tegemist. Viiulimiis Sildoja Raivo avit’ tähele panda, et laulu tõsõl osal oll’ edimädsen variantsin pia sama viis üte joba olõmanolõva lauluga. No mis sääl iks, tull’ ümbre tetä. Hää, et nii õigõ ao pääle vällä tull’.

Laul sai tsipa kurva kõlaga, kuigi lõõtspill om jo tunnõt uma rõõmsa helülaadi poolõst. A seo viis om viil üts näüde tuust, et ka duurin/mažoorin saa mängi viit, miä mõos nigu hallõ lugu. Mu meelest lätt tsipa kurbligumb tuun seo luu sõnumiga peris häste kokko.»

Rahmani Jan


Ojasaarõ Toomas laul videon lõõdsaga «Mõtsavahi luku» ja timä ümbre kepsutas tä tütär Triini. Pilt Marga Janeki tettüst videost

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit