Eesti aasta suurpere avvunime sai timahava Võromaa pere Alev, kiä om pall’odõlõ tutva uma sokolaadivabriku ja kohvitarõga lillilidse nimega paigan Roosiku Antsla vallan.

Parhillatsõs kuvvõ latsõga pere tull’ Võromaalõ viis aastat tagasi Pärnomaalt. Päämõtõ oll’ löüdä elämises üts kinä kotus säändse köögiga, kon saa joba perrä proovitut kohvigupidämist ja sokolaaditegemist laabsampa kõrralda. Edimält võtsõ pere Lepistü vana koolimaja rendile, a edesi läts’ nii, et näist saiva peremehe. Pereesä Alevi Aivo sõnnu perrä oll’ alostusõn harinõmist, et lae omma nüüd kolmõ-nellä meetri korgudsõ – tulti jo siiä koolihoonõlõ vanast palkmajast, kon tull’ kujondlikult ütelden kössin kävvü.

Egäl juhul sääne vaba hengämine Alevi perrele passis, nigu ka elo Võromaal. Matõrjaali võrdlõmisõs om Aivol ja pereimä Merikesel muialt Eestist kah ja arvaminõ om ütemeeleline: seo oll’ õigõ paik, kohe tulla. Rahvas paistus näile tan vallalidsõmba meelega ku mitmõl puul muial Eestin, niisamatõ avitaja ja kokkohoitja. Sisserändäjit om ka Võromaal umajagu, a Alevi arvasõ, et jo om seo vallalinõ olõk sis tulnuilõ kah külge nakanu. Ja kinnitäse naarulidsõlt, et näile hindäle kül om.

Muidoki omma nä Võromaalõ sulandumisõs ka esi sammõ astnu. Alevi Aivo käve kuun katõ vanõmba poja, Aaroni ja Kaspariga esiki Jüvä Sulõvi võro keele kursusõl. Merike om Valgast peri ja tälle es olõki lõunaeesti keele kõla võõras. No saa ka pereesä üteldä, et külämiihi võrokeeline jutt ei panõ inämb pääd vangutama, vastapiten, andku aga kävvü. Vastakõnõlõminõ taht kül viil har’otamist: ütitside juuni peräst omma täl võro ja soomõ kiil pään saman suhvlin. A millegiperäst hüppäs soomõ kiil säält edimädsenä vällä… Kõgõ parõmba võro keele sõna omma iks selge, kinnitas Merike.

Perrämärkmise aig

Alevi omma tahtnu kogokunnalõ ka umalt puult midägi tagasi anda. Nii teivä nä uma suurõ maja ussõ kohvikuliidsilõ, vabatahtlikõlõ muialt ilmast ja hulgalõ muulõ rahvalõ peräni valla. Tsärinäkündlen palada vaiht pidämäldä siski ei jõvva. Alevi Aivo pandsõ seo sõnnu sisse niimuudu, et toimõndaminõ es käü lõpus inämb perre kõrvalt, a perre arvõl. Parhilla om võetu perrämärkmise aig, et innekõkkõ latsi jaos olõman olla – kõgõ noorõmb, Roosiku perrä Rosanna nimes saanu tütär om jo kõgõst üteaastanõ.

Nii võigi üteldä, et ku mõni seltskund taht seminäri pitä vai sokolaadivabrikulõ kiigada, sis saa perrerahvaga kokkuleppe tetä, a kohvikulõ seo huuaig ei kutsuta. Küük ei jää siski tühäs, tallitaminõ käü sääl edesi. Pääle latsikasvatamisõ om jo perre jaos tähtsä ettevõtmine sokolaadi tegemine. Elläv küläliidsi vastavõtmisõ aig vei Alevi kokko jaapanlaisiga, kiä paksõva vällä mõttõ näide käsitüü-sokolaat Jaapani turulõ viiä. Paprõvõim om sääl kül uskmalda suur. Merike tõi näüte, et esiki tuu kotsilõ, et mustika ei olõ radioaktiivsõ, tull’ kinnitüs saata. A üts laar läts’ aasta alostusõn tiile, vahtsõnõ uut saatmist. No tulõ õnnõ jaapanlaisi hääle maitsõlõ luuta.

Üteliidsi vanõmba ja oppaja

Alevidõga ei tulõ jututeemadõst puudu: näil om jo mitmõn mõttõn esieräliidsi kogõmuisi. Nä omma väega rahul uma valitu tiiga jättä latsõ kodoõppõlõ. Ku ütte poiga köüt puutri ja joonistaminõ, tõist kisk kõik aig vällä liikma, aida nokitsõma, kolmandalõ miildüs üten raamatuga istu ja nelläs meisterdäs esiki armõdust papitüküst midägi asjalikku, sis tulõ arvusaaminõ, et kõgõ õigõmb om opada näid nii, et tugõva küle saava ruumi kassu. Käügi koolilatsiga Rakverre Waldorfi kuuli tiidmiisi ette näütämä omma jäl tervele perele hää võimalus hinnäst tuuluta, näkk’ pereimä tollõn esiki tsukrutükkü.

Ku om midägi, mis perel Võromaal meele mõros tege, sis seo om ümbrekäümine mõtsaga. Umast hoovist vällä sõitõn saava nä valli kolm tiid ja seo viie aasta joosul omma kõigi veeren mõtsu asõmalõ tulnu lagõhusõ. Ku nii edesi lätt, sis tulõ meil kah miitingulõ minnä, om pereesä valmis hüväolõkist vällä astma. Nii et ku nä parhillatsõst kinäst kotost kohegi lännü, siis viil inämb mõtsa sisse.

Kabuna Kaile


Alevi kuvvõ latsõga pere kodotarõ iin Kaarnakivi puupengi pääl. Saisva Kaspar, pereesä Aivo, Aaron, istva Esmeralda, pereimä Merike üten Rosannaga, Artur ja Joonas. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit