Seokõrdnõ Adsoni Arturi nimeline latsi ilolugõminõ 10. lehekuul Sännän oll΄ juubõlikrõnglilinõ – 18. luulõvõistlusõl kõlasi 18 etteastõt tsirgulaululidsõst esämaaluulõst võrokiilse räpini.

Ülepää sai nummõr 18 huvitavas – Eesti riik, mink 100. hällüpäivä mi jakkuvalt tähüstämi, luudi 1918. aastal. Ja õkva aasta inne tuud, 1917, ilmu Sännäst peri luulõtaja Adsoni Arturi (1899–1977) edimäne luulõkogo «Henge palango». Tuu päälkiri tähendäs hõngu õkva ku palamist – keväjäst armupöörähüst, midä kõkkõ kuuma ja hal’ast. Vast saiva ka timahavva Sännän ilolugõnu 35 last rõndu kibõna tunda viil inämb huvvi uma kodukotussõ ainuumatsidõ väärtüisi vasta.

Sännä miis Adson oll’ häste täpsä inemiisi olõki, karakteri pildistäjä. Timä luulõtus «Sepä-Miili» olõs nigu pääväpilt ütest tuudaigu elänüst sepänaasõst – ja nii elävält Mõnistõ kooli poiss Grigori Karl Theodor tä ka ette kandsõ.

Täämbädsel pääväl eläs Sännä lähkün Räestül kiränik Sommeri Lauri. Timä kogon «kunagi» om üts luulõtus, mink n-ü tegevüs sünnüs Sännä mõisan – nii maja iin ku seen. Sommer seletäs tuun luulõtusõn, kuis nä imäga ildaaigu suvõl Ala-Sännä küläkaivust vett võti, sõs tull’ sinnä kannipuiõga eidekene Leida. Nä [Lauri imä Leeni] es olõ vaihtõpääl kokko trehvänügi ja sõs laiuti mõlõmba ohatõn kässi: «Kohe tuu aig umõhtõ lätt…»

Jah, kohe tuu aig umõtõ lätt… Sommeri Lauri niisama nigu Adson umal aol kujutaski uman loomingun, peegeldäski pall’ungi ümbretsõõri olõvat perisellu, köüt taad kõgõ inneolnuga, selle et niimuudu lätt kõgõ parõmbidõ edesi üte kotussõ, üte paiga süvämb mõtõ – nimmami taad paigavaimus näütes.

Ja latsõ egält puult Vanalt Võromaalt ja Setomaalt, kiä Adsoni-pääväl umakeelist luulõt loi, saiki niimuudu taad süvembät paigavaimu õkva tunda. Egäte esämaalidsõst vaimust kannõtu olliva seokõrd Võro Kreutzwaldi kooli ja Mikitamäe kooli luulõkava «Süämest mino Võromaalõ» ja «Ma sinno hoiassi» (juhendaja vastavalt Linnamäe Helena ja Jüriöö Eevi ni Vello). Nii Võro ku Mikitamäe kavan oll’ pruugit ka läbi aigõ «Mino Võromaa» võistlusõlõ kirotõduid nuuri töid.

Mis parhilla meil seod paigavaimu õkva ku kuritahtlidsõlt häötäs, tull’ häste illos-halusahe vällä Osola kooli luulõkavast (juhendaja Ermeli Merili ja Värniku Laine), kon viis opilast esiti Zimmermanni Ursula «Tiitrulliräpi». (Maaka, neo omma jalun, / peris pinnus silmän. / Kõik aig üts hädä! / Löömi, löömi risti, / maakit olõ-i vajja. / Kolimi kõik liina, / meil om tan kõik häste /—/).

Ku tulla lõpõtusõs numbrõ 18 ja ao lindamisõ manu viil kõrras tagasi, sõs – teno Eesti Vabariigi vahtsõlõ vabassaamisõlõ heränesi-kasvi ka võro vaim ehk naati umma kiilt ja miilt jäl avvustama. Nüüd omma sõs naa toona alustõdu ettevõtmisõ ehk latsõ joba suurõs saaman, nigu näütäs seo 18. Adsoni-päivgi. Nummõr 8 tulõ Adsoniga köüdetült viilgi silmä ette: tä elli piaaigu 88 aasta vannudsõs – vähämb ku kuu jäi täl Roodsimaal 88st puudu.

Üts Eesti Vabariigi 100. hällüpäävä vääriline aasta om timahavva ka võro kultuurin olnu.

Allasõ Tiia


Ilolugõmispäävä üts hindaja Tauli Anu astõ luulõtusõlugõjidõ iin üles ka ummi laulõga. Rahmani Jani pilt

Võitja vannusõrühmi kaupa:

latsiaid – 1. klass
Oro Eerik, Rõugõ latsiaid, 5 a

2.–4. klass
Rõõmusoksa Liisbet, Haani kuul, 3. kl

5.–9. klass
Raamiku Ragnar (7. kl), Silla Andrus (7. kl), Tammisto Lisette (9. kl), Mikitämäe kuul

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit