Kõivu Madis. Pilt Võro Instituudi arhiivist

5. jõulukuul saa 90 aastakka tunnõt kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest. Täämbädse Uma Lehe märgotusõküle pääl püvvämi märki Kõivu Madissõ tähtsüsest ja tähendüsest, toda võro keele ja kultuuri mättä otsast. Tsipakõsõ toomi är ka sündmüisi ja asjo, miä Madissõ sünnüaastapäävä aigu tetäs.

Kõivu Madis oll’ üts kimmäs võro keele ja kultuuri liikmise herätäjä. Timä üten Lõhmussõ Aivoga kirotõt näütemäng «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan…» oll’ üle hulga ao üts pikembit ja võimsambit tekste, miä võro keelen trüküst tull’. Pääle tuud naksi pia Kaika suvõülikooli ja tõõsõ suurõmba võrokeelidse ettevõtmisõ. Kõivu Madis oll’ tuul aol kõgõ ummi tegemiisiga võro keele ja kultuuri vahtsõstsündümise man.

Mul oll’ avv Madist suvõülikooli kaudu tunda ja mitmõl kõrral pikembätki juttu aia. A üts juhtuminõ om jäänü hämäräs. Oll’ 1994. aasta lõpp vai 1995. alostus. Lätsi Tarto ülikooli raamadukokko, kon rõivahoiun astõ Madis mullõ ligi, pitsit’ kätt ja ütel’: «Pall’o õnnõ!»

Es tihka küssü, mille puhul, mõista-s kuigi olla. Ei mõista siiämaalõ parõmbat seletüst märki, ku et tuud aigu oll’ vällä tulnu ja popis saanu laul «Kõnõtraat». Kas tõtõstõ pidi tunnõt mõtlõja ütte poplaulukõist nii tähtsäs, et autorilõ õnnõ suuvi?

Rahmani Jan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit