«Naksi kapstit istutama ja mõtli, et võta sitaunigu mant pehmembät maad hargiga. Kõrraga oll’ sõrmus silmi iin. Ma hiitü, et nüüd om mul sõrmus sõrmõst lännü, a sõs näi, et sõrmõn läük kah kuld ja maa pääl niisamatõ,» kõnõl’ Möldre Luule (76) Liinamäelt Urvastõ kihlkunnast.


Möldre Luule näütäs, kost tä imä 51 aastat tagasi kaonu sõrmussõ trehvämise pääle vällä kaibsõ. Möldre Emmil olõs üles löütüst abielusõrmussõst hää miil saanu. Saarõ Evari pildi

Abielusõrmussõ oll’ är kaotanu imä Möldre Emma (kutsuti Emmi) 1969. aastaga suvõl. Õigõdõ oll’ tä jätnü tuu tarrõ piigli pääle, a vaest sõs tuudaigu kolmõaastanõ pojapoig Tõnis võtsõ sõrmussõ säält mängmises ja kaot’ aida är. Perän es julgu kõnõlda ja suurõst pääst muiduki inämb ei mäletä, et midägi säänest juhtu, arvas’ Luule.

«Imä es kanna sõrmust tüü man. Pelläs’, et kulus är. Võtsõ kõik aig sõrmõst är ja hoitsõ kapi pääl. Tuudaigu panti sõrmus sõrmõ iks sõs, ku liina minti. Näütämises. Usuti jo, et abieluinemine om iks nigu inämb väärt,» tulõt’ Luule miilde ja jakas’: «Taad sõrmust om nüüd kats kõrda löütü joba. Edimäne kõrd löüdse minni Helle 1967. aastal peedivirkse vahelt.»

Möldre Emmil oll’ iks hinge pääl, et sõrmus är kattõ. Ku tä nakas’ 90 aastat vanas saama (miis Möldre All’a oll’ joba ammu koolnu), sõs ütel’ latsilõ: no ku ti midä kinki tahati, sõs ostkõ mullõ üts abielusõrmus. Sünnüpääväs saadut sõrmust sai imä viil küländ kavva kanda, eluiäs anti kokku 98 ja puul aastakka (1912–2011).

Parhilla kand tuud vahtsõt sõrmust Luule. Imä vahtsõnõ sõrmus ollegi täl sõrmõn ka tuul pääväl, ku vana sõrmus vällä tull’.

Saarõ Evar

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit