Helüait tege ussõ poikvõlõ

Täämbädsest om ammõtligult valla tett internetileht helüait.ee, kost saa kätte võrokeelist kullõmist – audioraamatit ja lühembit lugusiid nii latsilõ ku suurilõ. Helüaida projektijuht ja vällämärkjä Laanõ Triinu seletäs, et mõtõ naas’ liikma mõnõst tähelepandmisõst. «Pall’o võrokõsõ kõnõlõsõ, et loessi külh, a aigu ei olõ. Määnegi hulk inemiisi jäl kaibas, et rassõ om lukõ, kullõsi tuud [...]


Keväjäst kõnõlõv vahtsõnõ võrokeeline Täheke

Timahavvanõ võrokeeline Tähekese nummõr tetti valmis mahlakuus. Aokirän om hulga keväjäle umast, näütüses Vilbaste Kristeli lugu kõomahlast, rahvaperädse tsirgulaulu ja Sinijärve Karl Martini lugu tuust, kuis kevväi otsust’ mitte tulla. Tulõvis munapühis saa aokirä abiga meisterdä munatopsõ ja munavõidu. Kalla Urmas kirotas seo aastaga tsirgust kroogust (tuttpütist), kiä om mi keelen nime saanu uma helü [...]


Suurõ saagi toonu «Mino Võromaa» 33. võistlus

Timahavatsõlõ, 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ saadõti 90 kirätüüd, kirotajit oll’ 87. Töid tull’ kümnest koolist Vanalt Võromaalt, pääle tuu Setomaalt ja esiki Tarto liinast. Võistlustöie hulgan om kõgõ inämb juttõ. Esieräle 7.–9. klassi opilaisi kirotõduisi juttõ hulgan om noid peris kimmä jüväga. Kirotõdas opitunnõst, midä elo om andnu, sõbrust ja sõprusõst, ummist [...]


Ameerigamaa unistus

Mi perrel omma ostõdu piledi. Olõs pidänü lindama seo kuu lõpun, ku om koolivaheaig, nädälis Ameerigamaalõ. Tahtsõmi sääl süvvä hamburgõrit, juvva kokakoolat ja kaia, kuimuudu eletäs paigan, kon om väega pall’o rahvast. A no om reisiga köüdetüst ainus selge asi tuu, et ei linda mi seokõrd kohegi. Ku reisi ei saa, a tahtminõ om, ei [...]


Kohe lätt majandus?

Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima, sõs ma valis haiklõmalda uma imä   Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst tarõst om mu ja poiskõsõ jaos latsitarõ tettü. Naasõl võeti palgast 25% maaha, a tuu 75% om parhillatsõl aol kah hää. Vahel üüse kirota esi kah mõnõ jutu, väiku leeväraha õks saa. [...]


Raiskamine ja sõaseisukõrd

Nõlvaku Kaie om söögiraiskamise teema küländ põhjalikult kirjä pandnu, a tuud and viil laembas aia. Jah, ega mii rahval ei olõ ollu kommõt pruutpaari söögikraamiga pillu vai muud säänest pühädüserüvetämist toimõ panda. Ma mäletä, et es visata esiki kuiunut leeväpätsi eläjiide ette, tetti likõs ja panti ahju. Vällä tull’ nigu värske leib. Tuu kommõ om [...]


Miis, kiä tiidse sõnnu

«Ümber ahju paremale» Võrumaagia Geidi Raud 224 lk, Tänapäev 2020 Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja. Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi käsikäen; varramba ka mitmõ [...]


Kiri Kapstamäelt. Pido kadso aol

Mu meelest elämi egän mõttõn väega huvitaval aol. Egäl aol omma olnu uma kadso ja katsko es koolõ kah peris kõik, olkõ pääle, et väega hull tõbi oll’. Tunnista, et olõ tõtõstõ väsünü seost koroona-teemast, a siski ei saa mi viil timäst üle ega ümbre. Suurõmban plaanin kaiõn om seo tõbi, kriis ja karantiin üts [...]


Ilvesse Aapo Instagrami-pildi

Ku kaia Ilvesse Aapo Instagrami-kontot (instagram.com/sevliopaa), tulõ vällä, et Räpinä miis olõ-i määnegi tarõn istja, hulk hoobis mõtsu pite ja tege luudusõpilte. Mõni noist om tan: Puuseene, miä nägevä vällä nigu tsilľokõsõ mõtsatrolli kummutisuhvli. Ilvesse Aapo pilt Limatünnik, edimädse katõgooria kaitsõalonõ siin. Ku säänest trehvät, är putku, a anna Keskunnaammõtilõ teedä. Ilvesse Aapo pilt Verrev [...]


Andsak kriisimuna

Ei tiiäki, mille tä kordsun om. Vast mõist Pulga Jaan midägi üteldä? Ilvesse Aapo jutt ja pilt.


Priinime lugu: Muna

Seod nimme kand Eestin 63 inemist. Vanan kiräviien kirotõdi riigli perrä Munna, midä loeti iks [muna]. Õnnõ Ojasuu mõisan Harjumaal kirotõdi mõisa priinimmi raamatulõ edimält Muhna, a keriguraamatilõ sõski Munna. Ülejäänü katõssa mõisat olli Liivimaal. Tõlluste ja Kaali mõisan Saarõmaal om nime alussõs vana talunimi Munaku. Tuu talunimi tulõ inemisenimest, midä näütüses Soomõn om 17. [...]


Uskmalda lugu

Seo lugu juhto Pärnaste Valdoga filmi «Viimne reliikvia» tegemise aigo. Tüükotus olle täl Räpinä mõtsamajande Niitsiku tsehhin kunstnigu nime all. Sääl tetti ussi-aknit, müüblit ja suvõmajjo. Timä tegi suvõniire. Ütspäiv tulno Räpinäst direktor esi katõ Tal’na mehega Niitsikulõ. Tallinnfilmi tegeläse seletivä, et naatas tegemä filmi päälkiräga «Viimne reliikvia», sinnä vaja rekvisiite. Joonistõ päält näüdäte mõisapreile [...]


Lodo jõudnu luudusõlats

LAANEKIVI ÕIE (25.12.1934 – 28.03.2020) Mahlakuu 2. pääväl saadõti Kolepi kooli mälestüskivi mant Nogopalo kalmuaida Laanekivi Õie. Timä aig sai ümbre. Umal eloiäl ammut’ Õie elojõudu ja meelerahhu luudusõst. Nii tä ütel’gi hindä kotsilõ – luudusõlats. Kasaritsa kandin Kolepi külän elli Õie sünnüst surmani. Mis om Kolepil olnu ja kes sääl toimõndanu, saa tiidä Õie [...]


Tossu Tilda pajatus

Olõmi valmis kaitsõs! Vinne ao üts tähtsämbit värke oll’ tsiviilkaitsõ. Aig-aolt käve Tal’na korgõ ammõtnigu kah rajoonõn kaeman, kuis tan oldas valmis kaitsõs. Es päse aolehetoimõndus kah. Ütel pääväl tull’ mu kabinetti pääliina miis kaema, ku häste leht tsiviilkaitsõpropagandat om tennü. Ildaaigu oll’ kongi olnu tsiviilkaitsõoppus ja lehen oll’ nupukõnõ tuu kotsilõ, pilt kah man. [...]


Muda Mari pajatus

Kuis aigu edesi käändä? Ma kuuli raadiost ütte uudist, mis es kõnõlõgi koroonaviirusõst. Tuu uudis andsõ tiidä, et Euruupa käändse kellä suvõao pääle. Kõik ilm om hukah ja saisma jäänü. Mi olõmi uma eloga jõudnu tagasi pia kiviaigu. Inemise omma egäüts umma kuupa paenu ja pruuvva ello jäiä. Ainumanõ asi, mille külge eski surmatõbi ei [...]


Maolda nali

Mälehtüs aost, ku viil ilma pite reisi sai «Ma käve Aafrigah puhkusõl ja näi säitsmemiitrist krokodilli!» «Vai jummal! Ku till oll’ jo säidse miitrit, ku pikk sis tuu kroko esi oll’?»


Parm tsuskas: aprill

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.