Väsümädä Rõugõ kunstikuur

Rõugõ om üts suvitajidõ lemmikpaik Võromaal. Ütes Rõugõ visiitkaardis või pitä õkva kesk alõvikku olõvat kunstikuuri, kon joba 11. suvvõ saa oppi, tetä ja osta käsitüüd, kaia näütüisi ja mõnikõrd ka kontsõrtõ kullõlda. Kunstikuuri tegemiisi võtva iist Keväjä Annika ja Veski Lya. Näile käävä appi ka tõõsõ käsitüülise. Päämidselt löüdki kuurist käsitüüd ja muud paiklikku [...]


Kaika suvõülikooli matkapäiv Võromaa lõunatipun

Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 8. põimukuul Vana-Võromaa lõunatipun ja Mõnistõ talorahvamuusõumi man. Seo om joba tõõnõ aastak, ku säänest matkapäivä peetäs. Ku mineväaastadsõ suvõülikooli matka paik oll’ Vana-Võromaa põh’atipp, sis timahava matkatas Võromaa ja Eesti lõunatipun. Matkapäiv nakkas pääle kell 10 Mõnistõ talorahvamuusõumi mant, kon peetäs mõnõ loengu Harglõ kihlkunna jõõnimmist, ristipuiõst ja kunagidsõst [...]


Tulõvadsõ Uma Pido lavastas Leesalu Diana

Kuvvõs võrokõisi suur rahva- ja laulupido Uma Pido plaanitas pitä 2023. aastaga 3. juunil Põlvan Indsikurmu laululava pääl. Pito nakkas lavastama Põlvast peri Leesalu Diana, kiä tüütäs Tal’na liinatiatrin. Pido kunstnikus om lavastaja valinu Unduski Marioni. Rahmani Jan Unduski Marion ja Leesalu Diana omma tulnu üle kaema Indsikurmu laululavva, et saanu naada täpsempi plaanõ märgotama. [...]


Soomõ-ugri filmifestival kõnõlõs kodaniguaktivismist

Soomõ-ugri filmifestival FUFF peetäs timahava 30. hainakuust 1. põimukuuni Võromaal Sännä kultuurimõisan. Seo aasta kõnõldas festivalil keele, kultuuri ja luudusõ alalõhoitumisõga köüdetüst kodaniguaktivismist. Joba säitsmendät kõrda peetäväl festivalil omma kavan filmilinastusõ, opitarõ ja arotusõ, miä avitasõ soomõ-ugri maailmapilti vallalõ kõnõlda. Festivali teema om, kuis saa ütsikinemisen ütiskunda muuta. Arotõdas, kuis hoita kiilt, kultuuri ja luudust. [...]


Mooste Elohelü peetäs seo kuu lõpun ja vahtsõ alostusõn

Timahavast Mooste Elohelü festivali peetäs 31. hainakuust 1. põimukuuni. Seokõrd omma festivali teemas pulmalaulu, võistluslaul om kaasitaminõ, kon vastastikku laulva pruudi ja peigmehe laulja. Täpsembät kavva saa kaia festivali kodolehe päält: moostefolk.ee. UL


Põud ja vihm 2020. aastaga suvõl

Sõbõr kutsõ hainalõ. Ütli, et ei saa tulla, lehte tii. Esihindäst mullõ miildünü juuskva higiga ja purõvidõ parmõ käen haina küünü vitä, et tuu hiidütävä vihma iist kuivalõ saanu. A ega ma sõbralõ lehetegemise asja es võlsi. Tõõnõ sõbõr kutsõ samal pääväl puid lahkma. Ütli, et ei saa tulla, lehte tii. Kuuman puulahkminõ om tsipa [...]


Hurda-preemiä saaja Jää Eela: tundkõ huvvi uma suguseldsi vasta!

Timahavadsõ Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna saava Jää Eela ja Laari Mart. Hurda-preemijit andas vällä joba 29. kõrd ja egä aasta kats preemiät: üts Põlva maakunnan silmä paistnulõ inemisele ja tõnõ üle Eesti tunnõtulõ rahvuskultuuri edendäjäle. Savi turismitalo pidäjä Jää Eela om varrampa aastit vidänü Hurmi külä kogokunna tegemiisi. Perämäidsil aastil om tä inämb pühendünü kodotsilõ [...]


Kas rahvus om varsti häbüasi?

Suur murõ ja hädä, mea talvõl algu, kõgõ ilma haard’ ja viil põraki meid maha jättünü ei olõ, tunnus siski nigu unõtuvat, selle et nakatas otsma jutuainõt ja häti, mea nigu…imeligu tunnusõ. Kauõn ja võõran riigin tapp’ üts julm inemine tõsõ ärä. Olli konagi üten kotsin tüül ollu. Kiä tiid, mea nail klaari oll’ ja [...]


Pulga Jaani mõtõlusõ

Kanapoig ja Saatus   Saatus tahtsõ, et Kanapoiga es süüä munast pääst är ja üts normaalsõ olõkiga must kana haudsõ timä vällä. Saatus tahtsõ ka toda, et repän, kiä timä immä (vai kasuimmä, kanul ei olõ vahet) hiilse, koristõdi siistilmast õigõl aol är. Hopõn, tuu igävene rassõ elläi, es astu kah Kanapojalõ pääle. Katõ nädäli [...]


Kiri Kapstamäelt. Allakäümise spiraali tunnistõn

Märgota vahepääl, mille om nii, et inemise ei olõ tuhandidõ aastidõ joosul väega edesi arõnõnu, innembä om olnu regress. Seo pututas nii vaimsõt, füüsilist ku keskkundlikku tasandit. Hirmus raiskaminõ, ületarvitaminõ, kasuahnus ja tuu ossa saagminõ, mink pääl istutas, omma õnnõ väiku osa allakäügist. Suurõst luust omma inemise kimmäle luudu minkaski inämbäs, jumala muudu tegeläisis, kink [...]


Koorastõ patrioot Raudsepä Piitre

Täämbäne ettevõtlusõ arõndamisõ tsihtasotusõ (EAS) juht Raudsepä Piitre (50) om suurõ osa umast tüüelost pidänü tippjuhi ammõtit. Tä pidä hinnäst poolõldõ liina-, poolõldõ maamehes, a ku küstäs, kost tä peri om, tulõ vastussõs iks Koorastõ. Raudsepä huviala om tsirkõ tundmaopminõ ja intervjuu and tä lehele ladusan võro keelen. «Koolivaheao ja nädälivahetusõ olõ iks latsõst saati [...]


Esimuudu: kanamuna kaabli külen

Kanapidäjä Pulga Jaan löüdse minevä riidi lauda ussõ iist elektrikar’ussõ maandusõ kaabli külest üte tühäs süüdü kanamuna. No pruuv tä teedä saia, miä võisõ juhtuda ja midä inemise tuust oppi võinu. «Novott jah, tä om üüse laudast vinnanu. Ma mõtli algul, et harak. A tuu pilukõnõ om haraku jaos kaunis kahtlanõ ja neo haragu, kes [...]


Priinime lugu: Rebane

Kandjidõ arvuga 2216 om Rebane sagõhusõ poolõst 11. nimi Eestin. Seod nimme omgi tulnu kõikist maakundõst. Muidõst harvõmbidõ panti taad nimme külh Järvä-, Lääne- ja Virumaal, sukugi es panda täämbädsel Hiiumaal. Hingerevisjonnõ perrä oll’ mõisit, kon seo nimi tegüsi, 134. Noist 106 oll’ Liivimaal ja õnnõ 28 Eestimaa kubõrmangun. Kiräpilte oll’ mitmasugumaidsi: Rebbane (78 mõisan), [...]


Muhu-lugu

Mi pere eläs külh Valga maakunnan, a sõski Vanal Võrumaal, õdagu puul veeren, Lepä külan Laasmäe talun. Seo lugu juhtu mu poja Carloga 1999. aasta suvõl, õkva säitsmevelistepääväl. Mu poig oll’ tuukõrd nelläaastanõ. Poiskõnõ oll’ mul sääne väega koir lats ja sagõhõlõ timäga midägi juhtu. Tuukõrd oll’ hainakuu väega kuiv ja meil kotun tetti haina. [...]


Ei tunnõ

Inemiisil om egäsugutsid nimmi. Kül om ristinimmi ku ka perrenimmi säärtsid ja märtsid. Perämädsel aol pandas viil latsilõ mito nimme ja mõtlõt, kuis lats külh säändse nimega toimõ tulõ. Mõnõ latsõ vahetasõ suurõst saiõh esi uma nime är. Mul ütele tutvalõ tütärlatsõlõ es miildü Mischel, tä võtsõ hindäle vahtsõst nimest Morgan. No mis tetä! A [...]


Õdagunõ taksosõit

Tervüs naas’ logisõma ja naksi suurõ hädäga arstõ vaihõl juuskma. Üts rassõ põlvõsüst sai tettüs, ku kell oll’ pääle 9 õdagu. Tartun. Oll’ kõnõld latsõpõlvõsõbranjega kokku, et lää tä poolõ. Tä selet’, et sääl Vaksali uulitsan omma takso rian. No es olõ! Õnnõs olli ma pandnu märkmikku numbre, kõik 5555 5555. Kasutütär uursõ, kon olõ, [...]


Tossu Tilda pajatus

Tsõõrivabrik Vanavanõmba sõidi Võromaalt Tartomaalõ latsõlatsi hoitma. Nigu iks sis, ku nooril oll’ api vaia. Kõgõ väikumba, aastadsõ Jakobi võtsõ vanaimä uma hoolõ ala. Kattõ suurõmbat, viieaastast Oskarit ja kolmõaastast Ottot, naas’ kammandama vanaesä. «Teemi tsõõrivabrigu!» kutsõ vanaesä poiskõisi. Puutüüpink oll’ poja majapidämisen olõman. A kõgõpäält tull’ vabrikun ammõdi paika panda. Vanaesäst ja Ottost saiva [...]


Muda Mari pajatus

Säädüs ulli ei paranda Ma kuuli raadiost, et hainakuust muudõtas relvasäädüst nii, et kõik inemise, kiä püssä võiva kotoh hoita, piät tuust laskõ kah mõistma. Tohe ei nii, et kärbik sais kalidori nukah õnnõ hirmutamisõs. Et ku püssä kätte võtat, sõs pauguta-i niisama, a piät kimmähe pihta kah saama. Meil saa laskmisõst kõrdu rohkõmp inemiisi [...]


Maolda nali

Krokotille hiidütämine Latsõlats, kes oll’ suvõvaheaos maalõ viid, kai, kuis vanaesä pääle hummogusüüki sõrmiga lavva vasta trummõld’. «Mille sa sõrmiga trummõldat?» küsse latsõlats. «Ma hiidütä niimuudu krokotille kavvõmbalõ,» selet’ vanaesä vasta. «Krokotille?! Nuu eläse jo mitmõ tuhandõ kilomiitre takan,» es jää latsõlats uskma. «No kae sis, ku häste mõos,» jäi vanaesä hindä jutu mano.


Parm tsuskas: supõrluks

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.