Ruusmäe latsi umakeelidse kirätüü sai kaasi vaihõlõ

12. süküskuul oll’ Ruusmäel pidolinõ päiv: edimäst kõrda näüdäti rahvalõ vahtsõt raamatut «Ruusmäe latsi juttõ», kon seen Ruusmäe kandi koolilatsi võrokeelidse jutu aastist 2002–2016. Raamat om järg 2002. aastagal ilmunulõ juttõkogomigulõ. Tollõn, et sääne raamat vällä sai tulla, omma «süüdü» Ruusmäe kooli inneskidse oppaja Otsa Helve ja Oru Leili. Nimä kor’ssiva Ruusmäe kandi koolilatsi kirotõdu [...]


Timahavanõ Kangro preemiä anti Kaplinski Jaanilõ

Mõnel inemisel om vist uma henge-elläi, hengetsirk vai kuis. Mu hengetsirk om piirpääsokene, ametligu nimega prõlla piiritaja. Mulle omma neo ametligu tsirgu- ja kasvonime vastamiilt. Tsirgu-uurja prohvessor Sits, kiä hulka jäätsirke är tappe, et teedä saia, mis näil kõtuh om, mõtõl vanahiäh vällä hulka tsirgunimmi, üts hullemb ku tõne. A olko pääle, ma kutsu näid [...]


Ludsi aabits om valmis saanu

26. süküskuul näüdätäs Lätimaal Ludza liinan Balodisõ Uldissõ kokko säetüt ludsi maarahva aabitsat. Ludsi maarahvas kutsutas rahvakilta, kiä eläs Lätin Latgalen Ludza piirkunnan ja om sinnä arvada rännänü 18. aastasaa alostusõn Võromaalt. 20. aastasaani kõnõldi sääl vana võro keele muudu ludsi kiilt, täämbä inämb ludsi keele mõistjit sääl ei elä. Ludsidõ perrätulõja mõistva viil ütsikit [...]


Sulbin peeti mihklilaata

Minevä puulpäävä peeti Sulbi külän suurt mihklilaata. Säänest laata om Sulbin peetü 2005. aastagast pääle ja egä aastak kasus laat suurõmbas. Timahava lubati laadalõ 120 müüjät, kuigi tahtjit oll’ rohkõmb. Uudistajit ja ostjit oll’ seogi kõrd ilmadu hulk. Laada kõrraldaja Saamo Airika Sulbi maarahva seldsist ütel’, et om nii ostjilõ ku müüjile tenolik, et etteantuist [...]


Võromaa suurliin Antsla

Ütspäiv vei elo mu jäl läbi sõitma Antsla liinast. Tiiremondi peräst oll’ Antsla mu jaos olnu puul aastakka nigu karantiinin. Ja tuu, midä ma no näi, pand’ peris imehtämä: Antsla liin oll’ nigu New York! Suurõ, lagja uulidsa, ringtii kesk liina. Kraavi poolõ vällä sõita olõs nigu laiutanu suur kiirtii, kõrval valgustõt kergliiklusrada. Määnegi jutt [...]


Avvumärgi saanu Pazuhanitši Romet: nuuri aoluu-huvvi herätäs põnnõv jutt

Minevä kuu lõpun and’ justiitsministri kätte 29 avvumärki, minka tunnustõdi vabahusvõitlõjit ja aoluumälehtüisi kandjit-korjajit. Avvuraha kand nimme Vabaduse Tammepärja aumärk. Inämbüs märgisaajist olli vanõmba inemise, a üts noidõ hulgan oll’ 26aastanõ Võromaa miis Pazuhanitši Romet. No kõnõlõs tä Umalõ Lehele antun intervjuun umist tegemiisist lähkümpä. Mis tunnõ oll’ säänest avvumärki saia? Seo om suur ja [...]


Asjas olgu, vaija ärgu tulgu!

Ku ma lats olli, kõnõl’ vanaimä ütest mehest, kel ollõv ollu kommõ kõik, mea maan vedeli, üles korjada. Ja ta ülnü esi alasi, olgu rõivaräpäl vai kablajupp, et asjas olgu, vaija ärgu tulgu. Võit muiduki arvada, et tuul aol, ku nii tüüriista, rõiva ku söögikraam enämbüisi kotun tetti ja puuti vääga harva asja oll’, võisõ [...]


Lahkidse arusaamise

Üts vana lugu tull’ miilde. Mii külän pand’ naabrimiis tütärt mehele. Tütär oll’ puul ellu liinan elänü ja kunstikoolin käünü. Naabri elli küländ kavvõdan ja läbikäümist es olõ, nii et uma külä rahvas olõs sääl pulman hinnäst võõrildõ tundnu. Tuuperäst näid ammõtlikult es kutsuta kah. Mehe siski istõva laua takan ja arutiva, kohes tulõsi auvärte [...]


Tõsõ kundi otsast. Latsõpõlvõkotost üten saadu opitunni

Mu latsõpõlvõkoton oll’ häste pall’o luuvust, armastust – kõkkõ, midä elol hääd om pakku. Et niimuudu sai olla, oll’ kimmäle pall’o mõotust saanu tuust, et esä oll’ kümme aastat Tsiberin ja imä samal aol kõik aig repressioonõ all. Tollõ peräst, et tä miis oll’ Tsiberin poliitvang. Rassõ aig andsõ mu vanõmbilõ säändse kooli, et peräst, [...]


Heibergi ja Contra päiv Urvastõn

10. süküskuu 2020. Urvastõ kandin kõnõldas luulõtajast Heibergi Mariest, tetäs väiku matk Heibergi sünnütarõ paiga pääle ja täämbädse ao luulõtaja lugõva ummi luulõtuisi. Ilosal pääväl om illos päälkiri: «Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ». Luulõ ja luuminõ om midägi säänest, miä jätt inemise sisse tundidõ-kildakõisi. Esiki ku sõna meelest läävä, jääs mälehtüs tuust, miä [...]


PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul

Oktoobri om rehekuu teedäki tuuperäst, et vanastõ olli õkva sis põllu- ja aiatüü tettü ni sai alosta rehepesmisega. Tuu tähend΄, et sai pruuvi uudsõt. Karilatsi vabaõhumuusõumin om rehekuu alostusõn õks leevänädälit peet. Nii või üldä muusõumitunni kotsilõ, kon kõnõlõmi leeväst, leeväviläst ni leeväga köüdetüist kombist. Leib om eestläse põhisüük, kõik muu om leeväkõrvanõ. Kas tuu [...]


Priinime lugu: Kasak

Seod nimme kand Eestin 316 inemist, lisas om 16 inemisel nimekuju Kassak. Priinimmi pandmisõ aigu panti taad õnnõ Liivimaal, kokku 28 mõisan, noist neli Pärnumaal, kümme Villändimaal, ütessä Tartumaal ja viis Võromaal. Edimäne kirjapandminõ oll’ kas reegli perrä vana kiräviie Kassak vai sõs algusõst pääle Kasak, midä sõski mitman suguvõsan om vahepääl Kassak kirotõt. Üten [...]


Kõrvahalu pästse elo

Taa luu kõnõl’ mu kadonu tõõnõpuul Asta tuul aol, ku mi ütenkuun ello alostimi. Ku saimi mõlõmba tüükotusõ ja kortõri ahoküttega maamajja Mitšurini kolhoosi Villändi rajooni. Aasta oll’ sõs 1964, ku põlinõ Põlvamaa tsura, 29 aastat vana, essü är Mulgimaalõ ja es lövvä tükül aol kodotiid. A tuust ma es taha kõnõlda, läämi edesi. Kortõr, [...]


Hirmul suurõ silmä

Mul om väega hää naabrimemm üle koridori. Tä om kõik aig hoolõn, kuis ma uma haigusõgõ hakkamõ saa. Kas vai hõikas ussõ vahelt: kuis tervüs om? Memme tuudu lilli omma kah tihtsäle mul vaasin. Oll’ vanavanõmbitõ päiv. Memm tull’ mullõ ijätüsege küllä, et pühhä pidädä. Seimi ijätüst ja aimi juttu. Perän kaimi viil arvutist pilte. [...]


Kogõmalda moodulidsõ pöksi

Ütskõrd kutsõ sõbõr mu kalalõ. Tükk aigu ollimi joba sääl olnu ja ütekõrraga visas’ sõbõr kogõmalda uma õngõkonksu mu pökse külge kinni. Mi es saa kuikimuudu toda säält kätte. Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä. Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats suurt mulku. Niimuudu kogõmalda sai hindäle vahtsõ ao moodulidsõ pöksi. [...]


Tossu Tilda pajatus

Eläväst luudusõst   RMK ehk riigimõtsa majandamisõ keskus piät silmä pääl pidämä tima ala pääl olõvil tulõplatsõl. Tulõpuu tuvvas kohalõ, et mõtsa es rüüstätü. Üte kotussõ pääle ilosa järve man puid tuvvõn jäi RMK-miis sääl puhkavidõ nuuri miihiga juttu ajama. Juttu tull’ suvõl Koiva jõõ lähkün sisse säädnüst vikakaarõ seltskunnast. Näide tulõk mi kanti käve [...]


Muda Mari pajatus

Sügüse sünnüpäiv   Ma kuuli raadiost, et kõgõ ohtligump asi tervüsele om sünnüpäävä pidämine. Kiä viil haigõs olõ-i jäänü, tuu saa säält iks halva haigusõ külge. Selle piässi kõik istma ütsindä ja puutripito pidämä. A kavva noid nutisünnüpäivi ka jõvvat pitä, keväjä jo sai viländ. Selle tulõ naada sünnüpäivi pidämä nüüd vahtsõt muudu: näütüses om [...]


Maolda nali

Mille hamba omma kõllatsõs lännü?   Hambaarsti infoliini pääl kõlisõs telefon: «Halloo! Mul om sääne murõ, et hamba omma äkki maru kõllatsõs lännü!» seletäs kõlistaja. «Suitsu tiiti?» «Ei tii!» «No sis ei mõista ma muud arvada, ku süküs om kätte jõudnu ja kõik piätki kõllatsõs minemä,» rahustõdas infoliini pääl kõlistajat.


Parm tsuskas: seenekaamõra

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.