Põlva latsi Nukitsamehe-näütüs

Seo riidi tetäs Tarton Lutsu Oskari majamuusõumi man valla plangunäütüs «Nukitsamiis», kon saa nätä Põlva kunstikooli latsi tettüisi pilte, miä omma mõotõdu Nukitsamehe-jutu võrokeelitsest variandist. Tulõva keväjä plaanitas näütüs tuvva kaia ka Põlva rahvalõ. Näütüs sai alostusõ tuust, et Põlva kihlkunna miis Laanõ Valdis pand’ Lutsu Oskari jutu «Nukitsamees» ümbre Põlva kandi kiilde, et tuud [...]


Kangro-pääväl näüdätäs vahtsõt armastusluulõkoko

17. süküskuul kell 13 tulõ Võrol Kreutzwaldi muusõumin Kangro Bernardi päiv. Näüdätäs vahtsõt koko Kangro luulõtuisiga, loetas ette Kangro seeni avaldamada luulõt ja andas kätte timahavanõ Kangro kirändüspreemiä. Päävä päämidse ettekandõ kõnõlõsõ Kangro Bernardi luulõpalangu alostusõst ja otsast. Tuust arotasõ vahtsõ luulõkogo «Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus» kokkosäädjä Kepi Õnne ja Hollo Maarja. Tego [...]


Setomaal peeti kuningriigi päivä

Puulpäävä, 5. süküskuul peeti Setomaal Kolossova külän kuningriigi päivä. Sääne päiv, ku kõrra aastan ütes pääväs kuulutõdas vällä Seto Kuningriik, oll’ joba 27. kõrd. Nigu õks valiti kuningriigi pääväl ka Seto ülembsootska ehk kuninga Peko maapääline asõmik. Seokõrd sai ülembsootskas Järvelilli Rein, kiä oll’ sootska ka minevä aastak. Setodõ naabriil võrokõisil oll’ kah kuningriigi pääväl [...]


Heibergi ja Contra luulõpäiv

Täämbä, 10. süküskuul peetäs Urvastõn luulõpäivä «Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ». Kell 14 loetas luulõtuisi Urvastõ pastoraadi pargin ja jalotõdas Heibergi Marie sünnükodo mano. Kell 16 tulõ Urvastõ seldsimajan luulõõdak Contra ja timä sõpruga. UL Urvastõ luulõtaja Heibergi Marie ja Contra.


Käü 13. riikevaihõlinõ pühäpaiku pildivõistlus

Pääle om naanu riikevaihõlinõ pühäpaiku pildivõistlus, kohe oodõtas fotosid pühämõtsust ja tõisist luudusliidsist pühäpaigust. Võistlus taht avvu sisse nõsta põlitsidõ väepaiku kultuuri- ja luudusperändit. Mõtõ om võtta üles noidõ paiku täämbäne sais ja härgütä inemiisi pühin paigun käümä ja noid hoitma. 13. kõrda peetävä võistlusõ teemas omma pühäpaiga, miä ei olõ inemise ehitedü: pühä mõtsa, [...]


Aig om jälleki huugu maaha võtta

Minevä nädälivaihtus oll’ mi kandin paras laulupido. Peeti maaha suur ralli, kohe tulli kokko üle ilma kipõmba autoga sõitja. Kipõt autosõitu oll’ kaema tulnu suur rahvahulk, saadi sõpruga kokko, peeti pito. Samal aol oll’ ka Võhandu maraton, kon suur hulk rahvast vett müüdä Võrolt Võõpsu sõitsõ. Näidega oll’ üten kõvastõ abijõudu. Jälleki sai suur hulk [...]


Om sul no midä hääd üteldä?

Mul om hää miil, ku lätt kõrda inemiisi tähelepandmist uma keele lugõmisõ pääle tõmmada.   Olõ-õi ma viil üttegi inemist nännü, kiä mõistnu õkva edimädse pruuvmisõ pääle rattaga sõita vai ujjo. Ikõmi ja har’otami, peräkõrd tulõ vällä. Kats asja siski om, mille man üteldäs, et om rassõ ja andi ei olõ: tõisi inemiisiga läbikäümine ja [...]


Viil kõrd keelemüütest

27. põimukuu lehen om Laanõ Triinu kirutanu pikä luu võrukõsõ keelemüütest. Ega müüdiga olõs vaia tegeldä erälde, timä süväuurmisega, aga ma võta siinkotsil käsile mu arust kõgõ levinümbä: võru kiil sekäs latsil eesti keele selgessaamist. Mu esä oll’ suurõmba ao umast elust eesti keele oppaja. Haritu inemine muiduki kah, aga kõnõl’ vällänpuul eesti keele tunni [...]


Kiri Kapstamäelt. Arstiuno ärkuulminõ ja vahtsõstheränemine

Ütel ilosal põimukuu lõpu pääväl, ku päiv viil paistus ja õhk om suvitsõlt lämmi, trehvämi mu kolmõaastadsõ tütrega Kreutzwaldi majamuusõummi. Mu tütär olõ-i tan varrampa käünü, tuuperäst kõnõlõ tälle ka seost arstiunost, kiä tan kunagi elli. «A kon uno parhilla om?» küsüs väiku tirtsukõnõ. «Uno kuuli jo ammu är,» kosta tütrele vasta. «A mille tä [...]


Mitmõ kambriga magu

Mõni aasta tagasi kiruti ajalehe suurõ rõõmuga, et väliskapital tulõ Eesti põllumajandustõ ja om ostnu pia kõik farmi är. Nüüd muudkui süümi kuurt ja võidu pall’u aga sisse mahus, nigu sääl anekdoodin nällähädäst ja elevandi toodangust. Aasta-paar tagasi jõusõ PRIA uma kõrraluumisega nii kavvõndalõ, et kui rohumaa päält haina-silo ei tetä ja ei karjatada, sis [...]


Riitsaarõ Laine kompvegipaprist huss

Riitsaarõ Laine om teküs pensionär: tä lüü üten lauluansamblin, käü pensionäre üritüisi pite, korjas ravihainu ja tege käsitüüd. Laine käsitüühuvi kõgõ esierälidsembäs tulõmis om kompvegipaprist tett huss, midä tä om tennü päält 30 aasta ja miä om täämbädses ligi 35 miitret pikk. «Seo hussi tegemist alost’ mu tütär, ku last uutma jäi. Tegi viis miitret [...]


Sabbe mälehtüspäiv Paidra küläh

2006. aastagast pääle om meil küläh traditsioonis saanu kokkosaaminõ 20. põimukuul. Piämi meeleh uma külä kangõlast, kellest om kõgõ pall’o põnõvat kõnõlda. Tuu kangõlanõ om mõtsaveli August Sabbe, kes sündü Võhandu veereh Palo taloh. Seo aasta sai timä sünnüst 111 aastakka. Ka timahava tulli Paidra külä vana ja noorõ kokko ja peivä mälehtüssamba man piknikku. [...]


Priinime lugu: Kinna

Seod nimme kand Eestin 30 inemist. Kõiki näide nimi om peri Järvere Alaküläst Piho talust, kon seo nime saiva Piho Mihkli uma perrega ja tuus aos jo kadunu Piho Piitre poig Piitre uma perrega. Taasama puja Piitre man om keriguraamatun ka märküs, et ristmise kirju perrä Samul. Et kutsma naati tõistõ ku ristit, oll’ tuudaigu [...]


Lats edimäst kõrda kinon

Määntse õhinaga lätsimi umbõs 40 aastat tagasi Tsolko latsilõ mõtõldut filmi kaema. Poig es olõ viil koolilats ja edimäne kõrd kinno minnä! Rahvamaja saalin oll’ valgõ kinolina lae alt alla lastu, aknidõ ette paksu aknõrõiva tõmmatu ja tooli istmises valmis pantu. Saal lasti pimmes ja film naas’ pääle. Oll’ kuulda projektoridõ surinat ja valgusvihkõ tandsõ [...]


Hüürläisi pesä

Olle illos ildasuvinõ päiv. Tullimi naabri-Jaaguga koolist ja lepsemi kokko, et läämi Pikämäe järsulõ nõlvalõ pähkmit korjama. Sääl kasvi pall’o sarapuid. Tuu nõlv olle nii äkiline, et sinnä tõõsõ korjaja es lää. Jõudsõmi peräle, a es saa korjama naadagi, selle et nägimi sarapuupuhmah maru suurt hüürläisi pessä, latsõ pää suuru oll’ külh. Sääl olle pähkmit [...]


Pall’o pruutõ

Misso rahvamajah olli 1971.–1974. aastagal õga katõ nädäli takast tandsuõdagu, koh mängse kotusõpäälne punt nimega Kastõpiisa. Nä lauli ja mänge nii ilosahe, et sai ümbretsõõri väega kuulsas. Esiki Võrost vuursõ nuuri tandsma. Mul sai kah keskkooli aigu sääl pall’ogi jalga keerutõdus. Pall’o löüdse tast elosaos tõõsõpoolõ. Nuurmiis, kel oll’ keskkuul läbi ja käve Võrol joba [...]


Tossu Tilda pajatus

Üts kurat tan om A   Kooliaig naas’ jäl pääle, nigu taa om aost aigu olnu. Põnnõv om kullõlda vannu mälestüisi. Koolin piät kõgõpäält opma lugõma ja kirutama ni rehkendämä. Egäl oppajal omma uma nipi. Üts mu tutva oppaja lõigas’ vällä suurõ paksu paprõ pääle tsehkendedu kassi, et tuu tsiidsu kannu otsan oppasi latsi lugõma. [...]


Muda Mari pajatus

Prii heng koosõrdas   Ma kuuli raadiost, et Lenin tahetas kipõstõ är maa sisse matta. Tuu om hää külh, sõs vast saa-ei tä heng inämp ringi roita. Viimäte om Lenini heng leüdnü kotussõ Ameeriga presidendi iho seeh. Leninil oll’ kats külge. Ütelt puult oll’ tä võimu-ull’ mõrdsuk. A vällä näüdäti ku hääd essä ummilõ latsilõ. [...]


Lühkü nali: kikas trehväs tarrõ

Kikas trehväs’ tarrõ. Näkse pistikupessä. Astsõ manu, tsäunsõ nokaga ja küsse: «Tsiga, sa vai? Saina seen vai?»


Parm tsuskas: harvester

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.