Luumistalos andsõ võro keelele vunki mano

Seo kuu keskpaigan Antsla vallan peetü «Vunki mano!» luumistalgo võitsõ arotusteema «Käänämi võro keele häömise tiilt tagasi». Avvohinnavõitja plaanva naada inemiisi üles kutsma tegemä väikuid asjo, miä avitanu umma kiilt alalõ hoita. Luumistalgo vidäjä Kangro Kadri Võromaa arõnduskeskusõst löüd, et uma keele hoitmisõ teema tähtsäs pidämine om ekämuudu õigõ. «Ilma uma keele ja kultuurilda ei [...]


Krabi külätiatril om vahtsõnõ tärniga tükk

Krabi külätiatri om lava pääle toonu vahtsõ tükü, mink päälkiri om «*» (tärn). Tükkü om kõrra mängitü uma kandi rahvalõ, a tuuga om Kuhja­vere tiatrifestivaalilt joba är tuudu ka mitu avvu­hinda. Mille tükül sääne andsak nimi om? Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje tuud pikält valla ei seletä: «Arvutiklaviatuuri pääl om sääne sümbol nigu tärn. Nii [...]


Vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat

Õkva tull’ trüküst latsiraamat «Tsillokõsõ soe jutu», mis kõnõlõs väiksile latsilõ soest, kedä meil Eestin minkagiperäst peetäs kur’as eläjäs. A kas tuu iks nii om? Raamadu om kirotanu luudusõ- ja tiidüsemiis, aokiränik ja kuulmeistre Püttsepä Juhani. Pildimaailma teksti mano om loonu Mõttusõ Kadi. Raamat om varramba ilmunu ka eesti keelen (2009), pisokõnõ om seod kül [...]


Võrol kuulutõdas võrokeelidse lõugahusõga vällä koolirahu

Timahavanõ koolirahu kuulutõdas vällä 1. süküskuul Võro liina keskplatsi pääl ja Kooli­rahu liin omgi seo aastak Võro liin. Nigu egä kooliaasta alostusõn, sõlmva pidolidsõ lepüngi haridus- ja tiidüsministri esindäjä, Koolirahu liina esindäjä, Eesti opilasesindüisi liit ja latsikaitsõ liit, SA Integratsiooni Sihtasutus, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ NÜ TORE. Seokõrd om ka Koolirahu lõugahus (hüüd­lause) võro keelen: [...]


Lajast ilmast: hiusõ pästvä õnnõtu­sõst

Põimukuu alostusõn juhtu tsillokõsõ Afriga saarõriigi Mauritiusõ lähkül õnnõtus üte laivaga, kost juusk’ Vaiksõhe ilmamerre tuhat tonni naftat. Tegemist om näide aoluu kõgõ tõsitsõmba luuduskatastroofiga. Mauritiusõl om mõistõtu häste kaitsa umma luudust, sääl om hulga esieräliidsi mangroovimõtsu, korallriffõ ja ilosit liivatsit randu. Turisti ja kõik tuu, midä ilmamerest saa, andva inemiisile tüüd. Nüüd om kõik [...]


Põlvkunna jago umakeelist lehte

Uma Leht om no ilmunu 20 aastakka. Edimäne lehenummõr tull’ vällä 2000. aastaga põimukuul. Lehe välläandmist alostõdi Põlva aolehe Koit man ja edimält tull’ leht vällä kõrra kuun. Aig om edesi lännü. Täämbädses om Umma Lehte saanu lukõ pia põlvkunna jago rahvast. Tuu tähendäs, et mano om sündünü vahtsit lugõjit ja kirotajit, a osa lugõjit-kirotajit [...]


Võrokõsõ keelemüüdi

Kas mi olõmi perämädse, kinkal om võro kiilt vaia?   Võro keele ja võrokõisi hindätiidmisega juhtus parlatsõl aol kats ütstõsõlõ vastakäüvät asja kõrraga. Ütelt puult omma võro kiil ja kultuur populaarsõmba ku kunagi inne: hindätiidmist köüdetäs hää meelega kodokotussõga; rõõmustõdas, ku nätäs võro kiilt liinapildin ja reklaamin; oltas ja «laigitas» Mol’ovihu grupin «Võro kiil»; oodõtas [...]


Ubina- ja värvilõhn, tahvli ja krihvli

Viil mõni päiv, ja lätvägi latsõ kuuli. Ei taha mitte üldä ega mõtõlda, ku pall’u hendä koolinkäümisest aigu müüdä om, aga senimaani tulõva miilde nuu septembri edimetse nädäli, ku konhgi ubina- ja värvilõhna tunnõ, selle et nii lõhnas’ sis alasi koolimaja. Mitu kuud es olõ tõisi latsi nännü, ennegi nuid, kellega üten aiatüüpäivä tegema juhtu. [...]


Spioon, lätläne ja suumõsukauss

Kapo ollõv spiooni vahelõ võtnu väega lihtsä nipiga. Miis ollu muidu puhas ku prillikivi, dokumendi ja puha. Sis lastu täl Eesti hümni tõist salmi laulda ja oll’gi är laulnu. Tuust oll’ selge, et ei olõ õigõ eestläne. Muidu eestläne nall’alt sõnnu üle paari rea ei tiiä. Anekdoot küll, aga ütte-tõist mii kotsilõ ütles. Mul om [...]


Tõsõ kundi otsast. Maa pääl kokko kraabitu varandus

Olõ olnu ärsaatmisõl, kon sugulasõ lätsivä edimädsel õdagul umavahel tüllü üte hõpõluidsakomplekti peräst. Es olõ täpsele teedä, kellele tuu pidi saama ja säält naas’ tülü pääle. Mõnõ ao iist kuuldsõ luku, kuis katsiku sõsara lätsi tüllü 200 ruutmiitre maa peräst ja no ei olõ nä mitu aastat uma­vahel kõnõlnu. Ka mul hindäl oll’ kunagi üte [...]


Vanna majja üles herätämän

Seo parhilla ilma ja inemiisi ropsva tõbi, mille nimmegi ei taha vällä üteldä, om siski hääd kah tennü, näütüses mõnõ kinä rändäjä võrokõsõ kodokanti tagasi toonu. Ja mis esieränis hää – või-olla nä ei lääki är. Tuu oll’ illos pääväpaistõlinõ põimukuu alostusõ päiv, ku mi Tanilsoo Jaanaga Pärli­jõõ veeren timä vanaesä Ala-Heedu talon kokku saimi. [...]


Kes kül karistanu rüüvlit kassi?

Meil om kül olnu pall’o juttu inemiisist, kes eläjit piinasõ ja nälgä jätvä, a veidü um kõnõld eläjist hindäst. Ütshummok istsõ vana harolidsõ puu all ja kuuli määnest naginat ja tsäägutamist puu otsan. Kaiõ üles ja näie nellä ilosat väikukõist oravapoiga mängmän. Nä hüpsivä iks üte ossa päält tõõsõ pääle ja aiva ütstõist takan. Ja [...]


Priinime lugu: September

Seod nimme kand Eestin 20 inemist. Panti taa katõn kotussõn, Mooste mõisan Võromaal ja Kose-Uuemõisan Harjumaal. Moosten oll’ nime valijas arvada Põlva opõtaja Schwartz, kiä pandsõ taa Kauksi külä Sepä (Seppa) Jakobi Tuuma perrele. Hingerevisjoni perrä oll’ Toomas Hindriku poig. Nigu nätä, oll’ nime alussõs häste tavaline Sepä lisanimi ja mängülidse köüdüsse kuunimega om loonu [...]


Helüluuja ja hiire

Üleminevä sügüse oll’ mi majan Antslan sääne tramburai, et kiäki es saa enämb rahu üüse ega päivä. Asi oll’ nii, et hiire olli põrmandu alt tarrõ tüknü. Paras aig kah: talvõkorterit oll’ vajja. Nuu häbemäldä jüräjä jõudsõ üüses jo küüki, pedi kõik süümise asja är korjama ja käkmä. Viiemeistri Indrek pahand’, et tä es saa [...]


Perrähuikaminõ. Tatarlanõ läts’ är

Iispäävä, 10. põimukuud vai sis rüäimä päävä õdagult läts’ siist ilmast är Timär Seyfullen. Täl oll’ rauhahädä. Timär oll’ kõik neo aastaga Esti tatarlaisi päämiis. Vähä tuust – tä oll’ ka Estimaa veidebüs­rahvidõ iin­otsan. A miä piäs võrokõisilõ ni setosidõlõ tähtsämb olõma, oll’ taa asi, net Timär oll’ Esti paikkundliisi ja veidebüskiili liido iinotsan kah, [...]


Tossu Tilda pajatus

Kodoliina sünnü­pääväs Vahtsõnõ aastatuhat oll’ käümä lännü. Raamadukogu kõrrald’ reisijuhtõlõ koolitusõ. Kõnõlõjas oll’ kutsut Eesti tunnõt aoluulanõ, kink raadiojutluisi müstlidsest Vinnemaast saami kullõlda täämbädseni. Üritüs oll’ avalik, pääle giide oll’ saalin muud rahvast kah. «Suu kuius, ei tiiä, mille külh nii,» ütel’ kõnõlõja ja pallõl’ tuvva klaasi vett. Saalin oll’ üts julgõ jutuga aokiränik, kes [...]


Muda Mari pajatus

Oppaja minku siinde! Ma kuuli raadiost, et kuulõ tahetas haiguisi hirmuh är kinni panda ja sääne ammõt nigu «kuulmeistri» kaos aolukku. Õnnõ kõgõ väikumba kooli, koh om mõni oppaja ja mõnitõist last, saava süküskuust harilikku koolitüüd alosta. Ülejäänüisi suuri kuulõ latsõ jääse kodo. No sõs võissi ollaki haridusministri puult koolitüü ütitselt kõrraldõt. Näütüses võissi tetä [...]


Parm tsuskas: koolilaat

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.