Kiuman võeti üles võrokeeline muuvi

Kapellil Kõhukesed sai õkva valmis video vahtsõst laulust, mille päälkiri om «Pulga Jaani Sangastõ polka». Muuvi (muusigavideo) edimäne ettenäütämine om 19. põimukuul Mamastõn lõõdsasimmanil. Sangastõ polka om lõõdsamängjide jaos ummamuudu klassika. Tollõ üte, teedä-tuntu variandsi om kokko poimnu Kikka Karl. A ütel hääl pääväl jõulukuul 2019 andsõ säsüvõrokõnõ Pulga Jaan lõõdsakuningalõ Ojasaarõ Toomalõ teedä, et [...]


Roose Celia: regilaul olõ-i õnnõ as’atundjilõ!

Karulan Kaikamäel sai 6. põimukuu õdagu Laulu Tormisõ nimelidsel sündmüsel kokko pia 150 Tormisõ Veljo loomingu ja regilaulu sõpra. Pidol laulõti rahvaperälidsen võtmõn Tormisõ lihtsämbit regilaulõ pääle säet koorilaulõ ja esieräline oll’ tuu, et laulma panti kõik pidol olnu inemise. Mitu noist tunnistiva perän, et tuu oll näile edimäne kõrd elon koorilaulu pruuvi ja et [...]


Suvõülikoolitus Vana-Võromaa lõunanukan

  Kaika suvõülikooli matkapäiv vei uma keele ja kultuuri hoitja võrokõsõ timahava Vana-Võromaa ja üteliidsi Eesti lõunatippu. Matkapäiv nakas’ pääle Mõnistõ muusõumi mant iks ülikooli väärilidselt: rektoriketi sai kaala muusõumi pernaanõ Tulviste Hele ja akadeemilist juunt avitiva ummi ettekandidõga hoita Fastrõ Mariko ja Kõivupuu Marju. Kadsoaost, puhtusõpidämisest ja kemmergukultuurist inneskidsel aol kõnõl’ kirivält Mõnistõ muusõumi [...]


Laulõga tiatritükk Kiidjärve poisist

Viil mõnõ päävä saa Vana-Võromaa piiri veeren Kiidjärvel nätä luku lauljast ja telemehest Tennosaarõ Kalmerist – Kiidjärve poisist, nigu tä hinnäst kutsõ. Mäeotsa Ain om uma kimmä lavastajakäe ala pandnu Kiluski Oti kirotõdulõ luulõ. Lava pääl saa nätä pall’osid Tennosaarõ Kalmeriga samal aol elänüid inemiisi ja mõnt viil parlaki tunnõtut inemist. Lahutamalda kolmik oll’ Tiidusõ [...]


Midägi püsüs iks muutumalda

Põimukuu alostus om olnu mooska, nigu vanal hääl aol: om olnu päivä ja pilvealost ilma ja vihma. Nigu kõigilõ midägi. Ku õkva uudissidõ nälän puutri vai teleka takan ei istu, sis om tunnõ, et maailman ei olõ midägi muutunu. Om suvi ja nigu iks oll’ ka Kaika suvõülikuul. Häste, mitte peris nii, nigu viil mõni [...]


Ütski avvusammas umilõ

Võro liinan võinu olla mõni avvusammas mi peris umilõ, siist kandist peri suurmiihile ni -naisilõ.   Võro vahtsõ keskplatsi tulõ tekütivä talvõl kavvõst kaiõn tundõ, nigu olõs tego suurõliinaga – säändse plinkvä suurõ-valgõ võro. Suurõliinatulõ, ütesõnaga. Suvõl läts’ asi viil parõmbas. Mustmaa Ulvi iistvõttõl naas’ 13. piimäkuust egä päiv kell 11 pääle võrokiilne liinatutvustus ni [...]


Kiä kellele ohtlik om?

Ma olõ õks ülnü, et meil käävä pall’u asja talgu kõrran, arvada, et tuu järgi, määntse projekti jaos euroliidust rahha jaetas. Kõrd om kõigil kõrraga vaija soolikõid kontrolli, sis massahaiguisi testi… a esi mõtlõt, et külh olnu häste, ku nuide projekte toel mõni inemine, kiä omgi tervüsega suurõn hädän, mõni kuu vähämb järjekõrran peat uutma, [...]


Kiri Kapstamäelt. Vikakaarõsõdalasõ

Üts muistinõ indiaani ettekuulutus kõnõlõs vikakaarõsõdalaisist (ing rainbow warrior). Neo omma sõdalasõ, kiä ei võitlõ tulõ ja mõõga, a armastusõ ja valgusõga – iks harmoonilidsõ elo iist. Nä tulõva vällä sis, ku maad räüstäs vahtsõnõ katk (parhilla sis COVID-19) ja inemise omma hindä olõmist unõhtaman. Seo vana tarkus om pandnu inemiisi joba alatõn 70. aastist [...]


Kunstnik Pärsimäe Lõunõ-Eesti

Antsla lähküst Oe küläst peri kunstnigu Pärsimäe Karli (1902–1942) loomusõn ja töie seen tulõva vällä tujodõ ja tundidõ veerepäälisüse. Arvada tiidvä kõik Eesti inemise Pärsimäe Karli vähämbält üte pildi perrä: «Talutuba soemüüriga» (1935). Maal nigu hõhanu värmi kaudu lämmüst. Seo kesken om lõunõeestläisile nii umanõ savikivvest hõõgavverrev truup, mille iin om vana naasõ pistüne kujo, [...]


Mälehtüisi suvõst ja hainategemisest

Lätsi kikkasiini otsma, a es saaki mõtsaveerest kavvõmbahe astu. Puid oll’ viimädse kolmõ suurõmba tormi jago maaha murdnu. Üts puu all, tõõnõ pääl ja kolmas viil alomaidsi pääl. Es nakka turnma ja nii jäiväki seene mõtsa, ku näid oll’. Tulli sis mõtsaviirt pite kodo poolõ tagasi ja jõudsõ hainamaa pääle. Hain es olõki pikk, a [...]


Priinime lugu: Põim

Seod nimme kand Eestin 30 inemist. Panti taad katõl kõrral. 1809 Kanepin Hurmi mõisa vallan sai nime kujul Poim Keerdo Jüri kolm last. Et üts tütär läts mehele, poig võeti soldanis ja tõnõ tütär Ann Poim jäi vähämbält 35. eluaastani latsilda, sõs või arvada, et tuu Kanepi nimi rohkõmb edesi es lääki. Kanepi jaos tüübilidselt [...]


On aga dori!

Elli Talina kandin üts keskmäse vannusõga naistõrahvas. Huvidõga. Reismise vasta oll’ täl huvi nigu pea kõigil naisil, aga tuu nimmat naistõrahvas uursõ kõigin võõrin maien kodueläjiide kotsilõ: kui pall’u näid peetäs, määnes näide vällänägemine ja mis näist kasu. Hingeline kasu huvit’ tedä eriti. Trehvü nii, et tuu naistõrahvas läts’ Jaapanit avastama. Tälle näüdäti sääl ütte-tõist [...]


Surnuidõ ülesajaja

Ütskõrd mehe lõpõtiva nellägeske tüü ja kaiva, et võtva pääle tüü lõppu viina kah mõnõ pitsi. A kohe minnä? Tõsõl puul tiid oll’ surnuaid ollu, mehe lännü sis sinnä, et hää vaiknõ kotus. Nakanu sääl napsitama. A nigu naa mehe iks, ku viina saava, sis nä nakkasõ petmä. Üts oll’ ütelnu: «Kas ti tahat, ma [...]


Tossu Tilda pajatus

Illos võlssminõ Mustlasõpoiskõnõ tekk’ koolin pahandust: segäsi tunni, jätse ülesantu tükü opmada, kiusas’ tütrikkõ. Oppaja and’ imäle päivigu kaudu kõgõst halvast tiidä. A imä es mõista eesti kiilt, pere oll’ Võrolõ tulnu Lätist. «Rommikõnõ, loe, mis om kirotõt,» ütel’ mustlasõnaanõ. «Koolioppaja kirotas, et Rommi om väega hää lats,» sellet’ poiskõnõ. Ja niimuudu egä märkusõ pääle. [...]


Muda Mari pajatus

Haisas nigu sitt Ma kuuli raadiost, et inämp olõki ei vaia säänest asja nigu riigihangõ. Muido oll’ nii, et ku tahtsõt naabrimehe käest osta kuurmatävve sitta kardohkamaa pääle laotamisõs, es tohe tuud õkva tetä. Vaia oll’ vällä hõigada hinnapakmisõ küsümine ja võtta nuu sita pääle kasvai tõõsõst Eesti otsast. Muido olõssi unopojapoliitiga. Kuiki naabrimiis olõ-i [...]


Maolda nali

Helle ja tummõ tulõvik Kats vanna sõpra omma kokko saanu ja kõnõlõsõ elost hindäst. Üts ütles, et täl om asi selge: timä tulõvik om tummõ. Tõnõ küsüs, et mille tä nii arvas. «No mu tahtminõ om, et minnu iks maamulda pandas,» vastas edimäne miis. Heränes sis ja küsüs: «Kas sa valit sõs helle tulõvigu ja [...]


Parm tsuskas: hevimiis

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.