Uudissõ

Parmu ökokülän kasvatõdas idamaa siini

Taheva mõisan Tsirgumäel omma Parmu ökokülä inemise naanu kasvatama esieräliidsi shiitake-siini. Timahavatsõl suvõl kandva seenepaku joba tõist aastat nii hääd saaki, et siini jakkus ka müügis. Parmu ökokülän kasvatõdas siini lepäpakkõ pääl vällän, mitte kongi huunõn seen. Tuu as’aolo tege seene rohkõmb luudusõga umas. Paku omma seeneeossidõ mütseeliga nakatõdu joba 2017. aastal, a paar edimäst [...]

Uudissõ

Regio vahtsõ reisijuhiga Võromaad kaema

Hainakuu alostusõn sai valmis Regio reisijuht «Matkame Eestis», kon lövvüs suur kokkovõtõ kõiki Eestimaa kantõ matkaratust. Päält tuu jaetas mitmit nõvvuandit, kuis olõs kõgõ parõmb ja huvitavamb rännädä. Raamatun om neli jako. Edimält omma inemise kirotanu matkamisviisest, midä nä esi omma perrä pruuvnu. Näütüses õkva juunt piten müüdä kaarti minek, geohiitmine, müüdä õ-tähe piiri matk, [...]

Perämine külg

Hummõn nakkas Mooste Elohelü

31. hainakuul ja 1. põimukuul saa huu sisse eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü. Festivali teema om saaja (pulma). Tuuperäst tutvustasõ Kaasiku Liisa ja Ahto uman tüütarõn vannu eesti pulmakombit; võrokõsõ ja seto laulva ja mängvä vannu viise ja võistlõja säädvä pääkontsõrdil Põlva kihlkunnast peri mõrsja- ja peiupoolitsõ hõimu kaasitusõ vahtsõhe vormi. UL

Uudissõ

Kotussõ uma üülaat

1. põimukuu pääväl peetäs Harglõ kooli man pedäjämõtsa all joba tõist kõrda üülaata. Laada iistvidäjä omma Harglõ kandi inemise. Kotusõ märgi all (Kotus.ee) tetäs tutvas Taheva, Mõnistõ ja Karula kanti ja sündmüisi. Kohaligu käsitüükraamiga kaupmehe uutva inemiisi kelläst katsast õdagu, pakutas ka paiklikku söögi- ja joogikraami. Õdaguhämärüsen saa kullõlda viil Sadama Mareki kontsõrti ja võtta [...]

Uudissõ

Raamadukogo liinasüämen

4. põimukuu pääväl saa Võrol Keskliina pargin kullõlda Sommeri Laurit kõnõlõman, midä ütist om indiaanlaisi ja lõunaeestläisi laulõl. Laanpere Helle kõnõlõs, kuis om läbi ao ilokirändüsen kujotõt Võro keskliina. Muusikat tege Kuslapuu Kaisa. UL

Uudissõ

Kaikal tulõ regilaulupido

6. põimkuu pääväl kell 18 peetäs Nargenfestivali ütte kontsõrti Karulan Kaikamäel. Tuu nimi om rahvalaulupido «Laulu Tormis». Kokko tulõ hulga muusikit ja kõrralaulutundjit, näütüses Roose Celia ja Roose Riina, Orase Janika, Kanni Tuule, Kalla Urmas, Õunapuu Lauri ja tõsõ. Pito kõrraldasõ MTÜ Kaikamäe ja keskkunnaammõt, sissepäsemine om prii. UL

Uudissõ

Suvõülikooli matkapäiv Mõnistõ kandin

8. põimukuu pääväl kell 10 saa Mõnistõ muusõumi man Kaika suvõülikooli raamõn kullõlda kolmõ loengut: Harglõ kihlkunna jõõnimmist, ristipuiõst ja vanal aol olnust kadsust. Päält tuud mindäs matkama Eesti lõunõtipu lähküle. Matk om 5 km pikk. Ku matk läbi, jakkus kultuuriprogramm muusõumi man. Täpsempä kavva saa kaia internetist leheküle voroselts.ee päält. UL

Juhtkiri

Hüvvi sõnnu

Inemise omma eläjä ja läävä egä keväjä viilgi ullimbas, nigu kõnõlõsõ laulusõna. Seo kevväi oll’ sääne, et võisõ inemise peris pääst segi aia, ja lämmi suvõ edimäne puul käändse viil vunki mano. Tuugi poolõst saa-ai laskõ käest võimalust olla siiämaani kõgõ targõmb inemiseliik (Homo sapiens sapiens) maakerä pääl. Ütstõsõlõ kallalõ kargaminõ ja tsuskminõ olõ-õi targa [...]

Märgotus

Kiil, perimüs ja puhas luudus võisi nuuri hoita Võrumaal

Saa arru, et siin Võrumaal om iks kõgõ ilusamb luudus, hulga ruumi ja ei piä inemiisiga pää-jala kuun elämä   «A mis värk teil on selle võru keele ja meelega, millest keegi aru ei saa?» küsüse mitmõ mu mittevõrukõisist sõbra Põh’a-Eestist. Seo küsümüs pand minnu alasi mõtlõma võru keele-meele pääle ja võrukõsõs olõmisõ üle. Ma [...]

Märgotus

Plado Helen: ülikoolih eesti kiilt oppõh sai ma arvo, ku perädü suurõ rikkusõ olõ vanaltesält perändüses saanu

Plado Helen (39) om eesti keele oppaja Helsingi ülikoolin, lisas uur võro ja seto kiilt nii Tarto ülikoolin ku ka Võro instituudin. A suvõs om tä iks tulnu uma kododsõ Valgjärve viirde Kosõlõ, et tan tsipakõsõ Võromaa õhku hingädä, inne ku jälki suurtõ liina tagasi piät minemä. Heleni katõn keelen kudamisõ blogi kõlbas kaia ka [...]

Märgotus

Kedä vai midä pellädä

Viimätse ao meediauudissõ lahksasõ ütsi, kuimuudu Ukrainast erilennukiga võõrtüülisi tuuas ja mis näist Eestin saa. Muiduki nimmatas är, et ilma ei saa, ei tulõ vällä. Umil ollõv soeluu kõtun – ei painu kummardama. Midägi vahtsõt tollõn jutun ei olõ: vinne aigu tuudi kah karjanaisi idast. Vahe om, et tuukõrd tuudi Tsiberist eestläisi esiesäde maalõ tagasi [...]

Elo

50 aastat kaossin olnu sõrmus tull’ vällä

«Naksi kapstit istutama ja mõtli, et võta sitaunigu mant pehmembät maad hargiga. Kõrraga oll’ sõrmus silmi iin. Ma hiitü, et nüüd om mul sõrmus sõrmõst lännü, a sõs näi, et sõrmõn läük kah kuld ja maa pääl niisamatõ,» kõnõl’ Möldre Luule (76) Liinamäelt Urvastõ kihlkunnast. Möldre Luule näütäs, kost tä imä 51 aastat tagasi kaonu [...]

Elo

Vanajumala sällä takan koroona iist paon

  Võrumaa juuriga Schneideri Kirchi Kerlil ja Ameeriga juuriga Schneideri Jordanil oll’ päält vahtsõaastakuun latsõ saamist plaan minnä Miami pääväpaistõ ala, a koroona segäsi vaihõlõ. Tuuperäst tull’ näil jäiä Vahtsõ-Ruusa. Taa es olõ abielupaari jaos määnegi lõks, a oll’ nigu vabadus, selle et latsõkäruga oll’ Võrumaa mõtsu vaihõl eski koroona tippaol hää ringi käruta. A [...]

Elo

Priinime lugu: Hollo

Seo om üts nimi noidõ hulgast, minka kottalõ ma ku priinimmist kirotaja ei tiiä, määne oll’ alguperäne välläütlemine. Nimel Hollo om Eestin 143 kandjat ja tegüsi taa katõn mõisan Võromaal. Väimälä mõisa Raistõ külän saiva seo priinime Kangro Ado (sündünü umbõs 1717) kolmõ poja, Juhani, Jüri ja Piitre perrätulõja. Kangro talu om Nooli ehk Runda [...]

Perämine külg

Pikse kõnõlus

Tuu pilt sais mu silmi iin täämbädseni: tummõrohilinõ kapstalehesupp, kesken munakõllanõ, äkki pimmes lännü küük, nuu hirmhiitünü näo tsõõrih ümbre pikä söögilavva... ilmahtuma kõmahk. Sinnä saa päält 60 aastaga. Oll’ suinõ aig, ku kapstalehe jo tuuvõrra kasunu, et naist andsõ värskit supiliimi kiitä. Nii istimigi maal hulgakõisi söögilavvan, taldregu rohilist suppi täüs nõstõtu. Tsõdsõ oll’ [...]

Perämine külg

Ku mu kodoküllä jõudsõ telekas

Vanast, ku viil lats olli, elli inämbüs maainemiisi eelektrildä. Ku es olõ tsähvüst, sis oll’ kõik aig elo sääne, nigu meil peräst suurt tormi, ku ei olõ vuulu. Raadio soovikontsõrtõ ja kuuldõmängõ käve tuudaigu naabridõ poolõ kullõma – no nuu päävä olli mu jaos oodõdu nigu pidopäävä. Pümmembäl aol sai petrooleumilambi valgõl päämidselt immä avitõdus, [...]

Perämine külg

Tossu Tilda pajatus

Viieaastadsõlt tüükotus olõman! Viieaastanõ Oskar eläs üten vanõmbidõ ja noorõmbidõ velekeisiga maal. Näide kodo man om tüükoda. Sääl miildüs poiskõsõlõ olla. Hindä meelest om tä küländ suur, et massinidõ värgist arvu saia. Ütskõrd kuulsõ Oskar miihi arotaman, et tüükotta om vaia tüümiist. Niimuudu oll’ kuulutanu vallaleht. Oskar küsse esä käest, kas tä võinu sinnä tüüle [...]

Perämine külg

Muda Mari pajatus

Kas jakkus inemiisi? Ma kuuli raadiost, et keväjä koroonakriisi aigu tull’ meil inemiisi puudus. Es jakku politseid, es piirikaitsjit. Selle tetäski nüüd vahtsõnõ riigi kaitsmisõ ütsüs. Tuust es saa ma külh arvo, kost sinnä inemise võetas, ku näid muialõgi es jakku. Vast nuu tüüldätüülise, kiä es taha põllu pääle maaskit korjama minnä, läävä sinnä kergembä [...]

Perämine külg

Parm tsuskas: hipilaagri

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.