Kodokandi kraamminõ tetti seokõrd distantsi hoitõn

Ku hariligult om lehekuu alostusõn tettü suurõ rahvaga talgopäivi, et uma külä tiiveere ja muu käüdävä kotussõ asust puhtas kraami, sis timahava kutsõ «Teeme ära!» talgopäävä miiskund kõiki eestimaalaisi üles tegemä ja kandma rõivast maskõ. Niimuudu tahetas viirusõ levimisele punkt panda. Tuust huulmada es jäetä mitmõl puul ka harilikkõ kraammistalossit är, kuigi eriolokõrra säädüisi perrä [...]


Kuldri Sipsiku näütäse vesti pääl võro kiilt

Kuldri Sipsiku latsiaian uutva eriolokõrra lõppu ja võro keelepesä latsi vahtsõ kõlladsõ helkjävesti, mille pääl om võrokeeline kiri: Kuldri latsiaia Sipsiku. 20 vesti – 18 latsilõ ja kats suurilõ – ostõti ja kiri telliti veste pääle Hindätiidmise avvuhinnaraha iist. Kuldri latsiaid oll’ üts viiest timahavadsõst Hindätiidmise avvuhinna saajast, kelle valisi uma keele ja meele kimmä [...]


Esimuudu võrokõnõ: Elleri Kalle 80

Täämbä saa 80aastadsõs üts esimuudu, või kogoni üteldä originaalsust otsva võrokõnõ Elleri Kalle. Tedä tundva häste võro keele edendäjä, soomõ-ugri as’a ajaja, kaitsõliitlasõ, muinsuskaitsja, palkmajjo ehitäjä, savvusannahuvilidsõ, maausulisõ, luuduskaitsja ja tiiäki ei, kiä viil. Näütüses ka kirändüsinemiisile ei olõ Kalle nimi võõras. Nii mõnigi seltskund pidä Elleri Kallet peris legendaarsõs tegeläses. Olõ vahepääl imestänü, kuimuudu [...]


Vana-Võromaa e-puut umapuut.ee tekk’ valla söögiriioli

Siiämaani innekõkkõ mikandi meistride käsitüüd ja võrokeelitsit raamatit-plaatõ möönü veebipuut umapuut.ee om umalõ kaubavalikulõ mano pandnu ka säänest söögikraami, midä saa postipakiga saata. Puut om müüki võtnu ja taht viil mano võtta Uma Meki märgiga tuutit. Parhilla omma Uma poodi vahtsõn valikun Urvastõ kama, Urvastõ küläde seldsi šokolaadi ja Süvähavva luudustalo tsäihaina. A kraami oodõtas [...]


Otsitas Uma Meki projektividäjät

Võromaa talopidäjide liit om vällä kuulutanu konkursi Uma Meki söögivõrgustigu projektijuhi löüdmises. Projektijuhi päämidse ülesandõ omma arõndusõ, müügi ja turundusõga tegelemine ja söögivõrgustigu suhtlusõ kõrraldaminõ. Oodõtas innekõkkõ kandidaatõ, kiä omma inne söögiala pääl tegotsõnu, kinkal om juhtmis- ja võrgustigutüü kogõmuisi. Kandidiirmisõ tähtaig om joba 11. lehekuu. Ligembät teedüst saa Parvõ Marika käest, telefon 5349 9454, [...]


Sannatrepikontsõrt

Istu sannatrepi pääl ja kullõ kontsõrti. Ümbretsõõri kostus kõrvu hulga esierälist muusikat. Pääle tulõ tunnõ, nigu olõs kõik maailma tsirgu võtnu platsi tansaman puiõ pääl. Nä tegevä säänest sümfooniat, mille kõrralikus kullõmisõs piät olõma mu umast hulga treenitümb kõrv. Midägi olõs seon kontsõrdin nigu vahtsõt. Kuigi taa piäs olõma keväjä ja suvõl egäõdakunõ asi, lövvä [...]


Pindmaa Aigar: inemine ei saa ellä luudussäädüisi vasta

Ettevõtja, Kubija hotelli ja luudusspaa umanik Pindmaa Aigar kõnõlõs, kuimuudu om parhillanõ kriis mõotanu timä ettevõtmiisi, ja märgotas ka ilmaelost laembalõ. Midä parhillanõ aig maailma jaos tähendäs? Ma mõtlõ vast tõistmuudu ku pall’o tõõsõ, a seo om olnu maailmalõ õnnistus. Seo om lahknu är hulga noid süsteeme, midä kunagi peeti normaalsõs. Tõsõst külest om seo [...]


Võrdnõ kohtlõmine

Ma olõ asjast nii aru saanu, et egal Eestimaa elänikul om õigus elädä nii, nigu timä ja tä esivanõmba omma harinu vai kohanõnu. Jänes süü parembat ja pehmembät haina, piirikupatsi tälle ei loe. Repän süü põllu pääl hiiri, kah kupatsiist vällä tegemädä (vai siski, tsigari jätt tä kupatsi manu.) Ma olõ harinu latsõst pääst kannu [...]


Kiri Kapstamäelt. Kaibupunn ja aiankaibja

Tunnista, et parhillatsõst aost, seost otsalda karantiinist om mullõ väega villänd saanu. Tahas joba pito pitä, kohvikun ja tiatrin kävvü. Ma ei olõ nii tubli olnu, et olõs kõik aig koton püsünü, seo om mu loomulõ vasta. Võimalik, et neo, kiä hinnäst kodosainu vaihõlõ kinni omma müürnü, omma joba hullusminegi veere pääl. Sis võitki arvo [...]


Urvastõ kandi kõnõlõva kivi

Olõmi pruuvnu sõpruga volbriaol iks üte matka tetä. Midägi nigu kisk keväjä uma naha pääl tunda saama mõtsikut heränevät luudust. Ammõtligu matkaraa meid ei huvita, innembi otsimi likõt mõtsa, kost kuiva jalaga läbi ei tulõ. Timahavanõ uurmisretk vei meid Urvastõ kandi esieräliidsi kivve mano. Kergüisi kaeja või arvada, et kivi om külm ja ei kõnõlõ. [...]


Soomõst Kar’alast peri eesti kiränik lugõ võrokeelist luulõt

Ku lüüt internetin Youtube’in sisse sõna «Piimäpukin», tulõ ette video, kon kiränik Keräneni Mika näkku Turuneni Tommi lugõ võro keelen luulõtust ette. Keräneni Mika om Hummogu-Soomõst peri tunnõt eesti latsikiränik, kiä parhilla eläs Tarton. A miä köüt tedä Võromaaga ja kiä om Turuneni Tommi? «Mu köüdüs Võromaaga naas’ pääle 1993. aastagal, ku ma tulli Soomõst [...]


Hädä ots iks inemist. Säitsmes jago

Luudusõst saadu hädä   Pini purõminõ Ku pini vai kass purõ ja umanik um nätä, sis piät küsümä umanigu nimme ja aadrõssi. Tuud um vaia, et eläjäl saasi 10 päivä silmä pääl pitä. Ku 10 päävä peräst um elläi terve, ei piä kannahtanulõ marutõvõvastast süsti tegemä. Inemisega seeni viil midägi ei juhtu. Eläjide purõmishaava läävä [...]


Priinime lugu: Muru

Taad nimme kand täämbädsen Eestin 347 inemist. Tuudaigu, ku priinimmi panti, kirotõdi vanan kiräviien Murro. Inemiisi, kink nimi om nüüt Murro, om meil 91. Osa näide edevanõmbist või olla nime saanu mitte muru-sõna vai talunime Muru perrä, a hoobis talunimest Murru, miä tulõ räbästikku tähendäväst maastikusõnast murd. 21 inemise nimes om meil ka Murru ja [...]


Tsiko kaemah. Tükk kolmõh jaoh

Seo om parahalõ nii tõtõ lugu, ku üte jahimehe juttu usku saa. Miis tahte kaia, kuis mõtstsikol söödäkotusõn käümine om. Mõtõl’, et jätt auto kavvõmbahe ja kõnd viimätse kilomeetri onni mano. Sai peräle ja naas’ uutma. Tsiko es näü koskilgi. Ummõtõgi süvvä oll’ pantu ja jäle kah olliva. Läts’ sis tagasi ja nägi: tsia olli [...]


Korsnapühkmine

Oll’ üts riidene päiv. Esäl oll’ sälg haigõ ja tuu es saa minnä korsnat pühkmä. Ma ütli, et ma esi lää, mis tuu sõs um, kül ma toimõ saa. Ega tuukõrd es olõ määntsitki korsna pühkmise riistu. Esäl oll’ mõtsast tuudu väikene kuusõkõnõ. Ladva külge köüdeti nüür ja tüvepuulsõlõ otsa raskus. Mul oll’ sälän ratasklöss-undruk, [...]


Tossu Tilda pajatus

Lambaralli Seo mälehtüse kõnõl’ mullõ lellätütär Õie umast latsõpõlvõst. Tä oll’ sis säitsmeaastanõ ja veli kolm aastat noorõmb. Imä saatsõ latsõ lambakarja. Latsõ tulli uma tüüga häste toimõ. A ütskõrd pässi lamba latsi leeväkoti mano ja seivä võiuleevä är. Latsi miil oll’ väega hallõ. Üts lammas tull’ tagasi, luutsõ viil söögipoolist löüdä. Nika ku tä [...]


Muda Mari pajatus

Tandsupido põllu pääl Ma kuuli raadiost, et kõik haigõmaja naksiva jälki inemiisi vasta võtma. Õnnõ üts nõudminõ om. Ku tahat tohtri mano minnä, sõs piät terve olõma. Ma olõ terve külh, a nakka-i tuu tühä as’a peräst tohtrimajja minemä. Mul olõ-i aigugi. Kardohka omma vaia maaha panda. Tuuga om eski päävallu. Latsõ lubasi iks appi [...]


Maolda nali

Rohopoodin Seo om periselt sündünü lugu, midä Jüri esi poodi man vorstiautot uutõn kõnõl’. Jüri läts’ naabrimehe Eeduga liina, naksiva ütenkuun puutõ piten käümä. Ku kõik ostu olli tettü, lätsi nä viil kalapuuti, mis oll’ Tartu uulitsan, ja tõsõlpuul uulitsat oll’ rohopuut. Ku nä kalapoodist vällä tulli, ütel’ Jüri, et tä piät apteegin kah käümä, [...]


Parm tsuskas: üräski tüühuun

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.