Uudissõ
Muusõumi kutsva hinnäst internetin avastama
Parhillatsõn eriolokõrran omma ka kõik muusõumi kinni. Vana-Võromaa neli muusõmmi omma võtnu tsihis seol aol hindä kogosid ja tegemiisi inämb interneti kaudu näüdätä. Vana-Võromaa muusõumi omma üts osa Võro instituudist. Instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs, et ku tull’ teedüs, et tõvõpuhahusõ peräst tulõ kõik muusõumi kinni panda, sündü õkva mõtõ naada virtuaalmuusõummõ pidämä. «Ku muusõumõl [...]
Hurda selts uut rahvuskultuuri avvohinna kandidaatõ
Jakob Hurda nimeline Põlva rahvaharidusõ selts uut ettepanõkit timahavatsidõ Hurda Jakobi preemjide kandidaatõ kotsilõ. Selts pruuv alalõ hoita Eesti heränemisao sümboli, rahvaluulõ- ja keeletiidläse Hurda Jakobi (1839–1907) mälehtüst ja takast tsuski rahvuskultuuriga köüdetüid tegemiisi kõgõn Eestin ja Põlva maakunnan. Tuuperäst andas timahava joba 29. kõrd vällä kats rahvuskultuuri avvohinda, kätteandminõ om plaanin tetä 18. piimäkuul [...]
Kalkuna Mari: kriis juhatas tagasi lihtsämbä elo mano
Näütlejile, muusikilõ ja tõisilõ hindä loomingu rahva ette tuujilõ tõi taudi peräst elokõrraldusõ muutuminõ pääväpäält kõigi ülesastmiisi ärjäämise. Rõugõ kandin Hakil eläs muusik Kalkuna Mari, kiä märgotas, kuimuudu timä elo om muutunu ja midä om taast kõgõst oppi. «Edimält tull’ mul ku muusikul väega kipõstõ olokõrda hinnata, teedüst kogoda, et arvu saia, ku tõsinõ taa [...]
Juhtkiri
Plaanimajandus
Ku tahat midägi kimmäst är tetä, om mõistlik plaani, kuimuudu tuu asi tettüs saa, ja sis plaani perrä minnä. Ku tahat, et kõtt täüs olnu, tasus märki vällä söögimenüü, säält tagasi, et mis tuu vai tõõsõ jaos vaia om, sis kraam kokko otsi ja süük valmis tetä. A egäsugumadsõ mõistligu plaani man tulõ kimmähe rehkendä [...]
Märgotus
Kuis kõnõlda viirusõst latsiga
Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet: ku vanõmb om närviline, murõhtas lats kah Koroonaviirusõ ilma piteh lakja minek tekütäs kõigil inemiisil veidemb vai rohkõmb segähüst ja pelgämist. Ku suurõ inemise saava vast hindäga kuigimuudu toimõ, sis latsil om taa segähüse ja vahtsõ olokõrraga rassõmb nakkama saia. Vanõmbidõ asi om latsi avita. Tuud, miä ilmah [...]
Kassiaru Jaska – Eesti majandusõ elu ja valu
Viimätse ao päämine teema om ollu üts tsillukõnõ viirus, midä maailma kõgõ suurõmba riigi üten jaon om lövvetü egäl katõkümnendäl inemisel. Tuust omma kõik nii är hiitünü, et mis sis saa, ku timä õkvalt omgi tuu katõkümnes. Linnuki pandas saisma, laivu päält ei lasta inemiisi maha ja kõik pesvä kässi kokku: «Mõtlõ ummõtõ!» Tasus tsipa [...]
Kiä sis õigõdõ kraami raiskas?
Üts murõtamine peat õks kõik aig käsil olõma. Enne, ku meile taa haigusõmurõ tull’, kõnõldi ütest tüküst kliima lämmämbäs minekist ja tuust, mea mi egaüts võlssi tennu olõmi, et taa nii lännu om. Ja tuust om kah pall’u kõnõld, et mi hirmsadõ süüki raiskami, no et ostami pall’u ja lasõmi hukka minnä ja viskami mõtsa, [...]
Urbõkuu alostusõh tulõ miilde…
Om meeleh väega häste päiv 5. märts 1953. Käve sis Haan’kasõ koolih tõsõh klassih. Mi «kallis esäkene» Stalin oll’ koolnu. Kõiki klassõ latsõ aeti saali kokko ja meile anti suurõst murrõst teedä. Vinne keele oppaja iksõ terve kooli iih. Ma ja viil üts latskõnõ naarimi oppaja ikmist. Meid jäteti tuu iist katõs tunnis saalinukka saisma. [...]
Elo
Koton püsümise opitunni
Olõmi perrega 12. urbõkuust pääle olnu koton karantiinin. Taa ei olõ olnu kõgõ kimmämb muust ilmast eräleolõk, paar kõrda om tulnu iks poodin kävvü ja kõrra tehnik internetti säädmä laskõ. A egäsugumaidsist kokkosaamiisist olõmi sutnu hinnäst vällä vingõrda ja tüüas’a kõik tehniga abiga är tetä. Aig om olnu eräkõrralinõ ja harinõmalda, a ummõtõ pall’o hindä [...]
Hädä ots iks inemist. Viies jago
Kirota viil hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä näide kõrral tetä. Põlvõvalu Ku põlv valtas ilma vika saamalda ja um paistõn, sis um tegemist kulumisõ ehk artroosiga. Vahel või põlõtik kah tulla, sis um põlvõliigõs kuum ja nahk verrev. Võta valurohto ja määri vallu veidembäs võtja salviga. Tähtsä om liisna kaal maaha [...]
Priinime lugu: Kroonberg
Nimekujul Kroonberg om täämbädsen Eestin 39 kandjat, vanna vai saksa muudu kirotõdul nimekujul Kronberg 59 kandjat. Säänest nimme omma sakslasõ ka varõmb kandnu, a eestläisile panti taad kümnen mõisan. Vana-Võromaa suurõmba suguvõsa omma Saru mõisast Harglõ kihlkunnast ja Vidrike mõisast Otõmpää kihlkunnast. Pall’o nime saajit oll’ 1816, 1826 ja 1834 kirän mõisarahva hulgan: mõisatüülise Oti [...]
Perämine külg
Lehmä ja kelläaig
Seo asi oll’ jo väega ammu. Sis olli viil Põlva kolhoos ja Aarna suurfarm. Ma käve ka sinnä lauta tüüle – olli lehmänüsjä. Sis ollegi nii, õt naati kõnõlõma tunniaolidsõst kelläao muutmisõst. Hää külh, muudõtas sis muudõtas. Pidi suur elektri kokkohoitminõ ja kasu tulõma. Olõ-i imp meelehki, kuna tuu oll’, kas keväjä vai sügüse, ku [...]
Kes mu kotun laamõndasõ?
Taa lugu juhtu inne, ku tsiakatsk mõtsu seen vallalõ pässi. Lõigassi vellege mõtsan mõtsakuivi ja tuulõgõ mahasadanuid puid. Sael sai küte otsa. Oll’ vaja bensupaak ja õlipaak täüs panda. Ku saag õi tüütä, sõs nakkasõ kõrva kuulma mõtsaelänikõ hellü ja silmä nägemä liikmist. Joba kostugi kõrvu paiuharaka hädäkisa koskilt mõnõsaa meetri päält. Hädäkisa läts’ kõvõmbas [...]
Tossu Tilda pajatus
Kas kaubapõud jäl vaivaman? Vinne ao lõpun jäi poodi väega tühäs. Ku midagi müüki tull’gi, ostõti õkva är. Kes ildas jäi, tuu ilma jäi. Üts sääne kaup oll’ peldigu- ehk vetsupapõr. Nüüd, ku koroonaviirus ründämä naas’, om tuusama lugu. Miilde tull’ üts vana nali. Üle mitmõ ao oll’ poodin jäl vetsupapõrt saia. Mu tutva naanõ [...]
Muda Mari pajatus
Hoidkõ kundsavaiht! Ma kuuli raadiost, et ku inemise kotoh omma, sõs nakkasõ inämb latsi tegemä. Ma arva vastapite, et timahava ei sünnü Eestimaal jõulõ aigu üttegi last. Tuu jaos, et lats sünnüsi õkva jõulus, tulõ tä urbõkuul valmis tetä. A kuimuudu sa latsi tiit, ku valitsus om kimmähe är kiildnü, et ütstõõsõlõ tohi ei ligi [...]
Maolda nali
Vanatütrik sannan Vanatütrik om (arvada koroonaviirust peläten) sanna kütnü. Istus lava pääl ja pess vihaga jalgõvaiht. Esi pomisõs: «Näh! Võta! Noorõst pääst lihha es taha, no pakutas õnnõ salatit!» Karantiinin arvuti (periselt sündünü lugu) Seo Uma Lehe nummõr om kokko säet arvutin, miä ei olõ ilmavõrku ühendedü. Ku ilman käü viirus ümbre, või ka võrguviiruisi [...]
Parm tsuskas: üts ummamuudu viirus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
