Film tugõvist külänaisist

Lõuna-Eestin om üts külä, kon ütski miis ei elä niikavva, et nännü uma 40. aasta sünnüpäivä. Tuuperäst omma naasõ pia kõik maatüü hindä kätte võtnu ja mehe närvetüse. Säänest luku jutustas Vahtsõn-Roosan ja Haanimaal üles võet vahtsõnõ lühkü film «Virago». Pääle tuu, et kõik film om Lõuna-Eestin üles võet, lüü filmin taustanäütlejinä üten ka hulga [...]


Tegüsä kodanigu tege rõõmsas hää kogokund

Minevä nätäl tunnustõdi Võro maakunna tegüsämpi inemiisi ja ütisüisi. Maakunna tegüsämbäs kodanikus 2019. aastagal valiti Karula kihlkunnan Kaika kandin toimõndav Freibergi Lilian. Kõgõ suurõmb «aktivistitegevüs» om Lilianil Kaika seldsimaja tegemiisi kõrraldaminõ. Kaika vanan koolimajan Kaikamäel käävä kuun latsi ansambli, Kaika kuur, omma kontsõrdi, kõrra kvartalin peetäs kõrtsiõdagut. Ja ümbrekaudnõ rahvas saa pitä ka sünnüpäivi ja [...]


Tunnustusõ saanu kultuurikõrraldaja

29. märdikuul tunnustõdi Põlva maakunna silmäpaistvit ettevõttit ja seldsielo vidäjit. Tiitli «Põlva maakunna sädeinemine 2019» anti Räpinä kandi kultuurikõrraldajalõ Trumsi Margele. Trumsi Marge om Ruusa ja Räpinä kandin kultuuriello vidänü 30 aastakka, kõrraldanu ettevõtmiisi ja suvõlavastuisi. Marge löüd, et tankandin asju vitä avitas täl tukõv juuritundminõ. «Ma esi olõ kõik aig ummi juuri man olnu [...]


Põlitsidõ kiili aastaga lõpu tsõõriklaud

2019. aastak oll’ kuulutõt üleilmalidsõs põlitsidõ kiili aastagas. 16. jõulukuul peetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin kokkovõtva tsõõriklaud, kon kõnõldas mi kandi põlitsidõ kiili täämbädsest saisust. Ligemb teedüs meiliaadrõsi info@uralic.org päält. UL


Võro talvõfestival kõnõlõs vana ao as’ost

Võrol Kandlõ kultuurimajan peetäs 5.–7. joulukuul latsilõ ja perrile mõtõldut talvõfestivaali. Saa kaia tiatrit, meisterdä ja jõulukuust ehti. Ligembät teedüst saa kaia internetin kodolehe vorukannel.ee päält. UL


Ma osta nii, et maa om must!

Minevä riidi peeti mi maal kah suurõ larmiga musta riidit. Ma ei tiiä täpsele, mis päiv tuu sääne om, vist kostki Ameerigamaalt peri suur müümisepido, kon meelütedäs inemiisi iks inämb asju ostma. A taa ei olõ viil kõik! Tulõman om jõuluaig, mis kah päämidselt äri, asju ostmisõ usku kuulutas. Ja ka tuu ei olõ viil [...]


90 aastakka Kõivu Madissõ sündümisest

5. jõulukuul saa 90 aastakka tunnõt kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest. Täämbädse Uma Lehe märgotusõküle pääl püvvämi märki Kõivu Madissõ tähtsüsest ja tähendüsest, toda võro keele ja kultuuri mättä otsast. Tsipakõsõ toomi är ka sündmüisi ja asjo, miä Madissõ sünnüaastapäävä aigu tetäs. Kõivu Madis oll’ üts kimmäs võro keele ja kultuuri liikmise [...]


Madissõ sisemädsest sunnist luudu näütemängu omma suurõmba ku lihtsäle hää teksti

Edimäst kõrda puttu ma Kõivu Madissõ luuduga kokko aokirä Akadeemiä kaudu, ku sääl ilmu kunagi Madissõ tekst päälkiräga «Meil aiaäärne tänavas. Analüüs». Tuu herät’ mu seen suurõ poolõhoitmisõ ja avvustusõ. Tiatrikooli aigu sai tuud sis ka esitedüs ja ildampa Võro harrastustiatrin lavastusõs säetüs («1 x 1», esietendüs 1998 Kreutzwaldi muusõumin). Parhilla, ku olõ tennü jo [...]


Võrokõisi Vargamäe

Mi, võrokõisi Vargamäe om Kõivu Madissõ luud Põlva-lähküne Pekri talo, kon 20. aastasaa alostusõn eläs kuvvõlatsõlinõ pere, kiä om taha Kiuma ja Tännässilmä külä piiri pääle talokotussõ ostnu. Pere olõ-i peris harilik. Esä Jakob om ka pekri ja nii küdsetäs saia ja leibä, midä viiäs müügile Põlvahe ja Võrolõ. Talolatsõ tahtva oppi, koolin kävvü, iks [...]


Pinnest ja ütiskunnast läbisegi

Eesti aokirändüs om hindäle vabatahtlikult võtnu ütiskunna ketipini nime ja paistus tuu üle esiki uhkõ olõvat. Üts prantsusõ kuning ollõv kunagi ütelnü: «Riik – tuu olõ mina!» Küländ tagasihoitlik ütelüs; miis es tulõ praalma, et ütiskund – tuu olõ mina. Täämbädsen Eestin paistus ollõv õigõ mitmiid, kel suu tahtnu vällä üldä: ütiskund, tuu olõ mina. [...]


Bergmanni Karille vehverkoogi

Urvastõ kandi käsitüümeistri Bergmanni Karille tege päämidselt rahvuslikku käsitüüd ja Vana-Võromaa rahvarõivit, kuda kangast ja juhendas käsitüütsõõri. A aig-aolt miildüs tälle ka tortõ ja kuukõ kütsä. No, innejõulu aol pakk tä ka iloside võrokeelitside pühhisuuvõga vehverkuukõ. «Pühädesuuvõga vehverkuukõ ole tennü joba mitu aastat, a minevä aasta mõtli, et võis ju võru kiilt rohkõmb avvu sisse [...]


Märdikuu oll’ Võro latsiaian Sõlõkõnõ perimüst täüs

Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh peetäs rahvakallendri päivi, mis toova vällä uma kodokandi põlist kiilt, kultuuri ja kombit. Süküs om kõgõ pümmemb aig, a tuust huulmada sai märdikuust Sõlõkõsõ latsiaiah peris rahvalik kuu ja tegemiisi jakku nii latsilõ ku vanõmbilõ. Märdikuu tegemiisi man saa ei üle ega [...]


Maahaina võim. Perämäne jago

Et ravivist maahainust api saia, seletä näide pruukmisõ viise. Keedüs Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä salveiputro. Mähüs Kõgõpäält tetäs tõmmis, minkjaos võetas rohohainu, pandas kuum [...]


Priinime lugu: Kallus

Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas, tuud muiduki külänime perrä, a külänimi umakõrda om saad [...]


Üle väidseterä

Mu edimäne tüükotus oll’ Luutsniku koolin. Sääl tüüt’ tuukõrd pall’u nuuri. Tuu oll’ illus aig: kõkkõ sai tettüs süämest tävve rinnaga. Takastperrä mõtõldõn oll’ tuu aig nigu kuldsõ libliga lindaminõ keväje. Nigu elun õks, om kõgõ ilusa kõrval sääntsit asju, midä ei tahassigi miilde tulõta, a nuu andva aig-aolt õks hindäst märki. Koolin oll’ internaat, [...]


Musta värvi ülikunnast

Mu miis Uunu lõpõt’ 1967. aasta jõulukuun EPA kooli. Tuukõrd oll’ ontlik, et aktusõlõ papõrd kätte saama minti mustan ülikunnan. Ostsõmi jupi musta rõivast ja Uunu vei tollõ joba septembrikuun rätsepä kätte. Sai viil kõvastõ kittä, et mõni ullikõnõ tuu rõiva paar päiva varõmb ja taht ruttu kätte saia. Edesi ütel’, et ega tiä õkva [...]


Tossu Tilda pajatus

Märdikuu tsukõlus Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ. Ütel nädälivahetusõl käveva nä mehega kotost tsipa kavvõmbal välän. Kodo tagasi sõitõn vei tii Lasva järve mano. Nä mõtli ujoma minnä. Ujomisrõivit üten es olõ, a sai ilma kah. Vesi tundu edeotsa jahhe, a vii seen kattõ külmätunnõ är. Õhk oll’ lämmi, uma 10 kraati plussin. [...]


Muda Mari pajatus

Roti veivä kapstaravva är Ma kuuli raadiost, et roti seivä är riigi tähtsä juhtmõ. Nii es saa inemise inämp puutriretseptiga rohtõ osta. Nüüd olõs valitsusõl paras aig tetä üts tüükogo, kiä kaessi üle, midä nuu võhru iks kõrda saadiva. Äkki saassi nälädse roti saata noidõ inemiisi mano, kiä tüküse internetih tõisi sõimama ja ähvärdämä. Nuu [...]


Jõvvu veenü vanadus

Üts vanamiis kitt tõsõlõ: «Ku ma viil nuur olli, oll’ mul nii kõva riist, et vaivalt jõudsõ katõ käega alla tsurmi!» «A kuis sis nüüd om?» küsüs kullõja. «Kah’os olõ-i inämb kässi seen säänest rammu,» jääs uhkustaja kurvas.


Parm tsuskas: nilbõ huulits

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.