Uudissõ

Kaplinski Jaani latsõpõlvõ suvõ saiva kaasi vaihõlõ

Trüküst om tulnu vahtsõnõ võrokeeline raamat, Kaplinski Jaani kirotõt «Latsepõlve suve». Nigu raamadu nimigi ütles, tulõtas kiränik miilde, kuis tä latsõpõlvõn suvildõ Lõuna-Eestin maal käve. Raamatust löüd lugõja nii Kaplinski perekunnaluu põnõvit momente, peränsõa-aigsõt olostikku ku ka ilosat vanaperälist võro kiilt. Jutu sisse omma köüdedü tähelepandmisõ luudusõ, kotussidõ ja inemiisi muutumisõ kotsilõ ao joosul. «Latsepõlve [...]

Uudissõ

Lindora laadult saa vahtsõt Võro-Seto tähtraamatut

Valmis om saanu tulõva aastaga Võro-Seto tähtraamat. Midä vahtsõst raamatust lukõ võit, kõnõlõs tähtraamadu kokkosäädjä Pandi Annika: «Tulõva-aasta tähtraamat kaes Võro ja Seto nuuri ja näide luudut. Sinnä sekkä om säetü ka tsipakõsõ laulu- ja tandsopido juttu. Autori omma nii joba tunnõdu ku ka viil tundmalda noorõ. Näütüses omma hindäst ja ummist mõttist kirotanu inneskine [...]

Uudissõ

4.–10. märdikuuni peetäs võro keele nädälit

4.–10. märdikuuni peetäs Võro instituudi iistvidämisel võro keele nädälit. Avaldami nädäli joosul plaanituisi tegemiisi kava, kohe või tulla tävvendüisi. 3. märdikuul kell 11.05 kullõ Vikerraadion «Mnemoturniiri», kon Kõivupuu Marju lugõ ette võrokiilse küsümüse! Terve nädäli joosul saava keelehuvilidsõ tetä veebin viktoriini, miä tutvustas eesti ja võro keele essütüssõnnu. Lingi löüd Võro Instituudi kodolehe päält ja [...]

Uudissõ

Võrol peeti hädä kõrral toimõtulõgi laagripäivä

Naiskodokaitsõ Võromaa ringkund ja MTÜ Kotkasõbrad kõrraldi minevä puulpäävä Võro spordikooli saalin «Ole valmis!» laagripäävä. Opati, kuis kaitsa hinnäst ja ligimäidsi kriisiolokõrran, kuis luudusõn pikembät aigu toimõ tulla, kuis tuld kistuta ja pall’o muud. Laagripääväl oll’ ligi 60 ossavõtjat. Pildi pääl käü opitarõ, kon kõnõldas ja näüdätäs, midä silmän pitä ja üten võtta, ku läät [...]

Uudissõ

Võistlusõlõ saadõti 44 vahtsõt võrokeelist laulu

Timahavadsõlõ Uma Laulu võistlusõlõ tull’ inneolõmalda hulk laulõ – kokko 44. Noidõ siäst valisi hindamiskogo lõppvõistlusõlõ 25 laulu. Seokõrdsõ Uma Laulu hindamiskogo liikmõ omma muusik Roose Celia, laululuuja ja muusigaoppaja Tamra Kait, koorijuht Joosingu Küllike, Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ja Vikerraadio muusigajuht Teppani Sten. «Lõppvõistlusõ laulõ oll’ väega rassõ vällä valli, selle et näid [...]

Juhtkiri

Miihi tervüse päiv

Juhtu sääne lugu, et minevä kolmapäävä ma tüül es käüki. Otsustimi katõ naabrimehega võtta miihi tervüse päävä. No või lugõja mõtõlda, midä säändsel pääväl tetäs. Et vast oldas päiv läbi teleka iin diivani pääl, õllputõl käen, ja targutõdas poliitilidsõst olokõrrast. A meil nii es olõ. Alostimi kell 6 hummogu Kärgula ristist astmist, lätsimi jala Otõpääle. [...]

Märgotus

Lapik maa ja ümärik tõtõ

Tõtõ om kattõ sorti: uskminõ ja mõõdõtav tõtõasi. Uskminõ sünnü-i pään, a süämen   Mõnõl soomõ-ugri rahval, ka eestläisil, om sääne müüt, et maa sai algusõ üte ilmadu suurõ kotka, kulli vai mõtussõ munast. Säält kuurdu kõik luudus, tsirgu ja eläjä, inemiselatsõ kah naidõ seen. Nall’aga poolõs või üteldä, et joba muistidsõ eestläse tiidse, et [...]

Märgotus

Kallis kannu vabapidämine

Meil kõnõldas probleemist, et mahetoidu nõudja ei saa nõutut kraami kätte. A ka tootjal om (odava hinna man) tootmine piaaigu võimatus tettü. Kõnõlõmi näütüses kanamunnõst. Ma ei olõ kümniid aastiid poodimunnõ tarvitanu, aga kannu vabapidämine lätt mullõ kaunis kallis masma. Piltligult üldä, sis Vinne vangilaagriide süsteem olõs avitanu: korgõ vahitorn, kon püssämiis pasman, kas repän [...]

Märgotus

Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 15. kiri. Mäng om väiku inemise tüü   Ma usu, et maailm olõs pall’o helgemb paik, ku inemise tennü veidemb tüüd ja mängnü inämb. Ka ummi latsiga. Herätänü [...]

Jutuvõistlus

Uma Lehe jutuvõistlus

Vällä om kuulutõt Uma Lehe 16. jutuvõistlus. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2020. aastaga joosul lehen är. Võistlusjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu 2. Lugu, midä periselt es [...]

Elo

Käük Kõivu Madissõ maiõ pääle

Joulukuu alostusõn saa tunnõdu kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest 90 aastakka. Tarto ülikoolin om seo süküs kursus, kon kõnõldas Kõivu Madissõ võro-ainõliidsi teossidõ paigavaimust ja mõtlõmisõst. Minevä puulpäävä käve tuu kursusõ rahvas ligembält tutvas saaman paikuga, minkast Kõiv umin kirätöien kirotanu om. Kõivu Madis om kimmähe üts võro kultuuri suurkujo. Timä üten [...]

Elo

Telemiis Kersna Vahur käve Tal’na võro seldsil külän

«Oll' hää olla ummi siän.» Säändse mõttõ kirot' Kersna Vahur Tal'na võro seldsi küläliisiraamatuhe 2019. aastaga rehekuu 6. pääväl, ku käve meile umast elost ja tegemiisist kõnõlõman. Taad väega esierälist telemiist, raadiohellü, aokiränikku ja kiränikku, spordi- ja matkamiist sai joba kavva aigu külälidses mõtõldu ja kutsutu, a õnnõ nüüt sai asi teos. Küläline esi, suunukk [...]

Elo

Maahaina võim. Tõnõ jago

Üteldäs, et poolõ haigusõ umma tekkünü mi hindä süül. Inemine um lännü seo hää eloga nii mugavas ja laisas, et süü pall’o ja kõnd veidü. Nii kogonõski mi iho pääle rasvakiht, mis ei lasõ ihol hengädä. Süük um kah väkev ja egäsugudsõ tõvõ nakkasõ meile tuuperäst pikäpääle ligi hiilmä. Et naid tõpi pidurda, ommaki edevanõmba [...]

Elo

Priinime lugu: Keem

Perekunnanimel om täämbä Eestin 51 kandjat. Algkujul Keem om taa nimi pant õnnõ üten paigan – Vaabina mõisan Urvastõ kihlkunnan, Keema talust Keema Aadu perrele. Läänemaal Võnnu mõisan sai priinime Kem mõisa vabadik kangru Wilhelm uma perrega. Tuu nimi – kuigi välläütlemine oll’ kah [keem] – om edesi kestnü üte e-ga kiräpildiga, a mitte õnnõ. [...]

Perämine külg

Kes andsõ kõrraldusõ?

Oll’ 2015. aasta rehekuu 16. päävä hummok. Tei uma toimõtusõ tarõn är ja lätsi muru pääle puid lahkma ja riita pandma. Tüüd oll’ umbõs tunni jagu ja säändse tüü tii ma harilikult kõrragõ är. A tuukõrd läts’ asi tõistmuudu. Jõudsõ tüüga umbõs poolõ pääle, ku panni millegiperäst kirvõ käest. Lätsi tarrõ, pandsõ parõmba rõiva sälgä [...]

Perämine külg

Närdsuseto küläh

Seo lugu juhtu umbõs minevä aastasaa kuvvõkümnendil aastil, ku viil närdsoseto vai kausiseto, kuis kiäki kutsõ, ilma piteh hobõsõga rännäs’. Tä kor’as’ närtsõ ja noidõ iist andsõ vasta saviliudõ vai pottõ. Arvada vei sõs närdso Räpinä paprõvabrikohe. Külli pääle oll’ säädüse puult sõna saadõt, et õga inemine piät laskma üte üü kausisetol hindä puul maada. [...]

Perämine külg

Tossu Tilda pajatus

Bussijutt Kats mutikõist istva kõrvuisi bussin ja ajava juttu. Bussi moodor mürises. Ja egas vanal inemisel kõrvakuulminõ olõ-i inämb tuu, mis täl noorõn oll’. Üts mutikõnõ kitt: «Mul kasvi seo aasta kurgi nii pikäs ja tomadi nii suurõs!» Tä näütäs kässiga kurgi pikkust ja katõs kokkopitsitedü ruskuga tomadi suurust. «Midä?» küsüs tõõnõ mutikõnõ. Kõnõlõja ütles [...]

Perämine külg

Muda Mari pajatus

Vilepuhkminõ kaitsõ ala Ma kuuli raadiost, et võetas vasta puhkpilliorkestridõ kaitsmisõ kõrd. Tuu om õigõ külh. Ma olõ iks nännü, kuimuudu nuu orkestrijuhi vehkvä vihatsõlõ katõ käega pillimiihi iih, vits käeh. Võiolla mõni om eski kässiga külge lännü. Selle om näid iks vaia kaitsa. A ma sai arvu, et tuu säädüsega kaitstas õnnõ vilepuhkjit. Suurõh [...]

Perämine külg

Maolda nali

Järgmäne minejä Vanapaar om kotoh. Naanõ tohkõndas köögih ja miis lugõ tarõh lehte. Miis hõikas naasõlõ: «Lehte om pantu, et naabrinaanõ om är koolnu.» «Mis täl viga oll’?» küsüs naanõ. Miis vasta: «Olõ-i pantu.» Naanõ ohkas: «No sõs olõ ma järgmäne.»

Perämine külg

Parm tsuskas: uma mekk

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.