Päähäkääntävä tita raamat kingitäs egäle mikandi titalõ

Vällä om tulnu Laanõ Triinu latsiraamat «Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita», kost saa lukõ väikese latsõ juhtumiisi. Raamatun omma jutu kõrvuisi eesti ja võro keeli, võro keelen om noid juttõ võimalik ka autori ettelugõmisõn kullõlda. Raamat kingitas egäle Võro ja Põlva sünnütüsmajan sündünüle latsõlõ. «Seo om raamat väikeisile latsilõ ja näide vanõmbilõ,» tutvustas raamadu kirotanu Laanõ [...]


Seo suvi tulõ Karilatsin kolm võro keele laagrit

Timahava suvõl tulõ Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin kolm katõpääväst võro keele laagrit. Laagri peetäs 8.–9. hainakuul, 29.–30. hainakuul ja 5.–6. põimukuul. Laagrihe oodõtas latsi, kiä opva võro kiilt ja kultuuri vai eläse seo kultuuriruumi seen ja tahtva võro kiilt tarvita ja tundma oppi. Et tekkünü ütine laagritunnõ, oltas kats päivä muusõumin ja tetäs egäsugutsit asjo, mink [...]


Antslan peeti 1. piimäkuul Hauka meistride päivä

Meistride päiv tõi joba kolmandat kõrda Antslahe kokko ligi 30 piirkunna meistrit. Alostusõ üts mõtõ om näüdädä paikligõ meistride tiidmiisi ja mõistmiisi kõigilõ huviliidsilõ. Timahava olli tüütarõ validu inämb latsi pääle mõtõldõn. Hulga latsi oll’ ka kostüümega rongikäügil, kon pall’o olli hinnäst maskiirnü mõnõs Valtri Edgari raamadutegeläses. Hauka meistride tegemiisist ja peetüst pääväst saa ligembäle [...]


Suvõülikooli matkapäiv tulõ Võromaa põh’atipun

Timahava om plaanitu tuul aol, ku muido peeti Kaika suvõülikuuli, tetä suvõülikooli matkapäiv. Päiv peetäs puulpäävä, 10. põimukuul Vana-Võromaa põh’atipun, Pedäspää ja Meerapalo kandin. Matkapääväl om plaanin kävvü kolmõn külän: Meerapalon, Tammistun ja Pedäspääl. Kõndmisõ pääl kaias Peipsi järve viirt, külähuunit ja kattõ, Pedäspää ja Meerapalo kalmuaida. Kats surnuaida om sääl kandin tuuperäst, et Pedäspää [...]


Käsitüüvälläpanõk Balti keti avvos

Eesti, Läti ja Leedu käsitüüsõbra omma valmis saanu välläpanõgi töiest, miä omma pühendedü Balti keti 30. aastapääväle. Näütüsel om 281 päämidselt lapitehnikan tettüt pildikeist: 170 tükkü Eesti, 66 Leedu ja 45 Läti meistride tettü. Võromaal kaias välläpanõkit ütitselt 6. piimäkuu pääväl kell 12 Kreutzwaldi muusõumi tsäimajan. Edesi om välläpanõk 15.–16. hainakuul Vahtsõliina maarahva laadu aigu [...]


Wana Wõromaa Wunkorkestri tuuritas Ameerikan

29. lehekuust 11. piimäkuuni and Ameeriga hummoguosa esi paigun kokko 10 kontsõrti Võromaa rahvapillimängjide punt. Pildi pääl omma pillimängjä üten ummi vastavõtjidõga. UL


Kolm soovitust koolivaheaos

No sis nakkas latsõvanõmbil taa murõ pääle: midä tetä koolivaheaolõ saadõtuisi võsukõisiga? Arvada tulõ alostus peris rassõ, nigu egä harinõmalda as’aga. A kuigimuudu tulõ taagi rassõ aig üle ellä. Mu meelest võinu latsilõ tegemiisi löüdmise man märki kolmõ asja. 1) Maatüü. Kel pindre maan, tuul kitskmist jakkus. Tähtsä om, et tuu olnu põnnõv ja es [...]


Saarõmaa kiil rattaretkel

Kodokiil om abis kuramiirmisel: kõkkõ muud, miä muljet luu, saa osta, triini vai ilosas lõigada.   Kümmekund aastakka tagasi kirot’ profesri Ehala Martin, et võro keelel om päsemise võimalus õnnõ sõs, ku noorõ võtva tä hindä jaos armastusõ keeles. Taa tull’ mullõ miilde rohiliidsi rattaretkel Muhumaal, ku sällä takan nakas’ üts tütärlats saarõmaa kiilt kõnõlama. [...]


Tal’na Võro seldsist ja timä lehekuu külälisest

Mul om sääne kiiks, et ma korja joba Moskva olümpia aost autogrammõ vai alakirotuisi. Eesti 100 raamõh mõtli, et 100 alakirotust võis nigu viil saia. Saigi, Padari Ivari uma kah, ku kadonu Ruusmaa Arthur meile Võro folgi aigu ekskursiooni tekk’. Talvõl sai Eesti jo 101 ja mõtli, et tuu mitu avvohinda saanu Võro juuriga kinomehe [...]


Kunas pill lahki lätt?

Näütlejä: «Laena mulle kannelt, Vanemuine!» Üles heränü vindine pritsimiis: «Är anku, Vanemuine, pilli hullu kätte!» Jah, joodikul om mõnikõrd sääne latsõsuu pään, et ilma hindä tiidmäldä ütles vällä suurõ ja sügävä tõõ. Kiä lõppkokkuvõttõn naa euroraha iks kinni mass? Projektimehe ja -naasõ kaosõ kõgõ nellä tuulõ poolõ, musugutsõ midägi massa inämb ei jõvva ja vikadimiis [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 5. kiri. Suur lilliaid   Olõ kõgõ unistanu suurõst lilliaiast, kon hilkäs ja hõngas häitsmide lumm. Peris lähküle olõ seolõ jõudnu, a siski võinu viil inämb esi sorti [...]


Pokumaa tegemiisi täüs suvi

Timahava peetäs tunnõdu kunstnigu ja kiränigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä. Pokuraamatidõ autori vällä märgitül Pokumaal om tuul puhul mitmit vahtsit ettevõtmiisi, a tuun paigan jakkus ka muud kaemist ja uudistamist. Poku omma Valtri Edgari raamatin ello heränü hainamättä. Pokumaa om teemapark Antsla ja Kanepi valla piiri pääl ja pühendet Valtri Edgari loomingulõ, päält tuu saa [...]


Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä

Minevä pühäpäävä pidi saakunna külälisega umma sünnüpäivä Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Pühäjõõ veeren. Küläliidsile pakuti torti ja üles astõ ansambli. Sulbi kohvik, miä alostas kolmandat suvvõ, om hää näüde tuust, et ku om tahtmist ja päälenakkamist, saava noorõ ja ettevõtligu inemise uma ettevõtmisõ käümä ka paigan, miä suurõmbist teist ja liinust kõrvalõ jääs. UL Rahmani [...]


Priinime lugu: Roots, Rootsi

6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan Harglõ kihlkunnan oll’ hingerevisjoni algkuju Rutz, õkva võro keele välläütlemise [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Pini puri nõna lühembäs   Tuud um ammu tähele pantu, et pini ei kannahta viinahaisu. Läts’ miis sis uma pini mano pur’on pääga ja naas’ tedä vastakarva ilestämä. A pinile tuu es miildü. Karas’ õkvalt peremehele nõnna kinni ja haugas’ otsast [...]


Vana paiu hõlmu vahel piksepaon

1965. aasta lehekuu oll’ väega illus: lämmi ja pall’u päivä. Keskkoolilõpõtajil saisi iin eksämi. Mul oll’ kuul mitu aastat tagasi läbi saanu ja olli ammõtin rajoonilehen abikorrektori kotussõ pääl. Ma olli päähä võtnu, et kiruda koolilõpõtajist aolehte Noorte Hääl. Üte päävä jäi kavvõmbas toimõndustõ. Kirotusmassin oll’ vaba. Naksi trükmä. Ku ausa olla, tuu tüü es [...]


Kuis ma valgit toonõkurgi kokko loi

Olli plikakõnõ ja kõik mu kultuuritiidmine ja elu tull’ saina päält krapiraadiost. Sai kullõldus tuud, ku Gagarin taivade linnas’ ja ka laulupitu kanti raadiost üle. Olli targa jutusaatõ, kohe võisõ ka raadiokullõja kiruta. Ütskõrd tull’ luudusõsaadõ ja sääl akadeemik Veromanni Heinrich kõnõl’ pikält, kuis valgit toonõkurgi om veitüs jäänü ja noid otsitas üle Eesti NSV. [...]


Tossu Tilda pajatus

Turujutt Taa jutt om tuust aost, ku poodin oll’ söögikraami veidü. Maainemise möivä turu pääl hääd-parõmbat. Ütel naasõl oll’ hapukuur kitsa kaalaga pudõlin. Liinamiis ost’ kõgõ kuurt tuu naasõ käest, selle et kuur oll’ hää mekiga. Sis, ku nä olli joba tutvambas saanu, küsse miis, kuimuudu turunaanõ hapnõkoorõ pudõlihe saa. Naanõ tekk’ kavala näo ja [...]


Muda Mari pajatus

Hallaüü riigi rahakotih Ma kuuli raadiost, et meil om majandus kiimä lännü. Tuud piät nüüd jahutama nakkama ja tuu tähendäs, et pinssi niipia ei nõstõta. Vai nigu ministri viisakalõ ütel’, et nõstõtas kimmähe, õnnõ tiiä-i, kuna. Tuu jutu pääle tulli mullõ miilde Kosmosõmuti. Üts mutt küsse tõõsõ käest, kuna tuu viimäte keppi sai. Tõõne tiidse [...]


Maolda nali

Silmätohtri man Mutikõnõ lätt silmäarsti mano. Tohtri pallõs ravialotsõl istu ja lätt esi tüütarõ tõistõ otsa. «Kaegõ ja ütelge, määnest tähte ma teile näütä!» and tohtrõ ülesandõ. «A kon ti esi olõti?» ei saa mutikõnõ ülesandõst periselt arvo.


Parm tsuskas: Suvi tulõ ja kiholasõ ründäse? Appi ruttas Zorro!

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.