Plaat Kreutzwaldi juttõga

Papa Kreutzwaldi Õuetiatril tull’ seo suvi vällä CD-plaat, kon jutustõdas viis Kreutzwaldi luku võro keelen ja meelen. Plaadi pääl olõva luu omma uma keele ja jutustamisviie perrä säädnü jutustaja esi. Nuu viis kangõt naist omma Kalme Helju, Laanpere Helle, Toomiku Siiri, Jansonsi Silvi ja Tootsi Ruth. Mõtõ säändse luu plaadi pääle kokko panda tull’ Jansonsi [...]


Kats sõsarat-kunstnikku «Lättide» sar’a näütüsel

Voronja galerii «Lättide» näütüisi sari joud kuvvõnda näütüsega jäl Võromaalõ. 8. ja 9. süküskuul saa kõrraga küllä minnä katõlõ sõsaralõ: Billeneevele (Neeve Pille) Uhtjärvele Antsla vallan ja Kindsiko Mann Mariliinile (Kindsiko-Singhi Mariliin) Päidlä külän Otõpää vallan. Mõlõmba omma uma käekiräga kunstnigu, kel käsi vallalõ mitmõ tehniga pääle. Billeneeve kõnõlas, et lupa rahva umma kodo kaema [...]


Urvastõn peeti kihlkunnapääväl perreluu uurmisõ seminääri

Urvastõ kihlkunnapääväl 25. põimukuul peeti Urvastõ kerikun perreluu uurmisõ seminääri. Üles oll’ säetü sugupuiõ näütüs ja kõnõldi ligembält, kuimuudu uuri sugupuud, kirota eloluku ja mälehtüisi. Ettekandõ olli inämb tsihidü Urvastõ ja Karula kihlkundõ näütide pääle. Perreluu uurmisõ seminääril asti ettekandõga üles Ojala Uuno, Tafenau Riina, Hinni Maimu, Pussi Fred ja Saarõ Evar. Seminääri vallategemise man [...]


Luhasuu laudtii tetti vahtsõst kõrda

Hainakuu lõpun sai kõrda Rõugõ vallan Kellämäe külän olõva Luhasuu opiraa laudtii. 2,8 kilomeetrit pikk laudtii tetti vahtsõst kõrda ja no om tett Mustajärve viirde ka kats tsuklõmiskotust üten platvormi ja redeliga. Raa veeren omma tahvli, kost saa teedüst suu ja suukasvõ kotsilõ. Luhasuu opirada vii ümbre Mustjärve Meiesaarõ pääle, kon om matkaliidsi siän hinnat [...]


Võrol tulõ ummamuudu liina üüjuusk

1. süküskuu õdagu tulõ Võro liinan joosuvõistlus «Ummamuudu liina üüjuusk». Juuskma naatas kell 9 õdagu, joosuraa pikkusõ omma 8,6 ja 4,3 kilomiitret. Inne suuri juuskmist kell 20.10 peetäs ka väikeisi latsi joosuvõistlus. UL


Mõnistõn tulõ jäl seenenätäl

5.–7. süküskuuni peetäs Mõnistõ muusõumin Kuudsil timahavast seenenädälit. Vällä pandas näütüs mi mõtsun kasuvist seenist ja kõnõldas, määndse seene süvvä kõlbasõ vai ei kõlba. Seenenäütüst kaema minevä grupi piäsi hinnäst kirja pandma 3. süküskuus aadrõsi info@monistemuuseum.ee pääl vai kõlistama Mõnistõ muusõummi telefoni 789 0622 pääle. UL


Suurõtiimuusõumin peetäs vanavanõmbidõ päivä

9. süküskuul kellä 13–15 peetäs suurõtiimuusõumin Varbusõl vanavanõmbidõ päivä. Küllä omma oodõdu kõik vanaimä-vanaesä üten latsõlatsiga. Vanavanõmbilõ ja latsõlatsilõ om tuu päiv pühendet eräle ekskursioon ja tetäs viktoriini. UL


Esieräline pildivõigõlus kuts luudusliidsi pühäpaiku üles võtma

Rahvusvaihõlidsõlõ Hiisi pildivõigõlusõlõ oodõtas fotosiid pühämõtsust ja tõisist luudusliidsist pühäpaigust. Võigõlus taht väärtüstä põlitsidõ väepaiku kultuuri- ja luudusperändit, naidõ parhilladsõ saisu üles võtta ja juhti inemiisi pühhi paiku kaema ja hoitma. Võigõlus tulõ joba 11. kõrd ja teemas omma luuduslidsõ (mitte ehitedü-istutõdu) pühäpaiga: pühä mõtsa, mäe, puu, kivi, viikogo ja muu. Vahtsõnõ om seokõrd tervüse-avvohind, [...]


Hää tomadiaasta

Timahavanõ suvi om olnu väega miilt pite tomatiilõ. Kõik kitvä, et tomatiid om hulga ja nä omma häste kasunu. Kimmähe om kõigil kilemajan ka uma nunnu ehk määnegi väega suur tomat. Pildi pääl om üts suurõmbat sorti tomat, miä kasvi Võro vallan Liinamäe lähkül. Tomat kaalsõ 817 grammi, inne ku timäst tomadisupp sai. Fastrõ Mariko [...]


Pääliinan käük

Olõ-i täämbädsel aol pääliina minekis suurt midägi märki vajja. Autolõ helü sisse ja minekit. Nii teimi miiki uma perrega ütel põimukuu pääväl. Hää iks vahepääl ilma ja inemiisi nätä. Et liinan om autoga halv sõita, om mõistlik massin kohegi kavvõmbalõ jättä ja rongiga edesi sõita. Nii miiki. Mikandi lähembäle pääliina Riiga saa rongiga häste Siguldast, [...]


Päivik, püksirihm ja paldõrjaan

Kohe kaos latsi koolirõõm ja midä võinu ja saanu koolin parõmbalõ tetä?   «Naaku pääle 12 aastakka or’aaigu!» ütel’ mu ülikoolin opva tutva umalõ väikulõ sõsaralõ, kiä edimäste klassi lätt. Tsill’okõnõ tütrik saa es suurõ sõsara nöksmisest arvo, selle et kuuliminekit oll’ tä uutnu joba mitu aastakka. Innekõkkõ tuuperäst, et koolin ei piä magama ja [...]


Jakkusi meil mõistust taad kõkkõ hoita

Ma käve pagulaisi kaeman. Ei, mitte peris pagulaisi, a etendüst «Pagulased». Edimält sattõ kül paarkümmend tsilka vihma, a tuu pääle kaemalda olliva kõik ria rahvast täüs. Mi kandist olli eski Helju ja Elvi uma perrega. Ku külä vaihõl kokko ei saa, sis tulõ minnä küläst vällä näütemängu kaema. A näütemäng oll’ illos. Häste vällä säetü. [...]


Vasikiide, varsu, põrssiide ja tallõkõisi kaitsõs

Aastiid tagasi tahtsõ ma Tartun ütte vasikanahka parki. Vasik oll’ pia neli kuud vana, aga väega häste kasunu, nii et nahk oll’ küländ suur. Mul es lähä kõrda vastavõtjalõ selges tetä, et tegemist ei olõ lehmänahaga. Nii tä kirjä pand’ki ja määnestki vahepäälset olõkit lehmä ja vasika vahel tä es tunnista. Ma pruuvsõ küll sellätä, [...]


Sada aastat haisulda riiki

Raadion kõnõldi, et Eesti maarahvas oll’ vanal aol iks väega ropp ja roojanõ. Ihho kergendedi laudah eläjide man. Külmäga võeti talvõl hindä mano rehetarrõ nii lehmä, lamba ku eski kana. Arvada või, et sääl haisupuudust es olõ. Pikäpääle läts’ elo parõmbas ja eläjä kattõ tarõst ni täämbädses omma eläjä ka laudast är häönü. Selle om [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 18. kiri. Kohvikurahvast   Loi paari päävä iist artiklit, et eestläse ei ollõv kohvikurahvas. «Ka kos!» mõtli hindäette. Mu meelest miildüs rahvuskaaslaisilõ kohvikun istu külh. Kodotsõn Eestin vast mitte väega sakõstõ, [...]


Maaelo peräst murõhtaja Urmas

Utsali Urmas Setomaa veere päält Kangavitsa küläst om taloperemiis, harrastuspoliitik ja maailmaparandaja. Tä murõhtas maaelo häömise peräst Eestin ja löüd, et õigõ maaelo lätt edesi õnnõ sis, ku perretalo avvu sisse nõstõtas. Veeremaal eläden tund Urmas teräväle, et Eestimaa jääs õks inämb Euruupa veeremaas: noorõ läävä vällämaalõ parõmba palga pääle ja maa jääs tühäs. Pall’o [...]


Pääsoliblik kuuru vällä

Löüdse hainakuu perämädsel pääväl tilli päält viis libliguvakla (röövik). Pildi naist vaglust tei edimädsel põimukuul. Korssi nä är ja panni plastkarpi elämä. Anni näile egä päiv värskit tilli söögis. Nädäli peräst naksi vagla tuppõ minemä (nukkuma). Kastsõ noid aig-aolt hummokidõ, et nä väega är es kuionu, luudusõn om jo hummogu kastõ. 21. põimukuul löüdse edimädse [...]


Ummamuudu prügükast Viitinäl

Viitinä järve veeren om üts arvada suvilaumanikust liinamiis uma prügükasti pääle kirotanu sõna LIINAMEHE. Või mõtõlda nii, et tuu om üte liinamehe (suvila) prügükast. Õigõ kah: ku külä pääl teedäs õnnõ ütte liinamiist, sõs nimetiidüslikult ütelden eristäs sääne nimi tedä tõisist väega häste. A ku tuul mehel trehväs näütüses olõma naanõ, kinka nimi om Liina, [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Triigi kolm paprikat   Kõgõ rohkõmb janti om reisu pääl söögiga iks sääl maal, kon sa õigõlõ kiilt ei mõika. Portugalin om nii, et kõgõpäält tuvvas lavva pääle iilruug. Ütskõik, kas sa tellit vai ei. Ku tahat, sõs süüt [...]


Tarkusõpäiv

1. süküskuu pääväl nakkas pall’odõ latsi elon pääle vahtsõnõ aig. Tulõ hüväste jättä latsiaiaga ja minnä umalõ edimädsele koolitiile. Umast nuuruspõlvõst om meelen, et seos aos oll’ koolivorm kõrda tettü, vahtsõnõ rannits kätte saadu ja niimuudu sai koolitii alostusõ. Koolõn olli uma kombõ, kuis edimäne koolipäiv tetä, et miilde jäänü. Üts päämiidsi oll’ seo, et [...]


Firma iist ei taha koolda

Eesti 100. aasta juubõlimöllun tull’ miilde hirmsa ütlemine: Eesti eest surema. Seo ütlemise autor om Koidula, timä oll’ laulutekstin valmis Eesti peräst sada surma surõma. Otsõ Guuglist, Kruusimaa Tarmo, Kojamiis, ütles, et tä om õkvalt valmis Eesti iist kuulma, Valgu Heints kahitsõs vanan uudissõn, et 1988ndal oll’ rohkõmb inemiisi valmis Eesti iist surma minemä ku [...]


Tuhat säidsesada nelikümmend neli

Tuu olle 2013. vai 2014. aasta sügüse (täpsele tõtõstõ olõ-i meeleh), ku tundsõ, et olõminõ vanah tüükotussõh olle minno otsani tühäs tennü. Tahtsõ midägi muud ku kontorih tuuli nühki, no ja eks himo oll’ pikembä rahatähe perrä kah. Umanuka naasõ kutsiva minno kar’alauta proovilõ, et näil nii inemist vaia. Tüüd ja puhast sitta olõ-i ma [...]


Kuis sõbra nõu perrä talitõn puhada saa

Seod luku kuuli ma uma äiäpapa Zilmeri Viktori käest. Asi juhtu nõuka-aol, koskil säitsmekümnendide aastidõ keskpaiku, tuuaigsõ Valga rajooni Tahe sovhoosi Harglõ osakunnan. Sääl oll’ üts miis (nimme olõ õi illos nimmada, selle et tuud miist ei olõ inämb elävide kirän) moido autujuht, a egä sügüse panti tedä kombaini pääle. Tuu aasta, ku seo asi [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Arvamisfestival Keskiän abielopaarilõ miildü suvõl kävvü välän tiatrin, kontsõrtõl, laatu pääl ja muiõl kokkosaamiisil, midä suvitsõl aol om pall’o. Inämbältjaolt kutsutas säändsit rahva kokkokutsmiisi festivalõs. Väega kavvõlõ ei saa minnä, selle et bents mass kah rahha. Niimuudu jäi käümäldä arvamisfestivalil Paidõn, kukki huvvi olõs olnu. A ütski õdak es jätä nä käümäldä tsuklõman Võro lähkün [...]


Muda Mari pajatus

Paradiisivärehti omma vallalõ Ma kuuli raadiost, et Eesti riik omgi paradiisi poolõ minemäh. Poliitigamiis Talviku Artur lubasi tetä uma vahtsõ eräkunnaga Eesti säändses riigis, koh kõik inemise omma rahul. Säänest riiki muidoki siiämaani maa pääl viil olõmah ei olõ. Vast õnnõ taivah. A paradiisih kah es olõ kõik eloga rahul. Mille muido Eeva tuud ubinat [...]


Maolda nali

Pinivorst Miis om tulnu poodist kotitävve söögikraamiga, naanõ sort kotti ja pist tänitämä: «No midä sa jälki kokko ostnu olõt? Tuud, midä vaia, sa osta ei mõista, a egäsugutsit ull’uisi külh! Mis seo om? Lemmikeläjä vorst! A meil jo ei olõki lemmikeläjät!» «Ah, mis sa haugut!»