Aastavahetusõ söömäpidu pääle mõtõldõn

Tark miis om ülnü: sa olõt tuu, midä süüt. Kui lähembält mõtlõma nakkat, sis tuu ütelüs aja peris hirmu pääle. Kuis nii? Süü ma jo tuud mia tõsõki: poodist ostõtu, külmän hoietu, alla hinnatu, kile sisse mähitü, aigumistärmin ei olõ kah viil peris müüdä. Kõrran?

Kaemi asja lähembält. Perämise aastakümne sisen olõ ma pidänü kümmet-viittõiskut väega erisugust kanatõugu. Noidõ hulgan muiduki ka nuu, kinkäs munnõ ja liha eesti rahvas päiv-pääväst süü. Mõni asi võtt peris kõvastõ pääd kratsma.

Munakana, kedä peetäs puurin, tulõva läbi hädä uma aastagõsõ (inämb näile ei anta) õks eluga toimõ. Kuna näile om manu arõtõt erilisõlt korgõ ainõvahetus, sis piat nimä kõik aig midägi (vai kedägi) noksma. Kui säändse kana laskõ vallalõ, tormasõ nimä edesi-tagasi ja otsva, kedä vai midä nokki. Ärä nokitas egasugumadsõ soojustusmaterjali, kuigi ütski noid är siiti ei mõista. Kõik hindäst vähämbä tsaunitas surnus. Kunnapoigõlõ mintäs lumpi järgi, nii et kõtt saa likõs. Süümine ei paista näil kõgõ tähtsämp olõvat: tsipa suurõmb kunn jätetäs maha videlemä. Mõni näist haud esiki poja vällä, aga nuu kas tapp imä esi är vai pakõ näide mant minemä. Kas tulõ inemiisi siäst tsipa tutva ette? Anna orjele vabadus.ee! Olõmi jo tuu, midä söömi.

Lihakannuga (broileriidega) om asi vast viil hullõmb. Ma olõ pidänü broileriide alustõugu – kornišit. Tuu tõug arõtõdi Inglismaal puhtkogõmalda, ku taheti ristata Euroopa ja India parembiid võitluskannu. Säält tull’ vällä paksõ kintsõ, laja sällä, madaliide jalgu ja hirmsa suurõ süämega tegeläne, kiä tapõlusõn sai korõmbiide jalguga tegeläisi käest tappa (nigu araablasõ USA lennuväe käest). Munõs tuu tegeläne häbemädä veidü. Ummi poigõ hoit häste, aga kõik tõsõ üritäs maha tappa.

Meil omma küländ suurõ avvu sisen juute tegemise. Tasunu miilde tulõta juute põhimõtõt: är söögu toda, mis om virka kasunu, sääl ei olõ asja tasakaalun. Broiler om tollõ näütäjä poolõst edimäne, tsiast iinpuul. Tulõtami miilde, et tsika ei süü ei õigõ juut ega õigõ araablanõ (moslem). Juut ütläs, et ei olõ koššõr, ja araablanõ, et ei olõ halal. Mullõ om halal-liha kasvatamise reegliid sellätedü. Miilde pall’u es jää, aga mu zootehnikupää rehkend kipõstõ kokku, et tuu liha ei olõ mitte kõrdu, aga om kümniid kõrdu kallimp. Tsia-teema lõpus viil, et meil peetäs praegu tsiku, kiä pekki ei kasvadagi, nii et kõrralik suidsuliha om puht nostalgia- vai ersatskaup. Ja kas tuu tsiga nüüd nii virka ei kasu? Virgõmbalõ viil, nii et halalist jääs asi viil kavvõmbalõ.

Ehitäjiide igitark küsimus om: kuis sa tahat, kas virgastõ vai häste? Tuu passis häste ka munakannulõ: kui virgastõ, sis munakõllanõ eriti erksat värmi ei olõ, kui just söögi sisse ei olõ segätü saialillihäielmiid (mahedamp varjant). Kui tahat häste, sis pia kannu, kiä munõsõ ülepäivi ja roitva vällän. Noidõ munakõllanõ om tõtõstõ kõllanõ.

Nii et kas häste vai odavalõ? Tuu käü ka kõgõ muu söögikraami kotsilõ.

Võtami asja kokku. Kiä taht müüdä ilma aelda ja latsist ei hooli, tuu söögu broileriliha ja puurikannu munnõ. Kiä om limbak nigu ma vai muidu ringiaelõmisõst ei hooli, tuu võinu hindäle pindre pääl ütte-tõist kasvata: põrkniid, kaale, kurke, suvõkürvitsiid, verevät piiti, nakriid, upõ, herniid, kürvitsiid, pastinaaki vai muud, midä hing himustas. Nuu toiduainõ ei rändä üte pindre päält tõsõ pääle, kõik suvi omma paigal. Näide kasvataja ja süüjä arvada kah Eestist niiväega minemä ei tüki.

Ja kellerd ei massa diskobaaris ümbre ehitä, nigunii lätt vahel vuul är ja sis joosõt ja kaagutat nigu munan kana.

Ja viil: järgmine aastavahetus sööge veidemb ja mängke muperäst kasvai «Tagumist paari». «Õllõpruulja» suurt ei avita.

Pulga Jaan

Aastavahetusõ söömäpidu pääle mõtõldõn2020-01-14T12:29:53+02:00

Jansonsi Silvi: ütsindä kultuuritüüd kül kuigimuudu ei tii

Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp andsõ minevä nädäli alostusõn vällä aastapreemjit. Kõgõ suurõmba, Kultuuripärli preemiä sai viiemeistri Ripsi Piret. A elotüüpreemiä otsust’ Kultuurkapital seokõrd anda Võro kultuurividäjäle Jansonsi Silvile. Silvi tegemise omma olnu köüdedü päämidselt Võro liina kultuurieloga. Väikun intervjuun Umalõ Lehele kõnõlõs tä ummist tegemiisist tsipa lähkümpä.

Midä sa esi umast elotüüst kõgõ tähtsämbäs piät?

Elo seeh hoitminõ, tuu om kõgõ tähtsämb. Mu elotüü om mu ainumadsõ tütre kasvataminõ. Ja tuu, mis kõik säält kõrvalt om tettü, om tuu jaos, et meil tütrega elo seeh olõs.

Määndse omma su hindä meelest kõgõ tunnõtumba asja, mis sa tennü olõt?

Ma ei olõ tuu inemine, kes nakkas mõtlõma vai hindama, mis taa kõgõ tähtsämb om.

Mullõ om süämelähküne Papa Kreutzwaldi hoovitiatri. Ku tä luudi, oll’ egä aastaga üts üritüs, midä mi peimi hoovimängus.

Haridusõ poolõst olõ eesti keele ja kirändüse oppaja. A mu päätüükotus om olnu Võro kultuurimajan Kannel. Sääl ma sai tutvas kõiki koorijuhtõ ja rahvatandsujuhtõga ja sääl ma olli Võro rahvatiatrin kah ütenlüüjä. Ma olõ kultuurimajalõ väega tenolik, ka Papa Kreutzwaldi hoovitiatri sündü teno Kandlõlõ.

Kõgõ tähtsämb om mu meelest tuu, et olõ kokko saanu väega pall’odõ inemiisiga, kes omma tõtõst tegijä ja andõka ja laja ilmakaemisõga. Nä omma mu mõttidõga üten tulnu ja ma olõ näid takast tsusknu ja nimä omma minno kutsnu üten tüütämä. Ütsindä tuud kultuuritüüd kül kuigimuudu ei tii.

Olõt kõva harrastusnäütlejä. Kas olõt kokko rehkendänü, mitu rolli sa tennü olõt?

Ei olõ. Ja ma arva, et es saa taad preemiät mitte õnnõ näütlemise iist.

Preemiä anti iks elotüü iist.

Annas jummal, et tuu elo edesi lääsi ja tüü kah õks edesi lääsi.

Uman näütlemisetüün olõt tennü pall’o võrokeelitsit rollõ.

Ma arva, et ma mängi võro keelen kõgõ orgaanilidsõmbalt. Ku ma nakka eesti keelen mängmä, sis om tuu rohkõmb nigu mängmine.

Kas Võromaal om kultuuriello tõistmuudu vitä ku koskil muial?

Inemise elopaik om iks timä keskus. Ja tuu, mis kavvõmbal sünnüs, Tal’nan vai Tartun, om mu elokeskusõst välänpuul. Ku püsüt paigan, sis näet elon rohkõmb, om keski tark ütelnü.

Kas võrokõsõ ajava tõistmuudu umma kultuuri?

Inemise omma egäl puul inemise, a Võromaal omma mu inemise.

Miä om olnu su tüüelon kõgõ rassõmb?

Ma olõ kõgõ võtnu säändsit tsihte silmi ette, et ei tiiä, kas saa toimõ vai ei saa. Tuud, kuis toimõ olõ saanu, mõistva tõsõ üteldä.
Mullõ miildüs sündmüse ni lavastusõ valmistamisõ aig. Tulõmi peräst jääs mõnikõrd hing vaivama, et võinu parõmb olla. A kõgõ saa parõmbalõ, sinnä olõ-i midägi tetä. Ku sa annat hindäst kõik, midä sul om anda, sis kes tuu süüdü om, et sa üle es hüppä tuust korgusõst, mis sa hindäle säit? Korgusõst ülesaaminõ ei olõ individuaalala, tuu om ütine tüü. Egäüts and tollõ sisse nii pall’o, ku täl anda om.


ESIMUUDU TREHVÄMINE. Mõnikõrd tulõ ette midägi säänest, midä mõistusõga häste seletä ei mõistaki. Ku lätsimi Jansonsi Silviga timäst pilti tegemä, arvas’ Silvi, et pildi võinu tetä Kreutzwaldi pargin kujo man. Ku ollimi jõudnu pildi tegemise kotussõlõ, jalot’ Tamula järve veerest trepist üles õkva Lauluesä kujo poolõ Kudu Ilmar. Ilmar sai Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupi elotüüpreemiä aasta tagasi. Nii saivaki pildistämise aigu kokko katõ perämädse aasta elotüüpreemiä saaja. Ütle viil, et juhussit ei olõ. Rahmani Jani pilt

Jansonsi Silvi: ütsindä kultuuritüüd kül kuigimuudu ei tii2020-01-14T12:28:27+02:00

Tähti täüs taiva tulõvärk

Vahtsõnõ aastakümme naas’ mul pääle niimuudu, et ollimi osa külärahvaga kuun. Ku kätte jõudsõ süäüü, lätsimi vällä, a rakette es lasõ. Tuu asõmõl kaimi taivast, miä oll’ esierälidselt tähine. Kavvõmbast kostu kül mõni pauk, a iks oll’ kuigi hulga rahuligumb ku hariligult vahtsõt aastat vasta võttõn. Tähti täüs taiva tulõvärk oll’ väega võimsa ja and’ luutust, et elo või vahtsõl aastakümnel mõistlikumbas minnä.

Katõkümneaastast inemist peetäs täüskasunus. Ma usu, et aastasaa katõkümnendile jõudminõ muut ka seol aol elävit inemiisi rohkõmb täüskasunus. Looda, et jääs veidembäs õnnõ hindä pääle mõtlõmist ja arvamist, et inemine om luudusõ kruun ja kõik käü tan elon õnnõ inemise ümbre.

Vast nakkasõ inemise kõrrast inämb arvu saama tuust, et taa suur pido ja pillerkaar, lõppõmalda majandusõ kasuminõ (luudusõ arvõlt) ei saa inämb kavva kestä. Lõpulda ei kasu tan maailman midägi. Ka inemine kasus katõkümne aastaga är suurõs ja pikembäs inämb ei kasu, süü ja võimlõ, pall’o tahat. Ku proovit edesi kassu, võit hindäle õnnõ kurja tetä.

Arvatas, et ku täht taivast satas, võit midägi suuvi ja tuu lätt täüde. Ku ma järgmäne kõrd sadavat tähte näe, soovi, et inemiisil olnu inämb aigu kaia tähti täüs taivast ja märgota tuu pääle, miä periselt mi jaos tähtsä ja mõistlik om.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Tähti täüs taiva tulõvärk2020-01-14T12:25:11+02:00

Põlvan tunnustõdi aasta tegijit

Põlva maakunna spordiliit, umavalitsuisi liit ja arõnduskeskus Põlvan 2019. aasta parõmbit spordi- ja kultuuritegijit. Kõgõ korgõmba tunnustusõ, Kultuuripärli tiitli sai kultuurikõrraldaja Trumsi Marge. Kultuuri elotüüpreemiä sai Vilustõ kooli pikäaolinõ raamatukoguhoitja Mähari Ene.

Aasta tegijäs kultuurin nimmati Laanõ Triinu, kiä oll’ 2019. aastagal Moosten toimunu kontsõrt-etendüse «Suidsusannasümfoonia» paigapäälne vidäjä. Helüluuja Lille Märt-Matise kirotõdu «Suidsusannasümfoonia» esiti põimukuu alostusõn Mooste folgikuan Eesti filharmoonia kammõrkoori muusigu, rahvamuusigu Kalkuna Mari ja Hainsoo Meelika ja näütlejä Otsari Lauli, Karpovi Sten ja Trolla Agu. Lava pääle sääd’ sümfoonia Tagamõtsa Tarmo.

Tunnustamisüritüs oll’ kirriv ja tandsulinõ. Puhkpillega mängiti rokiklassikat, avvohindu saajit aviti kirivän kostüümin tandsja ja vahepääle tetti ka tiidüstiatri tulõvärki. Avvohindamisõ kunstnigutüü tekk’ Prangli Anne, õdagu säädse lava pääle Tootsi Kristo.

UL

Põlvan tunnustõdi aasta tegijit2020-01-14T12:22:43+02:00

Oodõtas maakunna tiinidemärgi kandidaatõ

Põlvamaa umavalitsuisi liit uut 24. vahtsõaastakuus taotluisi maakunna tiinidemärke ja Põlva maakunna korgõmba avvotasu vapimärgi välläandmisõs. Kandidaatõ võiva esitä kõik inemise ja asotusõ. Esitämise taotlusvormi saa internetist www.polvamaa.ee/et/tunnustamine. Kandidaadi tulõ esitä Põlvamaa umavalitsuisi liidulõ e-postiga polvamaa@polvamaa.ee vai postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Maakunna tiinidemärgi kandidaatõ oodõtas ka Võro maakunnan. SA Võrumaa Arenduskeskus uut kooni 3. radokuuni taotlusi maakunna korõmbidõ avvotasudõ, vapimärgi ja tiinidemärgi andmisõs. Avvohinna andmisõ taotluisi võiva esitä maakunna umavalitsusõ, volikogu, juriidilidse isiku, liidu, ütistü, seldsi, klubi ja hariligu inemise.

Taotlusõ vormi ja ligemb teedüs tiinidemärgi kotsilõ omma saia Võromaa arõnduskeskusõ kodolehe pääl.

Tunnustusõ antas saajilõ vabariigi aastapäävä paiku.

UL

Oodõtas maakunna tiinidemärgi kandidaatõ2020-01-14T12:21:31+02:00

Võro kunstigalerii kõrraldasõ vahtsõ tuuri

Riidi, 17. vahtsõaastakuul tulõ jälleki Võro liina kunstigaleriidõ tuur. Tuu tähendäs, et kunstisaali omma valla eriprogrammiga ja inämbüsen paigun omma õdagu paiga pääl ka kunstnigu ja galeristi, kiä kõnõlõsõ näütüsel olõvist töiest.

Galeriituur nakkas pääle kell 17 vahtsõn kunstipaigan Liiva-ATE (Liiva 11 A, Võro liin). Edesi mintäs kell 17.30 kultuurimajja (Liiva 13) Võro liinagalerii näütüisi kaema. Kell 18.10 oltas Stedingu kultuurikohvikun (Kreutzwaldi 15), kon om valla Hälvini Yyhelü (pildi pääl) graafika- ja maalinäütüs «Valgus». Kell 18.30 jõutas tuuri perämäste paika, Vana-Võromaa kultuurikotta (Katariina allee 11), kon kaias Võromaa savimeistride ütisnäütüst «Rutiin või rituaal?».

Galeriituuri kõrraldõdas Võrol joba tõist kõrda, edimäst kõrda tetti sääne ütine käük minevä sügüse ja sis oll’ tuuril hulga huviliidsi.

UL


Kunstnik Hälvini Yyhely uma näütüse vallategemisel Võrol Stedingu majan. Rahmani Jani pilt

Võro kunstigalerii kõrraldasõ vahtsõ tuuri2020-01-14T12:19:01+02:00

Koolilatsi kirätöie võistlusõ tähtaig om seo kuu lõpun

«Mino Võromaa» seoniaoni viimädse, 30. kogomigu «Tsõõrikväeline» kaasõpilt.

Võro instituut om vällä kuulutanu 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa».

Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka vabal teemal.

Kirotajit hinnatas vannusõrühmi perrä (I–III, IV–VI, VII–IX ja X–XII klass).

«Mino Võromaa» 33. võistlusõ teema omma:

1. Ütest kotusõst Võromaal
2. Ütskõrd elli…
3. Nii sai … hindäle sõbra
(Tühä kotusõ pääle või panda hindä, mõnõ tõsõ inemise vai kogoni eläjä nime.)
4. Vigurinõ lugu
(Seo teema all või kokko säädi ka tävveste abstraktsõ luu, näütüses kunnast ja Kuust, parmust ja pastakast jne.)
5. Kae seo oll’ oppusõs!

Latsi ja nuuri võistlustöid oodõtas vahtsõaastakuu 31. pääväs (31.01.2020) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts kirotaja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).

Parõmba kirotaja saava avvohinna. Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü tel 525 3215 (Kaile Kabun).

Žürii vali kirätöie hulgast parõmba vällä ja nuu tüü pandas üles Võro instituudi kodolehe pääle. Koolilatsi viie aasta parõmbist võrokeelitsist kirätöiest plaanitas vällä anda kogomik.

«Mino Võromaa» om Eesti kõgõ pikembä aoluuga latsi ja nuuri umaloominguvõistlus. Tuu alost’ pääle 1987. aastagal Võro hariduskuundisõ iistvidämisel. Jutuvõistlus härgütäs nuuri opma umma kiilt ja hoitma ummi kombit. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut.

UL

Koolilatsi kirätöie võistlusõ tähtaig om seo kuu lõpun2020-01-14T12:19:57+02:00

Viis aastakka lõõdsapääliina

Viie aasta iist, 17. vahtsõaastakuul 2015 kuulutõdi Põlva lõõdsapääliinas. Tuukõrd and’ lõõdsapääliinalõ säändse tiitli pääliina Tal’na abiliinapää. Kuis omma lõõdsapääliinal edimädse viis aastakka lännü ja määndse omma edesidse plaani?

Tal’na abiliinapää tõi viie aasta iist Põlvalõ lõõdsapääliina tiitli. Semmi Riho pilt

Tuu takan, et Põlvast lõõdsapääliin sai, om mi ao kõgõ suurõmb lõõdsaentusiast, pillimiis, oppaja ja lõõdsameistre Tartese Heino. Timä käve säändse mõttõ ütel suvitsõl lõõdsapidol vällä ja om pääliina tegemiisi kõgõ inämb vidänü. Põlvalõ sai lõõdsapääliin tuuperäst, et tan asutõdi lõõdsakuul, kohe pall’o lõõdsahuvilidsõ üle Eesti naksiva kokko käümä. Perämädse viie aasta joosul om opat pall’o vahtsit mängjit ja ehitet hulga vahtsit pille.

«Viie aastaga om väega pall’o opatu nuuri mängjit ja ka vanõmbit inemiisi,» kõnõlõs Tartese Heino. Timä jutu perrä omma perämädsel aol nakkanu lõõtspilli opmisõ vasta huvvi tundma inämb tütärlatsõ.

A et pillimehel om mängmises pilli vaia, tull’ naada ka pille tegemä ja vahtsit pillitegijit oppama. Heino opsõ esi pillitegemise är ja om avitanu mitmõl puul pilliehitämise kursuisi kõrralda. Heinol hindäl om parhilla tegemisel 130. pill. A meistriid om kasunu tõisigi. Nii rehkendäs Heino kokko, et taa aoga, ku Põlva om lõõdsapääliin olnu, om Eestin tettü 300 vahtsõt pilli. «Mängjit om hulga, a pille om õks viil veidü,» löüd Tartese Heino.

Lõõdsamängjit kutsutas mängmä iks pulma, juubõlilõ vai firmapidolõ. Pääle tuu om aastan hulga lõõdsapidosid, kohe pillimehe kokko tulõva.
Perämädse ao suurõmbas tagasilöögis pidä Tartese Heino tuud, et inämb ei saa üle Eesti nätä «Rahvalõõdsa» kontsõrti, selle et toda üle kandnu Tal’na Televisioon panti kinni. A Tartes luut, et midägi märgitäs vällä.

Põlva vallavanõmb Pelisaarõ Georg ütles, et lõõdsapääliina tiitli om Põlvalõ tuntust mano toonu. «Põlvat ku lõõdsapääliina tiidäs üle Eesti. Kimmäs om ka tuu, et Põlvah om lõõdsamängjit mano tulnu ja lõõdsamängjä mõistva olla uhkõ tollõ üle, et lõõdsamäng ei olõ raotu mitte õnnõ sõnno sisse, a om saanu uma pesäpaiga kah. Usu, et lõõdsapääliina kõgõ parõmba päävä omma iih. Ku noorõ, kes täämbädsel pääväl lõõdsamängu opva, nakkasõ rohkõmb kaala kandma, sis ma usu, et lõõdsapääliin saa viil helkävämb,» löüd Pelisaar.

Rahmani Jan


Lõõdsapääliina vällämärkjä ja hing Tartese Heino. Rahmani Jani pilt

Viis aastakka lõõdsapääliina2020-01-14T12:14:07+02:00