Loosi rahvas kuts jõulumaalõ

Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisan inneskidsen poodiruumin käü inne jõulu kõva ettevalmistus. Loosi kandi selts om võtnu plaani kõrralda 21. jõulukuul jõulumaa, kon küläliidsi uutva jõuluvana ja jõulumemm, loetas muinasjuttõ ja mängitäs näütemängu.

Ku mitmõl puul om jõulu aigu iks esisugumaidsi pühhiga köüdetüid tegemiisi olnu, sis Loosi kandin om sääne jõulumaa edimäst kõrda. Mõttõ jõulumaa tetä alost’ Liivaoja Meelis, kiä lüü seldsi tegemiisi man hengega üten. Et mõtõ es jäänü õnnõ mõttõs vai tõisi tetä, kirot’ Meelis valmis ka üte näütemängu, kon jõuluime inemise parõmbas muut. No lätt seldsirahval hulga auru lisas ruumõ ilosambas tegemisele ka näütemängu selgesopmisõ pääle.

Loosi kandi seldsi iistvidäjä Tomsoni Viive ütles, et perämädsel aol om seltsi mano tulnu hulga noorõmbat rahvast ja tetäs iks inämb plaanõ, midä vahtsõt ette võtta. Kuun käüdäs näütemängu tegemän, a päält tuu om kõrda tettü ka mitu ruumi, kon olla ja midägi tetä. Vahtsõ tegemiisitarõ nukan sais lavvatennisselaud, om latsinukk ja plaanitas üles panda ka peele (kangastele). A parhilla om päämidses iks jõulumaa ettevalmistus.

«Tan tegemiisitarõn nakkasõ olõma jõuluvana ja jõulumemm. Raamadukogun om egäl puultunnil muinasjutu lugõminõ ja jõulukaartõ tegemine. Saalin om pipõrkoogi kaunistaminõ. Kell 13 ja 15 mäng näütetsõõr saalin näütemängu. Ja õdagu kell kuus nakkas umakandi latsilõ jõulupido,» seletäs Tomsoni Viive jõulumaa plaani valla.

Loosi kandin om elo vahtsõ vungiga käümä lännü. Tomsoni Viive lugõ kokko, et kandi säitsmen külän eläs kokko 42 last. «Jõulumaalõ omma kellä 11–15 kõik oodõdu, ka kavvõmba kandi rahvas,» kuts Viive.

Rahmani Jan


Loosi kandi seldsi näütemängutsõõri rahvas kaes aknõ poolõ, kas päkädsi joba tulõva. Rahmani Jani pilt

Loosi rahvas kuts jõulumaalõ2019-12-16T15:30:08+02:00

Tõsinõ raamat

Kiri kodukandist

 
Oll’ 3. detsembri ja ma loi raamatut. Ei, mitte Valdur Mikitat, tuud võit pall’a maaga kah lukõ. Ma loi tuud, mia lumõ pääle kirutõt ja kon võlssi ei saa.

Nii ma sis loi vällä, et mu vahtsõnõ puukuur, mia mullõ tundus puultühi ja vaiknõ, om kimmäle asustõt: tuhkri oll’ sääl kammandanu peris kõvastõ. Aig-aolt oll’ põiganu haouniku alla, jo sis tuu kah oll’ kelgi elukorteris võetu. Repän jälleki oll’ pruuvnu, kas lumbi pääl jõvvat jää purus tampi, et saanu tsilga puhast vettki umma tühjä kõttu. Es timä jõvva ja kimmäle sõimas’ inemiisi, et noil tälle tsilgast viist kahju. Jah, sügüse alustusõn olli lumbi nii madala viiga, et hüürläse tekki perve sisse pesä, aga sis heräsi Taivaesä üles ja pumbas’ veereni täüs.

Roosa kass, kiä suvõl majand’ kohakaaslusõ alusõl ka mu elämist, oll’ nüüd periselt mu talli pääle kolinu. Mis tuu hädä: mahe põrmanduküte (hobõsõ gaasi) ja küllealutsõs mõskmada lambavill. Hää nuhega ädälihain käü vatiteki iist. Paremb iks ku noil 40 tonnil, kiä varjupaigast minemä viiäs. Om, mille üle õnnõlik olla.

Lasnits om mu alakasutõt pööningutarõ hindäle sebinü. Ega ma tedä hinnäst sääl periselt es näeki, aga junnikõisi näi ja kiäki oll’ lõksi lännü hiirest pia poolõ kinni pistnü.

Kanakulli kattõva timahava õigõ aiksalõ är, mul jäi viil viis kanna ja kolm kikast alalõ. Näil läts’ kipõs arvada selle, et tammõl es olõ tõrusiid ja tõrudõga maiustav pasknäär om kanakullilõ täpselt paras kõtutäüs, pääleki tulõ odavalt kätte. Tõnõ põhjus võisõ olla tuu, et äkki ilmu kostki vällä kamp kodassiid ja nuu võtva kanakullil ebaõiglasõlt püvvet saagi käest är. Nigu Peipsi päälgi.

Jänes käü joba uibualutsiid revidiirmän – mõni upin viil puu otsan, eriti mahlanõ. Silopalli oll’ kah nuusutanu. Arvada tuusama jänes, kellele ma jaanipäävä üüse pall’a jalaga pääle astõ ja kiä sis latsõ helüga rüükmä pand’. Lats tä jo tuukõrd oll’gi, nii paaripääväne.

Nonii, saigi vast kõik kirjä. Õigõ uudissõ omma sääl liinan. Ah jah, mu roosa kass suuv umilõ suvõperemeestele, et olkõ õks õnnõliku sääl liinan. Kui egapäiv ei suta, sis vähämbält palgapääväl. Ja sööge kõvastõ krõbuskiid, liinan pitiv nuu eriti hää olõma.

Meil siin tõmbas vasta talvõ kõik kokku, kahanõs. Ainult tühjü maiu arv kasus jõudsalõ. Rebäse ja kähriku omma tuu üle väega õnnõliku.
Olkõ kõik tõsõ kah õnnõliku. Ja opkõ ummi naabriid tundma, kasvai raamatu kaudu.

Naabri – nimä ommaki nuu õigõ põliseestläse.

Pulga Jaan

Tõsinõ raamat2019-12-16T15:26:35+02:00

Jutuvõistlusõ hindajidõ kogo kommõntaari timahavvatsidõ juttõ kotsilõ

Säinasti Ene:

Uskmada pall’o häid juttõ. Olõ jo mitmõl aastal hinnanu, a nii pall’o kõgõ korgõmbit hindit olõ-i jutu mu käest saanu. Inämbüs olli väega laheda vai lobõda lugõmisõ.

Mõni jutt oll’ õkva nii põnnõv, et oodi, kuis tuu lõpõs. Säändsit juttõ, koh sissejuhatus om pikemb ku lugu esi, oll’ seokõrd õnnõ mõni.

Juttõ oll’ nii perüs vanast aost ku õkva täämbädsest pääväst. Et olõ esi oppaja, lätsi mullõ süämehe jutu kooliaost ja oppajist.

Väega hää oll’ lukõ ka egäpääväelo tegemiisi nii varatsõmbast ku viimädse otsa Vinne aost. Tuu kõik jääs mi latsõlatsilõ perändüses.

Rahmani Hebo:

Olli jutuvõistlusõ hindamiskogon timahavva edimäst kõrda ja tulõ üldä, et kerge taa tüü es olõ. Jutuvõistlusõ þanr om koskil sääl lühkü jutu, eloluu ja rahvajutu vaihõpääl ja tuuperäst oll’ vaia vällä märki määnegi sääne tunnus, miä näide kõigi hindamisõs passis.

Mu käest saiva korgõmbit punktõ luu, kon oll’ seen määnegi krutski vai miä olliva väega ausa – kas siis üllätivä vai pututiva.

Kõgõ inämb kirotõdi vanast aost, noidõ seen jäivä vahtsõmba ao luu parõmbalõ silmä. Esieränis äge oll’ muidoki, ku oll’ luun mõistõtu vanna ja parhillast aigu kokko köütä ja mitte niimuudu, et innemb oll’ hää ja nüüd halv vai sõs vastapite, a hoobis nii, et mõlõmba ao hää ja mitte nii hää as’a jutust vällä tulliva.

Nall’akal moel oll’ seokõrd ka esieränis pall’o juttõ hiirist ja noidõ püüdmisest. Suur teno kõigilõ kirotajilõ! Nüüd om pää pikas aos täüs mõttit ja lugusit, mille üle märki.

Kahro Marek:

Seo oll’ mul nelläs kõrd hindid anda. Paistus, et egä aasta om jutuvõistlusõl määnegi teema, mis inemiisi inämb kirutama härgütäs. Üts aasta oll’ pall’u juttõ mar’an- ja seenenkäümisest, tõnõkõrd jälki saadõti küländ hulga kos’a- ja pulmajuttõ. Timahavva kirutõdi väega pall’u mitmõsugutsist eläjist: päätegeläses olliva pini, kassi, hussi, hüürläse, mõtstsia, rebäse, kikka, hiire ja kiä kõik viil.

Jutuvõistlusõ kõrdaminekile avit’ üten ka suur rehekuu torm. Paar jutusaatjat nimmassi, et näil tull’ määnegi lugu miilde pääle tormi, ku tull’ tükk aigu pümmen istu. Vahepääl om peris hää, ku elektri är lätt – sis om aigu ummi mõttid mõtõlda ja märgütä, mis kunagi tettü ja nättü.

Kabuna Kaile:

Timahavatsist juttõst jäivä miilde oppaja, kana ja hiire. Ku perrä mõtõlda, sis eesti miihi aoluulinõ portree sai kah värve mano: ku häste vai ka halvastõ nä umma esärolli täütvä, millest täpsembält iks poodi takan kõnõlasõ, mis nä ummi kässiga tetä mõistva, kuis tehnikaga läbi saava ja näütüses oppajarolli täütvä – ka edimädse oppaja juttõ hulgan oll’ õigõ mitu kildakõist miisoppajast.

Mõnõl juhul imehti, et luus om saanu tuu, midä ma esi ilmangi ei olõs meelen kandnu ega mõistnu luus kirota. Mis esihindäst näütäs jäl, et lõputut ütsmiilt ei saaki elon luuta, ja tuud tulõ rahuligult võtta.

Kõgõ suurõmb aituma noilõ, kiä sutsõ üteliidsi tetä kattõ: aia naarma ja lämmistä süänd.

Kalla Urmas:

Jutu olli nii mitmõsugumadsõ keele ja stiiliga, et tuu perrä või võro kiilt pitä väega eläväs ja edeneväs. Toda rassõmb oll’ hindaminõ.

Oll’ lühkeisi juttõ väiksist johtumiisist, miä olli edesi antu kistumalda hää jutuanniga. Oll’ pikki juttõ, täüs häid ütlemiisi ja virgutavit mõttit. Oll’ häste kirja pantuid mälehtüisi ja ilosit oppusõsõnno.

Konnula Margus (Contra):

Oll’ pall’u juttõ vanembast aost, nii et arvada rohkemb vanemba inemise kirotiva. Põnnev, et viil nii pall’u juttõ kirutamada ja Umma Lehte saatmada oll’. A ma pelgä, et tulõvas aastagas jakkus kah iks. Ei tiiä, kuis tuu võimalik om, et kõik kirändüs olessi nigu är kirutõt, a iks kiäki mõtles midägi vahtset vällä.

Ma edimält mõtli, et jo ma pane kõge rohkemb punkte sääl, kon kõge rohkemb nall’a saa, a nüüd kae, et «Kirvõkuningu aasta» om innembä veidükese kurb, a määneki vägi om sääl takan, et kuimuudu üts sääne tsill’ukene juhtumine või saia aoarvamise piiris. Veidükese tuu muudu kah, miä ollõv 2019 aastaga iist juhtunu.

Tõnõ mu lemmik, «Nõiatütre needüs», om no kül sääne ull’ jutt, midä egä päiv ette ei tulõ, a nal’akas oll’ luke ja oppusõsõnnu oll’ esiki mitu seen. A nuu piät egäüts esi hindäle vällä otsma.

Jutuvõistlusõ hindajidõ kogo kommõntaari timahavvatsidõ juttõ kotsilõ2019-12-16T15:23:32+02:00

Jutuvõistlusõ kokkovõtõ

Timahavatsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saadõti kokko 82 juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 51. Aituma kirotajilõ, hindamiskogolõ ja lugõjilõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivist (ERA) ja Võro liinavalitsusõst.

Pääpreemiä

Leinusõ Arvo, jutt «Kirvõkuninga aasta». Jutuvõistlusõ 1. kotus, katõgooria «Periselt sündünü tõsinõ lugu» võidulugu.
Prisko Mart, jutt «Nõiatütre needüs». Jutuvõistlusõ 2. kotus, katõgooria «Periselt sündünü nal’alinõ lugu» võidulugu.
Reiliku Kalev, jutt «Kas puu otsast allatulõminõ om selge?» Jutuvõistlusõ 3. kotus, katõgooria «Mu oppaja» võidulugu. Katõgooriavõidu valisi vällä ERA hindamiskogo.
Saarõ Hedy, jutt «Kuis ma aoluku tei». Katõgooria «Lugu, midä es juhtu» võidulugu.
Väljandu Ellen «Latsõpõlvõ uulitsan». Katõgooria «Võro liin om ilmanaba» võidulugu. ERA oppajajutu 2. kotussõ preemiä.

Eräpreemiä

Liini Enel – põlvkundõvaihõlidsõ köüdüsse luu eräpreemiä.
Kiviti Kadri – hengelidse luu eräpreemiä.
Silla Silver – hiidütämiseluu eräpreemiä.
Õispuu Aimi – elolidsõ nal’aluu eräpreemiä.
Antoni Annika – müügiluu eräpreemiä.
Pulga Jaan – pöörädse reisiluu eräpreemiä.
Raudkatsi Ene – kavala ravialodsõ eräpreemiä.
Urmi Aili – häädüse jutlustamisõ preemiä, viinamiihi hoiatusluu eräpreemiä.
Puuri Siiri (var’onimi) – hää nal’aluu eräpreemiä.
Pärnaste Leida – filmiaoluu eräpreemiä.
Orassoni Elmet – luudusjutu eräpreemiä.
Läti Vaike – tunnõdu inemise avamisõ eräpreemiä.
Pleschi Aino – feminismi eräpreemiä ja ladusa luu preemiä.
Koori Helve – süämehe minevä oppusõ eräpreemiä.
Säinasti Enno – eräpreemiä «Egäst olokõrrast om välläpäsemine».
Valpri Liina – vannu pildikeisi elostamisõ eräpreemiä.
Orassoni Rael-Adiina – vana tarkusõ jagamisõ eräpreemiä.
Niklusõ Mare – tarviligu (elo)oppusõ eräpreemiä.
Plumanni Kaja-Riina – ERA oppajajutu 3. kotussõ preemiä.

Tennämi koolilatsi

Jacobsoni Zoe Emilie – ERA väikuvormi avvohind.
Jaroslavski Olimar – vahtsõ luu preemiä.
Oru Lisette – 21. aastasaa luu preemiä.
Rämsoni Oliver-Sten
Piirisilla Marili – ERA väikuvormi avvohind.
Plaado Maritte Arianne
Zirkeli Hilda
Kulaga Natali
Värtoni Delisa

Hää jutu preemiä

Linderi Kaja, Liira Singa, Kürsa Ere,
Liiva Aasa, H. (var’onimi), Riitsaarõ Laine, Õkva Margit, Oleski Villem, Paborti Daisy, Aidma Hele, Zilmeri Hele, Patte Maimu, Kurõ Hilja.

Toimõndus tennäs

Ploomi Ati (var’onimi), Kolodinskaja Külli, Kindma Maimu, Pressi Heli, Kikka Reka (var’onimi).

Jutuvõistlusõ kokkovõtõ2019-12-16T15:22:12+02:00

Jutuvõistlusõ võitja Leinusõ Arvo om olnu nopõ kiräsulõga joba kooliaost

Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võitsõ Leinusõ Arvo jutt «Kirvõkuninga aasta». Võidujuttu saa lukõ seo lehe perämädse küle päält. Jutu kirotaja Leinusõ Arvo om sündünü Taheval, a olnu pikält Võro kandin tiimeistri.

Kuis timahavanõ Uma Lehe jutuvõistlusõ lugu sündü?

Seo luuga oll’ sääne asi, et lahksõ puukuurin puid ja ku tüü sai tettüs, jäi viil rahulikult paku pääle istma. Ütekõrraga kae, et puuriida alt tulõ uudistama hiir ja kaes ümbretsõõri.

Sis tuu jäi sinnäpaika, aga lätsi tarrõ ja lavva pääl oll’ Uma Leht ja sääl kuulutõdi vällä jutuvõistlust. Sis tull’ viil miilde vana lugu, mis umal aol joba mitukümmend aastat tagasi oll’ juhtunu. Nii taa saigi kirja pantus.

Kas Sul om säändsit esimuudu juhtumiisi viil olnu?

No elu joosul iks om juhtunu, a kõik ei tulõ miildegi inämb. Ku vaim pääle tulõ, panõ iks mõnõ jutu kirja. Kiruti joba kooliaol kirjandiid ja käve noid võistluisil kirutaman.

Om Sul viil juttõ pään, midä kirja panda?

Ku tulõ miilde, sis või-olla juhtus kah, et mõnõ panõ viil kirja.

UL


Leinusõ Arvo.

Jutuvõistlusõ võitja Leinusõ Arvo om olnu nopõ kiräsulõga joba kooliaost2019-12-16T15:16:17+02:00

2019

Ja omgi käen Uma Lehe 2019. aastaga perämäne nummõr. Määndse aastaga sis tego oll’?

2019. aasta oll’ võro kultuuri jaos raamadu-aasta. Vällä tulli Contra luulõkogo «Olkõ vakka!», Laanõ Triinu latsiraamat «Päähäkääntäv tita», Kaplinski Jaani «Latsepõlve suve». Kauksi Ülle ja Kahuski Maali sulõst ilmu luulõraamat «Paralleeluniversum», luudusõhuviliidsi rõõmustas Valtri Edgari ja Leppiku Külli pildiline ja muinasjutulinõ «Aastatsõõr pokudõga». Kõvõmbilõ keelehuviliidsilõ ilmu võro-eesti essütüssõnastu.

2019. oll’ ka suuri võro kiränige juubõliaasta. Saimi pitä Jaigi, Adsoni, Kolga ja Kõivu tsõõrikit sünnüaastapäivi. Elävist kiränikest oll’ tsõõrik sünnüpäiv näütüses Ruitlasõl ja Contral.

2019 oll’ ka võrokeelidse laulu jaos tähtsä aasta. Maaha peeti vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistlus Uma Laul, kohe saadõti päält neläkümne laulu. Jakkuvalt om hään vormin laulukirotaja ja laulja Kalkuna Mari, kiä võrokeelist laulu mitmõl puul maailman tutvambas tege. A vormin omma ka tõõsõ pall’o laulõ tennü luuja nigu Pulga Jaan ja Ilvesse Aapo ja vällä om ilmunu ka hulga vahtsit tegijit. Aasta lõpun tulnu uudis, et valmis om saanu edimäne võrokeeline muusikal, pand viil üte kirsi muusika-aasta tordi pääle.

2019. aastagal om võrokeelitsen ilman silmä paistunu ka Põlva kant. Mamastõn valla tettü ilmajaam näütäs tsipa nal’alist puult, a Peri naasõ Õkva Margiti laulu toova vällä mõtlikumbat ja nostalgilidsõmbat ilma.

Umalõ Lehele om 2019. aasta tähendänü tsipa pildilidsembas muutumist. Aastit kõgõ loetavambas olnu Ruitlasõ peräkiri sai uma loomuligu otsa, tuu asõmõl rõõmustas lugõjit nal’apildiga Varustini Andres. A tuu ei tähendä, et juttu lehen vähämbäs om jäänü: noid häid kirotajit, kiä lehele juttõ saatva, tulõ tassakõisi iks mano. Jutuvõistlus oll’ seogi kõrd nii suurõ saagiga, et kõik hää jutu ei mahuki tulõva aasta joosul lehte.

Aastak 2019 saa pia läbi. Ilosat aastalõppu ja vahtsõ alostust!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

20192019-12-16T15:12:10+02:00

Nursi kandin mälestedäs vabahusõ iist võidõlnuid

Joulukuu lõpun saa 74 aastakka Lükkä punkrilahingust. Nigu aastit kombõs om olnu, tetäs lahingu aastapäävä aigu säälkandin matk Lükkä mõtsavelli punkri mano ja peetäs loengut.

Timahava peetäs mälestüsmatk puulpäävä, 28. jõulukuul. Kell 10 saias kokko Nursi mõtsavelli mälestüskivi man, säält sõidõtas autoga edesi punkrilõ ligembäle. A ku tii om väega muanõ, või juhtuda, et autoga väega ligi ei saaki.

Lahingupaigan pandas kündle palama ja peetäs vaikusõminotit. Edesi mälestedäs hukka saanuid mõtsavelli kell 12 Nursi mälestüskivi man. Kivi mano pandas lilli ja kündle ja lastas avvupaukõ. Mälestämisest võtva ossa Kaitsõliidu Võro malõva, Rõugõ valla, nuurkotkidõ-kodotütride esindäjä ja kaplan.

Kell 12.30 pakutas Nursi raamadukogon lämmind tsäid ja aetas juttu. Ettekandõ tege Hõrna Aare, huviliidsilõ om valla mõtsavelle tarõ.

UL

Nursi kandin mälestedäs vabahusõ iist võidõlnuid2019-12-16T15:09:31+02:00

Põlvan tulõ jõulumatk

Põlva matkaklubi kuts 26. joulukuul, tõõsõl jõulupühäl huviliidsi matkama. Ligi 12 kilomeetrit pikk matk nakkas pääle kell 11 Põlva keskplatsi päält. Matkalõ minejä piäs hinnäst kirja pandma ildampa 25. joulukuul meiliaadrõssi polva.matkaklubi@gmail.com pääl.

Ligembät teedüst saa kaia internetist aadrõsi matkaja.ee päält.

UL

Põlvan tulõ jõulumatk2019-12-16T15:09:03+02:00

«Vunki mano!» sai presidendi käest aasta härgütäjä tunnustusõ

7. jõulukuul saiva president Kaljulaidi Kersti käest kittä aasta priitahtligu ja tegüsämbä kodanigu. Preemiäsaaja valisi vällä Eesti küläliikmine Kodukant ja vabaütisüisi liit. Aastaga härgütäjäs valiti Võromaa «Vunki mano!» luumistalos.

«Mi jaos tull’ tuu üllätüsenä,» kõnõlõs luumistalgidõ üts vidäjä Margi Martin. «A jo mi sis iks silmä olõmi jäänü. Olõmi mitu aastat toimõndanu, meid om kutsutu ka muialõ kõnõlõma, kuis mi taad tennü olõmi.»

«Vunki mano!» om Võromaal vällä märgitü häkatoni muudu luumistalos, kon proovitas lühkü aoga ütenkuun hüvvile mõttilõ vunki mano anda. Siiämaalõ om «Vunki mano!» luumistalossit peetü Võromaal kolm kõrda, järgmäne luumistalos tulõ 12.–14. urbõkuuul 2020 Kuldrin. Ligembät teedüst «Vunki mano!» kotsilõ saa kaia internetist kodolehe vunkimano.vorumaa.ee päält.

UL

«Vunki mano!» sai presidendi käest aasta härgütäjä tunnustusõ2019-12-16T15:08:23+02:00

Pildipostkaart Rõugõst


Seo pildi tekk Rõugõ pildimiis Margi Martin. «11. jõulukuul oll’ üle hulga ao selge taivas ja värviline pääväminek, miä peris kutsõ lindama ja jõulõ uutvat Rõugõt korgõmbalt kaema,» ütles Martin pildi saamisõ kotsilõ.

Pildipostkaart Rõugõst2019-12-16T15:04:27+02:00