Pinnest ja ütiskunnast läbisegi

Eesti aokirändüs om hindäle vabatahtlikult võtnu ütiskunna ketipini nime ja paistus tuu üle esiki uhkõ olõvat. Üts prantsusõ kuning ollõv kunagi ütelnü: «Riik – tuu olõ mina!» Küländ tagasihoitlik ütelüs; miis es tulõ praalma, et ütiskund – tuu olõ mina. Täämbädsen Eestin paistus ollõv õigõ mitmiid, kel suu tahtnu vällä üldä: ütiskund, tuu olõ mina. Kaugõltki mitte ainult aokiränikõ siän. Mõni ütleski vällä, noidõ kotsilõ passis üldä: taa om Aabramit nännü.

Võtami sis ütiskunna mudeli. Hulk rahvast tulõ kokku midägi tegemä vai tähistämä. Niikaua om kõik kõrran, ku tulõ vällä, et üts om tulihingeline Reformieräkunna, tõnõ EKRE fänn. Nuu püürdvä taplõma, lahutaja umakõrda ja varsti taplõsõ pia kõik. Mis juhtus, kui noil inemiisil kõigil pini üten omma? Pini võtva asja väega isiklikult, uma peremiist tulõ kaitsa egan olukõrran, kasvai elu hinnaga. Nii et pini taplõsõ umavahel, mehe-naasõ umavahel. Tuus aos, ku inemiisil tapõlusõst villänd saa, om kats-kolm pinni sandis purõtu. Ütel omgi õnnõstunu uma elu peremehe iist ohvõrda, kuigi peremiis om hoopis Elurikkusõ Eräkunna puult.

Kuis om lugu ketipini haukmisõga? Näütüses või tuua üte kimmä pini haukmise-eelistüse. 1) Toonõkurg. 2) Harvester. 3) Naabrimehe autu. 4) Naabrimiis esi. 5) Egäsugudsõ liinasaksa. 6) Lamba, kui nimä värtest huuvi päsese. 7) Repän, kui tä tiigi veeren partse hiil. 8) Rebäse vai kähriku helü. 9) Roti, kiä müüdä juhtmiid juuskva. 10) Võõra kassi. Tuu om ainult top-10, pääle noidõ om viil tuhat muud asja vai eläjät.

Ütesõnaga: õigõ ketipini lõugas vahetpidämädä ja määnestki rahhu ei olõ. Kui säänest pinni tsipa opada, sis vast jätt naabrimehe ja timä autu rahulõ, aga kuimuudu tiit tälle selges, et toonõkurõlõ nigunii midägi tetä ei saa ja harvesteri ei tasu kah hauku, sääl om raha takan, aokiräniku kah tedä ei putu.

Aga kui pinile nuu asja selges jõuat tetä, sis tä jo ei olõ kuigimuudu ütiskunna ketipini, sis tä om peremehe pini. Nii om aokirändüsega kah. Ütiskunna ketipini om tuu, kiä esihinnäst surnus purõ. Kui mullõ säänest näüdätäs, sis ma ütlä: «Näet, ime küll, oll’ olõman jah, aga inämb ei olõ.» Vai sis tõnõ varjants: näüdäke mullõ paari-kolmõkümmend aokiränikku, kel kolleege hambajäle hõngulõõri pääl. Ja kon om tuu, kiä surnus purõti?

Üts sort pinne siski või kandidiiri ütiskunna ketipini nime pääle, aga noid ei peetä inämbüste ketin. Nimä haukva ainult sis, ku kuuldva tõisi pinne haukmist, tiidmäldä, midä täpselt haugutas. Või-olla et Eesti aokirändüs pidägi silmän noid pinne.
Halldor Laxness om ülnü umbõs nii, et miist, kel pinni ei olõ, ei saa peris õigõs mehes pitä. Mu arust käü tuu ütelüs vastapite: pini, kel peremiist ei olõ, ei olõ määnegi pini.

Eesti aokirändüsel om peremiis ja ütiskund tuu olla ei saa.

Pulga Jaan

Kae ka 21.11 Uma Lehe juhtkirja „Valvjapinil tulõ laskõ hauku”
https://umaleht.ee/article/valvjapinil-tulo-lasko-hauku/

Pinnest ja ütiskunnast läbisegi2019-12-03T13:04:45+02:00

Võrokõisi Vargamäe

Mi, võrokõisi Vargamäe om Kõivu Madissõ luud Põlva-lähküne Pekri talo, kon 20. aastasaa alostusõn eläs kuvvõlatsõlinõ pere, kiä om taha Kiuma ja Tännässilmä külä piiri pääle talokotussõ ostnu. Pere olõ-i peris harilik. Esä Jakob om ka pekri ja nii küdsetäs saia ja leibä, midä viiäs müügile Põlvahe ja Võrolõ.

Talolatsõ tahtva oppi, koolin kävvü, iks ütest tõistõ, ministeeriümikoolist gümnaasiummi, gümnaasiumist maamõõtjidõ kuuli, maamõõtjidõ koolist ülikuuli. A miä nii talost saa, kiä saa peremehes!?

Kõivu Madissõ mälehtüisi-uurmisõ raamadu tõnõ jago «Kähri kerko man Pekril» kujutaski joba aigu ja ilma, midä Madis, eestiaignõ lats Pekri talon, esi mälehtäs. Tä om kirotanu, et kotussõ, kohe sa suurõst pääst tulõt, saat sa valli. A nuu kotussõ, kohe sa trehvät latsõpõlvõn, kotussõ, kon mängit, sääl omma kõik as’a absoluutsõ katõgoorilidsusõga, sääl kotsin vältmäldä ja tuu peräst ka igävädse.

Allasõ Tiia

Võrokõisi Vargamäe2019-12-03T13:00:25+02:00

Madissõ sisemädsest sunnist luudu näütemängu omma suurõmba ku lihtsäle hää teksti

Tubina Taago. Rahmani Jani pilt

Edimäst kõrda puttu ma Kõivu Madissõ luuduga kokko aokirä Akadeemiä kaudu, ku sääl ilmu kunagi Madissõ tekst päälkiräga «Meil aiaäärne tänavas. Analüüs».

Tuu herät’ mu seen suurõ poolõhoitmisõ ja avvustusõ. Tiatrikooli aigu sai tuud sis ka esitedüs ja ildampa Võro harrastustiatrin lavastusõs säetüs («1 x 1», esietendüs 1998 Kreutzwaldi muusõumin).

Parhilla, ku olõ tennü jo päält 60 lavastusõ, saa iks üteldä, et Kõivu Madis om siiäni jäänü kõgõ võimsambas (draama)kiränikus, kink luuduga ma kokko olõ puttunu. Ja kattõ timä näütemängu lavastust, «Ennolat» (Võru Teatriateljee, 2003 / Raadioteater, 2004) ja «Castrozzat» (Võru Teatriateljee, 2007), piä ma uman arõngun kõgõ tähtsämbäs.

Madissõ teksti omma jo nigu põh’alda kao, esi maailmu ja salahuisi täüs. Lihtsä om sinnä är uppu, a ku su tuukrikell om õigõlõ hellü säet, sis võiva kogõmusõ olla väega inspiriirvä ja müstilidse. Madissõ maailmu man om kõgõ tähtsämb paik. Inemise paik-likkus om tähtsämb, ku timä ao-likkus ja inem-likkus. Seo paiga-võti om avitanu naid tekste ka lava pääle tuvva, selle et kõik mu Kõivu-lavastusõ omma tettü Võrol ja Võromaa kontekstin. Tarvitõn «muukravvas» ka paik-likku kiilt. Seo om lihtsämbäs tennü naidõ maailmu mano minekit ja omgi vist olnu seo «tuukrikell».

Üts läbijuuskva asi, miä eristäs Madissõ luudut ilmessümäldä tõisi draamakiränigõ umast, om nägemüslikkus. Valgusõ ja var’o piiri pääl olõk. Kõgõ tähtsämbä omma sais, ruum, rütm, miä uman kuunkõlan mõosõ väega lumjalõ. Pääle tuu viil tekste mitmõtasandilisus. Traagika ja koomika, filosoofia ja egäpääväelo, korgõ ja madala läbipolmuminõ. Mõttõruumõ haarõ ja geniaalnõ kirotamisõmõistminõ. A timä näütemängu olõ-i määndsegi well-made-play, nä olõki-i periselt kirotõdu lava pääle tuumisõs, a luudu sisemädsest sundusõst. Ja seo tege nä suurõmbas ku lihtsäle hää tiatriteksti.

Tubina Taago, lavastaja

Madissõ sisemädsest sunnist luudu näütemängu omma suurõmba ku lihtsäle hää teksti2019-12-03T12:59:26+02:00

90 aastakka Kõivu Madissõ sündümisest

Kõivu Madis. Pilt Võro Instituudi arhiivist

5. jõulukuul saa 90 aastakka tunnõt kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest. Täämbädse Uma Lehe märgotusõküle pääl püvvämi märki Kõivu Madissõ tähtsüsest ja tähendüsest, toda võro keele ja kultuuri mättä otsast. Tsipakõsõ toomi är ka sündmüisi ja asjo, miä Madissõ sünnüaastapäävä aigu tetäs.

Kõivu Madis oll’ üts kimmäs võro keele ja kultuuri liikmise herätäjä. Timä üten Lõhmussõ Aivoga kirotõt näütemäng «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan…» oll’ üle hulga ao üts pikembit ja võimsambit tekste, miä võro keelen trüküst tull’. Pääle tuud naksi pia Kaika suvõülikooli ja tõõsõ suurõmba võrokeelidse ettevõtmisõ. Kõivu Madis oll’ tuul aol kõgõ ummi tegemiisiga võro keele ja kultuuri vahtsõstsündümise man.

Mul oll’ avv Madist suvõülikooli kaudu tunda ja mitmõl kõrral pikembätki juttu aia. A üts juhtuminõ om jäänü hämäräs. Oll’ 1994. aasta lõpp vai 1995. alostus. Lätsi Tarto ülikooli raamadukokko, kon rõivahoiun astõ Madis mullõ ligi, pitsit’ kätt ja ütel’: «Pall’o õnnõ!»

Es tihka küssü, mille puhul, mõista-s kuigi olla. Ei mõista siiämaalõ parõmbat seletüst märki, ku et tuud aigu oll’ vällä tulnu ja popis saanu laul «Kõnõtraat». Kas tõtõstõ pidi tunnõt mõtlõja ütte poplaulukõist nii tähtsäs, et autorilõ õnnõ suuvi?

Rahmani Jan

90 aastakka Kõivu Madissõ sündümisest2019-12-03T12:56:10+02:00

Ma osta nii, et maa om must!

Minevä riidi peeti mi maal kah suurõ larmiga musta riidit. Ma ei tiiä täpsele, mis päiv tuu sääne om, vist kostki Ameerigamaalt peri suur müümisepido, kon meelütedäs inemiisi iks inämb asju ostma. A taa ei olõ viil kõik! Tulõman om jõuluaig, mis kah päämidselt äri, asju ostmisõ usku kuulutas. Ja ka tuu ei olõ viil kõik! Ku jõulu läbi saava, nakkasõ pall’odõn paikun jäl allahindlusõ, miä õks ja viil ostma kutsva.

Päält musta riidit tull’ uudis, et timahava om taal pääväl väega pall’o kaupa ostõtu. Ameerikan ostõti tuul pääväl internetist kaupu umbõs poolõ aasta Eesti riigieelarvõ suurudsõ raha iist. Ja toda kõkkõ viil inne iispäivä, ku vahtsõnõ kampaania kõrran internetist ostmisõ päiv Ameerigamaal läbi tetti ja viil suurõmba raha iist asjo ostõti.

Päämidse as’a, midä ostõti, olli telefoni. Täämbädse ao telefon ei olõ inämb kõlistamisõs mõtõld. Tuu om meelelahutuskeskus, mink üts tähtsämpi funktsioonõ om inemiisile vahtsidõ asju päähämäärmine. Seo om kinnine tsõõr: ostat vahtsõ telefoni, miä pand su märkmä jäl vahtsõ telefoni ostmisõ pääle, ja nii mugu lõppõmalda edesi.

Periselt inemise muidogi ostõtuist asjust õnnõligumbas ei saa. Saa ei kõrraga kattõ telefonni kraapsada, ei jõvva lõunas kattõ praati süvvä ja ei olõ vaia ka kattõ kirstu, ku ütskõrd sinnäpoolõ läät. Om hoobis nii, et suur ostminõ või tetä inemise õnnõtumbas, selle et pääle kõiki naid riidit, jõulumüüke ja vahtsõaasta allahindluisi või haiguta pangakonto pääl suur must mulk. Ja tuu või meele peris mustas aia.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Ma osta nii, et maa om must!2019-12-03T12:43:59+02:00

Võro talvõfestival kõnõlõs vana ao as’ost

Võrol Kandlõ kultuurimajan peetäs 5.–7. joulukuul latsilõ ja perrile mõtõldut talvõfestivaali. Saa kaia tiatrit, meisterdä ja jõulukuust ehti.

Ligembät teedüst saa kaia internetin kodolehe vorukannel.ee päält.

UL

Võro talvõfestival kõnõlõs vana ao as’ost2019-12-03T12:42:04+02:00

Põlitsidõ kiili aastaga lõpu tsõõriklaud

2019. aastak oll’ kuulutõt üleilmalidsõs põlitsidõ kiili aastagas. 16. jõulukuul peetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin kokkovõtva tsõõriklaud, kon kõnõldas mi kandi põlitsidõ kiili täämbädsest saisust. Ligemb teedüs meiliaadrõsi info@uralic.org päält.

UL

Põlitsidõ kiili aastaga lõpu tsõõriklaud2019-12-03T12:41:10+02:00

Tunnustusõ saanu kultuurikõrraldaja

29. märdikuul tunnustõdi Põlva maakunna silmäpaistvit ettevõttit ja seldsielo vidäjit. Tiitli «Põlva maakunna sädeinemine 2019» anti Räpinä kandi kultuurikõrraldajalõ Trumsi Margele.

Trumsi Marge om Ruusa ja Räpinä kandin kultuuriello vidänü 30 aastakka, kõrraldanu ettevõtmiisi ja suvõlavastuisi. Marge löüd, et tankandin asju vitä avitas täl tukõv juuritundminõ. «Ma esi olõ kõik aig ummi juuri man olnu ja ei olõ är käünü,» kõnõlõs Trumsi Marge ja ütles mano, et vast avitasõ juurõ ja umakandi kultuur ka täämbä nuuril maalõ jäiä.

Marge perämädse ao üts suurõmb tegemine om olnu EV100 Põlva maakunna koordinaatori tüü. Tulõvas aastas om Räpinä valla kultuurikeskust juhataval Trumsi Margel plaanin hulk tegemiisi Räpinä kihlkunna 390. aastapäävä tähistämisega.

UL


Trumsi Marge.

Tunnustusõ saanu kultuurikõrraldaja2019-12-03T12:39:56+02:00

Tegüsä kodanigu tege rõõmsas hää kogokund

Minevä nätäl tunnustõdi Võro maakunna tegüsämpi inemiisi ja ütisüisi. Maakunna tegüsämbäs kodanikus 2019. aastagal valiti Karula kihlkunnan Kaika kandin toimõndav Freibergi Lilian.

Kõgõ suurõmb «aktivistitegevüs» om Lilianil Kaika seldsimaja tegemiisi kõrraldaminõ. Kaika vanan koolimajan Kaikamäel käävä kuun latsi ansambli, Kaika kuur, omma kontsõrdi, kõrra kvartalin peetäs kõrtsiõdagut. Ja ümbrekaudnõ rahvas saa pitä ka sünnüpäivi ja matussit.

«Minnu pand taa maja käüginhoitmisõga tegelemä seo kant esi. Neo inemise. Seo om niivõrd lahe kogokund. Taa saa kokku esi kogukundõst, mitte õnne noist, kellega ma esi rohkõmb läbi käü. Mul om kõgõ hää miil, ku kiäki, kes ei olõ pikkä aigu Kaikamäel käünü, jäl sinnä tulõ ja avastas vahtsõst hindä jaos paiga, kos tä om kunagi koolin vai pidul käünü. Kaikamäe mõtõ om, et esisugumadsõ kogukunna saanu kah kokku. Lisas om tan pall’u latsi ja nuuri, kes tahtva midägi tetä, ja suuri inemiisi, kiä inspiriirvä uma olõkiga. Seo külämaja piät tan olõma ja tuuperäst ma võtsõ taa hindäle kaala pääle,» kõnõlõs Freibergi Lilian.

Lisas seldsimaja tegemiisile om Lilian Karula rahvuspargi man kultuuriperändüse as’atundja. Ka tuu tüü man omma tähtsä kogokunna jaos kõrraldõtava koolitusõ ja opipäävä.

Nigu tegüsil inemiisil õks, om ka Freibergi Lilianil viil tegemiisi: näütüses 100-pääline lambakari, midä tä hää ja pehme villa saamisõs pidä ja arõtas.

Rahmani Jan


Teküs kodanik Freibergi Lilian Ähijärve veeren. Rahmani Jani pilt

Tegüsä kodanigu tege rõõmsas hää kogokund2019-12-03T12:38:04+02:00

Film tugõvist külänaisist

Lõuna-Eestin om üts külä, kon ütski miis ei elä niikavva, et nännü uma 40. aasta sünnüpäivä. Tuuperäst omma naasõ pia kõik maatüü hindä kätte võtnu ja mehe närvetüse. Säänest luku jutustas Vahtsõn-Roosan ja Haanimaal üles võet vahtsõnõ lühkü film «Virago».

Pääle tuu, et kõik film om Lõuna-Eestin üles võet, lüü filmin taustanäütlejinä üten ka hulga paiklikku rahvast. «Seo musta komöödiä lugu om härgütüst saanu mu koduküläst Vahtsõst-Roosast, kon mehe ülearru varra Liiva-Hannussõ manu minemä tüküsse,» seletäs filmi stsenarist ja režissöör Kirchi Schneideri Kerli.

Filmitegijä jutu perrä kaias filmin kitsambalt põlist sugudõvaihõlist konflikti, miä om pildikiilde pantu läbi tugõvidõ ja päälenakkajidõ maanaisi. Nuu käändvä pää pääle traditsioonilidsõ suurolli, ku tegevä «miihitöid» parõmbalõ ku näide tõõsõpoolõ. A laembalõ kaes film võigõlust inemise tahtmiisi ja timä saatusõ vaihõl.

«Ütelt puult kõnõlõs film Eesti maamiihi traagilidsõst saatusõst, a tõsõst külest om taa avvustusavaldus mi tugõvilõ maanaisilõ, kiä vapralõ maaelu ilu ja valuga silm silmä vasta saisva,» seletäs tä. Filmi päälkiräs pand’ Kerli «Virago», selle et tuu ladina keelest tulnu sõnaga om läbi ao kutsutu nii kangit ku ka vainulikkõ naisi.

15 minotit pikä filmi edimädse näütämise olli seo süküs Kanadan Montrealin ja Poolan Varssavin. Eestin sai filmi edimäst kõrda nätä Tal’nan festivaali PÖFF aigu 24. märdikuul. Režissöör luut, et vast jõud «Virago» üten tõisi kodomaidsidõ lühkeisi filmega pia ka kinno.

Rahmani Jan



Kaadri filmist «Virago». Alomadsõ pildi pääl mängvä päätegeläisi Ulfsaki Juhan ja Tauraite Tiina.

Kirchi Schneideri Kerli. Pilt eräkogost

Kirchi Schneideri Kerli om Võromaalt Vahtsõst-Roosast peri stsenarist ja režissöör. 2019. aastagal lõpõt’ tä Ameerikan Miami ülikoolin doktorantuuri meediäkommunikatsiooni eriala pääl. 2018. aastaga suvõl tekk’ tä režissööritüüd OÜ Nafta Films tettü lühkü filmi «Virago» man, mink stsenaariumi tä opitüü käügin kirot’.

Miamin om Kerli üten naisfilmitegijide rühmän, mink looming lahksas armastusõ ja seksuaalsusõga köüdetüt musta komöödiä vormin.

Parhilla tege Kerli nii täüspikä mängufilmi ku üte lühembä seriaali stsenaariummi.

Film tugõvist külänaisist2019-12-03T12:35:56+02:00