Tasalik laululuuja Õkva Margit

Ku Peri raamadukogohoitja Õkva Margit 7. märdikuul üten tõisi vahtsidõ võrokeelitside laulõ tegijidega Mooste folgikua lava pääl saisõ ja Uma Laulu preemjit vällä kuulutõdi, olli timä mõttõ joba kodotii pääl. «Sis tull’ nigu kapaga külm vesi: tuu oll’ hiitümine, a rõõmsa hiitümine,» kõnõlõs Margit võiduluu välläkuulutamisõst. Hiitümise põhjus oll’ tuu, et võiduluus sai timä tett laul «Mõtõlus».

Laulukonkursi võitminõ üllät’ ka tasaligu olõmisõga Õkva Margiti tutvit. «Kuna ma ei olõ mitte millegagi varõmb eski märki andnu, et mino käest võis midägi säänest tulla, sis nii mõnigi helist’ ja küsse, et ega ei olõ nimmi kokkotrehvämine,» kõnõlõs laululuuja.
Järgmäne päiv tulliva inemise Peri raamadukokko Margitilõ õnnõ suuvma ja tedä kallistama. «Üts armsa külätädi tõi karbi kommõ, ütel’, et om tast joba paar tükkü võtnu, karp ei olõ inämb peris kinni, a midägi muud es olõ tuvva ja tä nii tahtsõ tulla. Seletämist oll’ ütsjago, et kuis sis kül nii läts’,» kõnõlõs Margit.

Õkva Margit ütles, et timä laulu omma kõik sündünü mõtsan ümbre hulkõn. «Nii omma nä kõik tulnu, üts 15 laulu,» seletäs tä. Inämbüs timä laulõ omma sündünü eestikeelitside sõnnuga, a kats laulu, minka tä võistlõma otsust’ minnä, omma aoga esi lännü võrokeelitsis. Konkursi võidulaul sündü Margitil aastidõ iist Valgõmõtsa tiiotsan bussi uutõn. «Taivas oll’ pilvi täüs, kaie noid ja säält tä tull’.»
Häste läts’ võistlusõl ka Margiti tõõsõl laulul, latsõpõlvõmälestüsel «Mar’aaid». Pall’o kontsõrdikullõja tulli perän ütlemä, et seo laul olõs nigu õkva näide hindä latsõpõlvõst.

Elo mõttõ otsja

Loomu poolõst om Margit otsja. Tä om opnu kutsõkoolin kontrolör-kassapidäjäs, mis täämbädsel aol piäs tähendämä klienditeenindäjät. Margitil om viil raamadukogohoitja kutsõtunnistus ja parhilla lõpõtas tä ka massaažikuuli. Kümme aastat om tä olnu aokiränik, a om olnu ka koolin pikäpäävälatsi «kar’ataja». «Nigu hunt Kriimsilm uma ütsä ammõtiga,» seletäs Õkva Margit. Kõigi noidõ otsmiisi pääle ütles tä, et täämbä viil ei tiiä täpsele, mis asju tä siiä ilma ajama om sündünü. «Midä kiäki periselt tan ilman aja, jääski inämbüsel meist üles löüdmäldä,» om Õkva Margit kimmäs.

Rahmani Jan


Rõõmsalõ hiitünü Õkva Margit peräst võiduluu välläkuulutamist Mooste folgikua lava pääl.

Tasalik laululuuja Õkva Margit2019-11-20T12:23:34+02:00

Pikäkarvalise eläjä

Mõtsaeläjiide liiklusaasta nakkas lõppõma. Kel tervüs kõrran, tuu jõusõ paraja rasvapadja naha ala korjada ja ots hoolõga kotussiid, kon saanu talvõl segämäldä magada. Liiklusõnnõtustõst võit vast joba kokkuvõttiid tetä. Mu tii pääle trehväs’ seo suvi kolm allaaetut mäkrä, kats kährikut, üts pesukaru ja üts nuur repän. Ku tuu perrä nakada eläjide arvukust tulõtama, sis võit üldä, et mäkri om niisama pall’u kui kährikiid ja pesukarusiid kokku. Tegelikult asi küll nii ei olõ. Mägrä lätsi liikvõlõ sis, ku kärntõbi hädäs lei. Mäger om tark luum ja ei taha kärnädse kährikuga üten urun elädä. Nii et jätt uma põlistalu (Kährimäe) maha ja kaib hindäle vahtsõ uru. Kuna tä om aiglanõ luum, sis jääski tihtimpä autu alla.

Umaette tegeläne om pesukaru. Seo suvi näi ma kolmõ tükkü eläväst pääst umbõs 10 miitre päält. Edimäne oll’ läbirändäjä esäne – piaaigu nigu kährik, aga kühmän sälläga, pikembä hannaga ja tagajala jälg nigu latsõ jalal. Esäst näi maikuun, imäst päiv inne jaanipäivä ja viil ütte kärntõbilist näi, kiä käve naabri vana talli pääle magama. Kassi jaos valmis pant krõbuski sei üüse är ja talli varjualutsõlõ oll’ hindäle peldiku kaibnu. Ma mõtli edimält, et nimä ommaki alõviku asuka, aga sis 18. augustil näi Võru-Tartu tii veeren Sulaoja kandin ütte allaaetut pesukarru. Katõlpuul tiid suurõ mõtsa, nii et iks mõtsaelläi.

Piat ütlemä, et inemise ei tunnõ noid eläjiid kuigi häste. Häpe üldä, aga mu hindä pere naasõ tulli mullõ kõnõlama, et Joakidi mäe pääl om repän alla aetu. Ma olli tuu eläjä joba üle kaenu, tuu oll’ tiine mäger. Lindora laadun näütsi nahamüüjäle kattõ nahka ja ütli, et nuu omma pesukaru naha. Miis pahasi är ja ütel’, et nüüd ommagi säändse kähriku – tumõdamba ja vöödilise hannaga. Kõik õigõ, aga nuu ommaki pesukaru. Ma sis rahusti miist, et ega noid kiäki kütti ei keelä, et om võõrliik.

Nii omgi, et repän, kährik, mäger ja pesukaru lätvä rahva suun kõik kähriku kirjä ja sis ikõtas, et kährikiid om ülearu pall’u. Tegelikult sõidõtas 80–90 km/h müüdä, näpuga sorkma ei lähä kiäki.

Pesukaruga om asi tsipa halvastõ küll. Kodulindõ tä eriti kätte ei saa, kuna päivä maka, aga üüse roni varõssapessä. Süü muna vai poja är ja käänd esi sinnä magama. Tollõperäst ei olõ täl ka kärntõpõ nii pall’u, et maka värsken õhun puu otsan. Õnnõs om täl ainult kolm poiga.

Raamatiist saat pesukaru kotsilõ tiidüst ainult vahtsõst jahimehe käsiraamatust, miä tegelikult om Saksamaal koostõt ja Eesti kotsilõ mõni lausõ manu pant. Pesukaru kotsile omgi lausõ, et Eestin tedä ei olõ. Täämbädses om tuu selge võlss, raamat ilmu 2009. Saksamaal om pesukarust saanu igävene nuhtlus ja Eestin lätt ilmselt niisama.

Kõigi noidõ karvakandjiidega, nii vahtsiide kui vannuga peami opma üten elämä. Õnnõs om inemine viil hullõmb roidus ku pesukaru ja kohanõs kõgõga, ülearugi.

Pulga Jaan

Pikäkarvalise eläjä2019-11-19T15:37:43+02:00

Võrokeeline laul eläs!

Pildigalerii 7. märdikuul Moosten peetüst vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistluskontsõrdist. Pildi om tennü Urbasõ Ülle.


Võidulaulu «Mõtõlus» esitäjä Määri Andres, Rahmani Elo, Rahmani Hebo ja Rahmani Jan.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/xiJdFYE_L7M


Kalkuna Mari üten tütre Lindaga laulman laulu «Palvõ».
Kae ja kullõ: https://youtu.be/KDOa-5tT0a0


Ilvesse Aapo ja Varblasõ Marju ette kandman bluusiluku «Palla käega».
Kae ja kullõ: https://youtu.be/C5l-mwGxDBE


Laul «Uma saadussõ poolõ», lava pääl Piirisilla Aivar, Kalla Urmas ja Riitsaarõ Evar.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/lhrr4oklmW0


«Memme-taadu laul»: Piirjõe Rhianne-Liz, Hermlini Birgit, Randva Ralf-Randel ja Peetersoo Lisette.

Kae ja kullõ: https://youtu.be/3wlamT3nGTo


Mägi Marisõ laulu «Lats om hoitu» esitäse Maidla Reilika ja Maidla Mihkel.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/K1coK2sn9uk


Kuldsõst maast laulva Kelbä Heiki, Kasuka Hella ja Juki Andres.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/H-shuRLMlZg


Pihu Alo, Pulga Jaan ja Mõttusõ Liivi omma lava pääl lauluga «Eelevandi polka».
Kae ja kullõ: https://youtu.be/QMoYAnNX6wA


Võromaalõ süä ihkas. Nii laul Rosin-Pindmaa Kreet üten koolinuuri ansambliga.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/GxjyfHxdF9I


Estraadiluku «Lembmise laul» esitäse Oleski Oskar, Oleski Villu, Jakini Egle ja Perlovi Bibi.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/yWASQaFv6hQ


Kõgõ noorõmb lauluautor Peetsalu Jaagup.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/AR2uPSncYgo

Võrokeeline laul eläs!2019-11-22T16:45:06+02:00

Valvjapinil tulõ laskõ hauku

Käve minevä nätäl kõrras ütel umal pensionäärist sugulasõl külän. «Nonii, nüüt omma sis aokiränigu naanu ministriid maaha võtma,» sai tervitüses. Naksi hinnäst vällä vabandama: mis no ma, väiku paiga aokiränik, mu jõud ei käü vast ütistranspordi keskusõ juhatajastki üle, kõnõlõmada ministrist.

Rohkõmb mi poliitikast es kõnõlõ, a perän naksi mõtlõma. Miä tuu aokirändüse mõtõ iks periselt om? Olla ütiskunna valvjapini, om küländ levinü tiidmine aokirändüse rollist.

Pini om peris tarvilik elläi. Mul ei olõ parhilla pinni ja seo suvi juhtu, et mõtskitsõ seivä aiast kõik noorõ peedilehe ja poolõ herne är. Üts verrev sokukõnõ läts’ nii ülbes, et es viisi hiidütämise pääle kavvõmbalõ paeda ku paar miitret kõrvalõ puhma. Jäigi nii osast aiaviläst ilma nigu pini pehmest leeväst.

Jah, tõtõstõ, ministriid om aokiränigõ vällänuhituisi asju pääle valla tettü külh. Mäletä vanast Laari-aost lehepäälkirja «Insener Laari hüperboloid». Pääle tuud es lää inämb hulga aigu, ku pääministri oll’ ammõtist prii.

Aokirändüsel ei olõ võimu kedägi õkva maaha võtta. Tuud tegevä muu asutusõ vai laemb ütiskunna survõ. A aokirändüs saa vällä nuhki tsiatempõ ja noist inemiisile teedä anda.

Nii et ku mõni tegeläne, olkõ mu peräst vai ministri, pruuv mõtskitsõ muudu mi ütist aida pall’as süvvä, om aokirändüse ülesannõ kõvva larmi tetä ja ku vaia, ka hamba siirde lüvvä. Õnnõ niimuudu saami luuta, et sügüse om midägi salvõ panda ja elo lätt plaani perrä edesi.

Suukorviga vai lühkü keti otsan olõvast valvjapinist olõ-i määnestki kassu.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Valvjapinil tulõ laskõ hauku2019-11-19T15:22:41+02:00

Lõuna-Eesti kiili seminär Tarton

6. joulukuul 2019 alostusõga kell 11.15 peetäs Tarto Ülikooli päähuunõ Veski auditooriumin (Ülikooli 18-139, Tartu) seminääri «Lõuna-Eesti keeled põliskeelte aastal».

Ettekandõga astva üles Pajusalu Karl, Tóthi Szilárd, Saarõ Evar, Jüvä Sullõv, Kabuna Kaile, Leima Evelin, Hõrna Maarja, Vaabi Janek ja Tigasõ Merike. Näüdätäs ka vahtsit lõunaeestikeelitsit välläandit.

Seminäri kõrraldas Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus.

UL

Lõuna-Eesti kiili seminär Tarton2019-11-19T15:20:41+02:00

Võro liina jõululaat uut umatettü kraamiga kauplõjit

Timahavanõ Võro liina jõululaat peetäs 8. joulukuu pääväl (8.12) liina vahtsõ keskplatsi pääl ja lähkün.

Laat nakkas pääle kell 10 ja om ka seokõrd köüdet talvidsõ tandsupääväga säälsaman platsi pääl.

Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ käsitüüga ja esisugumadsõ umatettü kraamiga kauplõjit, talosöögi ja muu talokraami müüjit. Kauplõmisõ kotussõ omma ilma massulda.

Uma kauba näütämine ja pakminõ olnu eräle illos, ku kaupmehe tuu man umakeelitsit silte tarvitanu.

Ligembät teedüst saa Võro liina kodolehe voru.ee vai telefoninumbre 785 0918 päält.

UL

Võro liina jõululaat uut umatettü kraamiga kauplõjit2019-11-19T15:19:50+02:00

Valla läts «Mino Võromaa» võistlus

Võro instituut om vällä kuulutanu latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa». Säändse nimega võistlust peetäs joba 33. kõrd.

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka vabal teemal. Võistlustöie saatmisõ tähtaig om 31.01.2020.

Inämb teedüst saa Võro instituudi kodolehe wi.ee päält.

UL

Valla läts «Mino Võromaa» võistlus2019-11-19T15:19:06+02:00

Joulukuu alostusõn peetäs Võrol kotussõnimepäivä

Rahandusministeeriüm ja kotusõnimenõvvokogo kutsva kõiki aoluu-, kodoluu ja keelehuviliidsi kotussõnimepääväle, miä peetäs 3. joulukuul kell 11 Võrol Kandlõ kultuurimajan. Tõisi siän astussõ pääväl ettekandõga üles Hõrna Aare, Saarõ Evar, Kauksi Ülle, Fastrõ Mariko ja Kama Pikne.

Ligembät teedüst and Tormi Timo rahandusministeeriümist timo.torm@fin.ee, tel 611 3037.

UL

Joulukuu alostusõn peetäs Võrol kotussõnimepäivä2019-11-19T15:18:22+02:00

Vannamuudu and sünnüpääväkontsõrdi

Ansambli ja kapell Vannamuudu saa 20 aastakka vanas. Tuul puhul and tä 24. märdikuul kell 14 Võro kultuurimajan Kannel sünnüpääväkontsõrdi, kohe omma sõbra ja poolõhoitja lahkõlõ oodõdu. Kontsõrt om massulda, müügil omma kollõktiivi pildi ja suvõniiri.

UL

Vannamuudu and sünnüpääväkontsõrdi2019-11-19T15:17:35+02:00

Latgali meediätegeläse käve võro kultuuriga tutvas saaman

Minevä nätäl käve Võrol latgalikiilse portaali päätoimõndaja Vilcāne Vineta ja latgalikiilside raadiosaatidõ toimõndaja Lazdiņa Renāte. Nä uursõ Võro instituudist ja Uma Lehe toimõndusõst, määne om võro keele täämbäne sais, ja kõnõli tuust, miä latgali keelega sünnüs. Pildi pääl arotasõ nä keeleasjo Võro instituudi keeletiidrüide Jüvä Sulõvi ja Saarõ Evariga.

Võro keele ja latgali keele sais täämbädsel aol om küländ üttemuudu. Latgalidõl om umakeelitsit tele- ja raadiosaatit tsipa inämb ku meil, inämb om nätä ka umakeelitsit poodi- ja uulidsasilte. A umakeelist koolioppust om latgalõl võrokõisist tsipa veidemb. Katoligu kerikun om latgali keelel tähtsämb kotus ku võro keelel meil lutõri kerikun. Ja Latgale piirkunna pangaautomaadi keeles saat valli latgali keele.

Võrokeeline Vikipeediä kirotas, et latgali kiil (latgalīšu volūda) om Hummogu-Läti katoliguusolidsõn Latgale piirkunnan kõnõldav piirkundlinõ kiil, miä kuulus indoõuruupa kiili balti rühmä. Latgali keele kõnõlõjit arvatas ollõv 150 000 ümbre. Latgali keelel om uma kiräkiil, minkan om jo 20. aastagasaa alostusõn ja varrampagi vällä ant suur hulk opikirändüst (aabidsa ja lugõmigu), a ka katoligu uso kirändüst. Läti riik olõ-õi siski siiämaani latgali kiilt umaette keeles tunnistanu ega taalõ piirkunna- vai vähämbüskeele õiguisi andnu.

UL

Latgali meediätegeläse käve võro kultuuriga tutvas saaman2019-11-19T15:16:39+02:00