Uhkõ luulõpuu muudsa oss avitas luulõl ellä

Kauksi Ülle uhkõ luulõpuu sai ildaaigu ummamuudu ossa – tütre Maaliga ütenkuun luudu kogo «Paralleeluniversum».

Maali Kahusk, Kauksi Ülle
Paralleeluniversum.
Tütre ja imä luulõtuisi hingikuul 2018
88 lk, Seto Ateljee Galerii 2019

Kauksi Ülle om kõgõ mõistnu olla muudsa, etnofuturistlinõ, võtnu vormi vahtsõst aost, a saman pruuknu loomingulõimõn kõkkõ inneskist. «Paralleeluniversumi» edesõnast saami teedä, et «sjoo raamatu kirotamine alas Mirjam Paalese FB ehk moloraamadu üleskutsest ja timä saadõt märksõnnust. Maali täägse mu ärq ja nii mi luulõtusõ egä päiv sündüq ja ilmuq laikjide ette. Kui novembri [2018] läbi sai, nõudsõq mi fänniq luulõkoko».

2005. aastagal ilmu Kauksi Ülle CD-plaat «Imäplaat», miä om pühendet edeimmile. Minevä aasta lõpun ilmu kogo «Imäpuu», mink nimiluulõtus sai Juhan Liivi nimelidse luulõavvuhinna. «Paralleeluniversumi» omma Ülle ja Maali pühendänü tõisi hulgan umalõ (vana)vanaimäle Kauksi Elspetile. Kõik neo luulõteo säädüse kokko väelidses tsõõris, kohe no om haarõt ka pääletullõv põlv – tütär Kahuski Maali. «Käbiq sata-i kannust kavvõdõhe, tütre veerü-i imäst pallo tõistõ,» ütles Kauksi Ülle kogo edesõnan.

Ku siinkirotaja püüd edimält külämuti muudu kaia, kumb kirotas parõmbalõ, kumb om suurõmba anniga, kas imä vai tütär, sõs pia sai klaaris, et seo «võtõ» tüütä-i joht sukugi. Kahuski Maali luulõtusõ omma inämbüste eestikeelidse, a om ka võrokiilsit, miä näütäse esieräle kimmält põlvõst põlvõ kõrdajat kirja. Maali luulõtusõn «Külm vesi» kumardas mina-helü Imäkao iin: Ma kumarda / ekä immä. / Kiä inne minno / om käünüq, / tuu om kumardanuq. / Kas kiäki viil tulõ, / kui maq olõ lännü? Kauksi Ülle luulõtusõn «Viimädseq sõnaq» küsüs mina-helü: Kiä ütles / viimädseq sõnaq / mu immi immi keeleh? Ütelt puult näemi, kuis maru halusa küsümüse kõrdasõ hinnäst põlvõst põlvõ, a tõõsõlt puult võimi häädmiilt tunda, et innembä pluss-märgilidse vastussõ omma olõman, minkas kokkovõttõn omgi seo imä-tütre ütine luulõtego. Parasama halgat’, kuis lk 26–27 omma kõrvuisi Maali luulõtus «Matemaatika» ja Ülle «Rehkendüs». Ka neo kats õkva ku ütetähendüslist sõnna kõrvuisi säetült näütäse, ku esi ilmu kandva iks neo kats kiilt – eesti ja võro. Ilm – esi ilma – paralleeluniversum… Ku ülepää midägi veidü laita, sõs vast luulõkogo päälkirja – võrokiilne «Rüüpilm» olnu vast parõmb. Kuki Kauksi Ülle omgi eesti-võro sõnaraamatust maatiidüse mõistõ alusõs võtnu ja taagi luu luulõndanu: Paralleeluniversum – / ütleseq papõrdõga / posijaq ehk tiidläseq. / Laitujoonõ kõgõkogo – / vastas küsümise pääle / eesti-võro sõnasto (lk 77).

Kiä luulõmõistmisvõimõst om jo ilma jäänu, tuul tasus kogost «Laitujoonõ kõgõkogo» («Paralleeluniversum») kaia kasvai armsit perrepilte. Ku Kauksi Ülle küsüs kogo «Imäpuu» luulõtusõn «Kiä ja miä»: Kellele ma jätä umaq / halusõnaq? ja Koh om mino viimäne / tuhaasõq? ( lk 60), sõs õnnõs om sääne küsümine poeetilis-retoorilinõ – om jo «Paralleeluniversum» pühendet ka viiele latsõlatsõlõ, kink nimeki kogo alustusõn üles loedu.

Näüs, määndse moodulidsõ nipiga Kauksi Ülle järgmäne kõrd lugõja är tege – saiva jo kõik neo nüüd raamatuhe raodu luulõtusõ minevä sügüse mol’oraamatun uutmalda pall’o laikõ ehk hääskitmiisi. Olku nimmat, et imä ja tütär es arota umavaihõl, midä vai kuis üte vai tõõsõ märgusõna all kirota, ja tuud huvitavamb omgi meil, lugõjil, naid kõrvuisi lukõ.

Nikagu jakkus vana-vahtsõ ütteköütmise võimuga luulõtajit, eläs ka luulõ.

Allasõ Tiia

Uhkõ luulõpuu muudsa oss avitas luulõl ellä2019-08-15T08:40:08+03:00

Slämm – kõik kõigilõ lähembäle!

Kirändüshuvilidsõ ja kultuurikõrraldaja võinu kõrralda luulõtuisi

lava päält lugõmisõ võigõluisi uman kodokülän ja liinan.

Ja paigapäälidse (suhvli)kiränigu võinu noist ossa võtta

 
Slämmluulõ om tasadsõ loomuga eestläisile vahtsõnõ ja võõras kirändüslik nättüs. Tego om väegagi ameerigaligun-lääneligun stiilin rahvast üten haardva ja võistlusligu mooduga luulõõdaguga. Nimelt valmistas käpätäüs julgit kiränikkõ prõmmus (ehk slämmiõdagus) ette aopiire sisse mahtuva umaloomingulidsõ luulõkava, midä püüne pääl võimaligult efektselt ette kanda. Kaejilõ-kullõjilõ antas võimalus demokraatiat tetä, tuu tähendäs ekä esitüst kümne punkti skaalal hinnada. Punktisumma perrä otsustõdas, määndse esinejä päsese edesi õdagu tõistõ vuuru, kon valitas jälki õkvahääletämisega õdagu täht – rahva lemmik (ja seoga ka kõgõ parõmb) luulõtaja-luulõlugõja. Ehk kokkovõttõn: tulõva luulõtaja, luulõtasõ ja rahvas kullõs ni and vastakostust.

Piä tunnistama, et ma ku nuur ja päälenakkaja luulõtaja olõ-õs slämmluulõ ja prõmmu osan edimält peris kimmäs. Rahva iin esinemine mullõ väega miildü-i ni jutu ja pildi Tarto TarSlämmi õdagist tundu ülearvo lustligu ja vägevä, tuuperäst pelksi ma näid ja olõ-õs kimmäs, et slämmluulõ midägi väärt om. Ka tundu mullõ slämmi võistluslikkus tävveste ull’ – kirändüse väärtüst saa-i jo hinnada massidemokraatiaga ja kimmähe mitte aopiire seen! A nüüd, ku olõ mitmõsugumaidsi trehvämiisi peräst esi kah üte huuao jago TarSlämmi õdagist ossa võtnu, om mu arvaminõ muutunu.

Ku muido oll’ tunnõ, et slämmluulõn om kõgõ tähtsämb võistlus, nigu olõs õdagu tsiht vällä selgitä, kiä om kõgõ parõmb luulõtaja, sõs ildampa sai arvo, et periselt olõ-õi rahvahääletüse ülesannõ luvva konkurentsi ja vastassaisu, a tetä kimmämbäs köüdüs, kontakt ja läbikäümine rahva ja luulõtaja vaihõl. Lõpus om õdagu kõgõ parõmba esitäjä valiminõ tävveste kõrvaline asi. Ütelt puult tuu seo võistluselement rahva luulõlõ lähembäle, selle et pand inemise esitüst ja teksti inämb kullõma. Ka and slämmluulõ vorm noorõlõ luulõtajalõ võimalusõ saia aktiivsõt, ausat ja õkvaütlevät vastakostust. Mõistlikkusõ piiren julgustõdas rahvast esitüse aigu esiki helüga huugu andma – tsusistama, hüürgämä, naardma vai sõrmiga nippi tegemä.

Paistus, et seo vorm tüütäs: ku harilikkõ kirändüs- ja luulõõdagit tulõ Tarton kaema mõnikümmend kirändüshuvilist (pluss söögiklubi), sõs näütüses TarSlämmi keväjäst lõppvõistlust olla käünü kaeman üle 200 inemise. Säälhulgan oll’ kimmähe ka rahvast, kiä egä päiv luulõga kokko ei putu.

Seonimaani om slämmluulõ Eestin tähendänü inämbältjaolt Heinloo Sireli ja Leppiku Toomasõ Lavaluulõ MTÜ kõrraldõdut TarSlämmi õdagidõ sarja, miä tähendäs ka tuud, et päämidselt om slämmluulõ väega Tarto-keskne. TarSlämmi üritüisil valitas vällä Eesti esindäjä Euruupa slämmi võigõlusõlõ. Tuu jaos om Lavaluulõ MTÜ kõrraldanu ütsikit üritüisi ka Pärnun ja Tal’nan. Aasta joosul om Eestin 11 slämmiõdagut, millest säidse omma Tarton. Saman om kimmähe egän maakunnan nuuri suhvliluulõtajit, kiä tahassi hinnäst kullõlda laskõ ja kinkal olõs väega vaia ausat vastakostust.

Lavaluulõ MTÜ tüü om Eestin ja esieränis Tarton olnu väegagi tennämist väärt, a nä meelega mõista ei jõvva ekkä Eesti otsa. Ja ei piäki. Kutsu üles kõiki kirändüshuviliidsi ja kultuurikõrraldajit, kel om vähägi aigu ja kotust, kõrraldama luulõprõmmõ uman kodokülän ja -liinan. Ja kutsu üles kõiki suhvlikiränikkõ noist ossa võtma. Ja kõiki terve mõistusõga inemiisi ehk noid, kiä esi ei luulõta, ummi kotusõpäälitsit esinejit kullõma ja ausalõ hindama, ni ku vaia, sõs ka karmilt arvostama. Toomi inemise luulõlõ ja luulõ inemiisile lähembäle!


Vesselovi Joosep,
nuur luulõtaja

Slämm – kõik kõigilõ lähembäle!2019-08-13T14:02:21+03:00

Praktikat, praktikat, praktikat!

Süküskuu olõ-i inämb mäki takan ja mõttõ käävä joba kooli ümbre. Olõ ummi koolinkäümiisiga joba lõpuotsan ja mõtlõ sakõstõ tuu pääle tagasi. Eesti kuul om hää kuul ja inämbüisi saa kõik elos tarviligu tiidmise kätte. Õnnõ üts asi, miä elon takistusõs tulõ, om tuu, et praktiliidsi asjo mõista-i tetä. Om vaia tetä näütüses sääne lihtsä asi nigu riiol ja no ei mõista. Mi õnnõs omma olõman Youtube ja Google, kost om võimalik tõtõst egä hädä kõrral api löüdä. A üts jakk jääs vaihõlt puudu – mõistminõ periselt näütüses õigit naklu valli vai puuri tarvita. Vanastõ saadi nuu tarkusõ vanõmbidõ käest, a täämbädsel pääväl olõ-i näil inämb aigu esi latsi opada, säändse tüülkäümise kõrraga ei saaki olla. Tuujaos ommaki kooli mõtõldu. A sääl nelän puutüütunnin, kon ma käve (ja ma iks viil ei saa arvo, mille piät seonimaani tütärlatsil ja poiskõisil esisugumanõ kõrd olõma?!), teimi mi õnnõ võiuväidse ja lipualussõ. Ja ega nuu poiskõsõki sääl midägi pall’o targõmbat ei tii. Raamaduriiol, miä vinne kirändüse kuurma all katki läts’, sais mul joba puul aastakka kurvalt tarõnukan. Elä sõs niimuudu!


Rahmani Hebo,
Uma Lehe suvõtoimõndaja

Praktikat, praktikat, praktikat!2019-08-13T13:57:29+03:00

Kassipilt


Lätsimi provvaga pojapoja sünnüpääväle, krõngli üten. Moro pääle jõudõn näimi, kuis «õigõ peremiis» peesütäs ussõ iin. Rebäse karva kass. Tä om väega herksä elläi: võhlu, hiirõ, muti piät tedä pelgäma. Kõik, kiä liikva, tä kinni püüd. Ka tsirkõ om tarõ man veidü nätä, noist om peris hallõ. Ivastsõ Kasperi jutt ja pilt

Kassipilt2019-08-13T13:55:05+03:00

Põlva kandin peetäs ökofestivali

16.–18. põimukuul tulõ 14. ökofestival «Rohilidsõmb elo». 16. põimukuul saa ossa võtta mitmõst tüütarõst, näütüses meisterdedäs Suurõtiimuusõumin kepphobõsit ja Maarja külän opatas ossõst aida tegemä.

17. põimukuul saa kah mitmõn tüütarõn kävvü, Pokumaal tetäs kasvotrükki ja Räpinän opatas latsi kajakiga sõitma. Lisas saa kaia tulõtseremooniat, kävvü Paranduskohvikun ja tetä pall’o muud.

18. põimukuul peetäs Karilatsin Põlva talorahvamuusõumi moro pääl perepäävä laatu, kon müvväs uma maa kraami ja tulõ ka uhkõ kultuuriprogramm. Oodõdu omma kõik, kiä luudusõ hoitmisõst luku pidävä.

Inämb teedüst saa Mol’ovihust vai https://ecofest.ee/ päält.

UL

Põlva kandin peetäs ökofestivali2019-08-13T13:54:03+03:00

Tulõva Võro liinapäävä

Võro liin saa timahavva 235 aastakka vanas. 16.–18. põimukuul tähistedäs tuud Võro liinapäivil. Kavan omma kontsõrdi, rongikäük, laat, 1784 meetri juuskminõ ja pall’o muud põnõvat. Pakutas torti ja saa nätä tulõvärki.

Liinapäiviga ütel aol omma Võrol ka muu üritüse, näütüses perepäävä «Koton om hää» 16.–17. põimukuul ja Võro vaskpuhkpillifestivaali kontsõrt 18. põimukuul kl 17 liinaplatsi pääl. Inämb teedüst saa info@voru.ee vai Mol’ovihust.

UL

Tulõva Võro liinapäävä2019-08-13T13:51:37+03:00

Võro liina sünnüpäiv Võromaa keskraamadukogon

Ku eelä käve liina sünnüpäävä avvus raamadukogon Võrol sündünü diplomaat Kulli Clyde, sõs hummõn, 16. põimukuul pakutas kellä 10–18 III kõrra pääl lugemissaalin sünnüpääväkohvi.

Kell 14 om Kellä Katõ kirändüsklubin külän luulõtaja Osila Virve. Kõik omma oodõdu!

UL

Võro liina sünnüpäiv Võromaa keskraamadukogon2019-08-13T13:50:54+03:00

Varõssõl peeti Pühäjõõ käsitüülaatu

10. põimukuul peeti Osola lähkül Varõssõl käsitüülaatu. «Seo om hää laat,» kitt’ Loona talo veski peremiis Asi Allar päält Pühäjõõ käsitüülaatu. Tä selet’ lähkümpä, et taa laadu tege hääs tuu, et müvväs õnnõ käsitüüd ja inämbüisi paigapäälist kraami. Ka rahvast käü laadu pääl hulga, osa arvada noid, kiä omma minemän Hauka laadu pääle, midä samal aol Antsla liinan peetäs.

Pühäjõõ käsitüülaadu pääl oll’ timahava 70 kauplõjat.

UL


Ani Reimo pilt

Varõssõl peeti Pühäjõõ käsitüülaatu2019-08-13T13:50:06+03:00

Tsõõriklaud Võro instituudi olõvigust ja tulõvigust

Riigiammõtnigõ Kagu-Eesti välitöie ütes osas oll’ riidi, 9. põimukuul Võro instituudin peet tsõõriklaud «Muusõumi, tiidüs ja arõndus, kuimuudu neo tõnõtõist tävvendäse. Võro instituudi roll ja pannus».

Tsõõriklavvan kõnõli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl, kultuuriministri Lukasõ Tõnis, haridus- ja tiidüsministeeriümi tiidüsosakunna pääas’atundja Olli Maarja, Võro liinapää Allasõ Anti ja Võro instituudi direktri Kuuba Rainer. Ütenkuun löüti, et instituudi tüül, esieränis muusõummõ instituudiga kokko pandmisõl omma seonimaani olnu hää tulõmi. A tunnistõdi ka tuud, et rahalist tukõ võinu rohkõmb olla.

Pääküsümüsele, määne võinu olla Võro instituut 10 aastaga peräst, paksõ egä kõnõlõja uma vastussõ. Pajusalu Karl arvas’, et instituut võinu tetä kuuntüüd ülikooli digihumanitaaria osakunnaga, näütüses luvva ütenkuun virtuaalmuusõumi vai pakku üliopilaisilõ praktigakotust.

Kultuuriministri meelest tulõs kõkkõ olõmanolõvat häste hoita. Olli Maarja mõtõl’, et instituut võinu olla kokkusaamisõ kotus esisugumaidsilõ võro keelest huvitõduilõ osapuulilõ. Võro liinapää pidi tähtsäs haridust ja turismipuult. Kuuba Rainer luutsõ, et tuus aos om paigapääline arvaminõ võro keele kotsilõ parõmbas saanu, esieränis nuuri hulgan.

Hää oll’ nätä, et keele hoitmisõn olti ütel meelel, ja tulõ luuta, et arutõdust tulõvigun ka kassu om.

Rahmani Hebo


Pajusalu Karl, Lukasõ Tõnis, Olli Maarja, Allasõ Anti ja Kuuba Rainer arotaman. Rahmani Hebo pilt

Tsõõriklaud Võro instituudi olõvigust ja tulõvigust2019-08-13T13:48:27+03:00

Matkapäiv Meerapalon

Puulpäävä, 10. põimukuul peeti Kaika suvõülikooli matkapäivä. Hummogut alostõdi Meerapalo koolimaja moro pääl. Sai kullõlda loengit paigapäälitsist inemise- ja kotusõnimmist, suguvõssust, kotussõjuttõst ja etnoõudusromaanist «Värav», mille tegevüs sünnüs kah Meerapalon. Koolimajan oll’ samal aol vallalõ kohvik, kon müüdi näütüses üle moro elävide kitsi piimäst tettüt kohopiimäsaia ja umakandi inemiisi tettüt hapund kurki. Tõsõ kõrra pääl olli vallalõ näütüs ja pulstipuut.

Keskpäävä paiku alostõdi matka. Jalotõdi ütenkuun Pedäspää küllä. Pikemb piätüs tetti Pedäspää kalmuaian, et rohkõmb teedä saia tuukandi perekundõst ja nimmist. Tii pääl kõnõl’ Kalla Urmas hainost ja eläjist, kiä ette trehvsi. Matkajuhi Toodsi Heiki käest sai kuulda juttõ paigapäälitsest elost, nii vii veerest lövvetüist varanduisist ku ka näütüses tuust, kuimuudu Pedäspää külä seo aasta radokuun uma aoluulidsõ nime tagasi sai.

Pääle Peipsi veeren käümist oll’ aig lõunapausis ja süümises. Matkaliidsi rõõmust’ lavka, kost sai lämmä ilmaga vastapidämises ijätüst ja juuki osta. Ku piknik oll’ peetü, läts’ matk edesi. Tammistu külän minti tõist kõrda järve viirde, kon Zovo Kaius kõnõl’ vinne-ehitüsest. Edesi Meerapalo küllä piten kävven sai seokandi rahva käest kuulda vanal aol sääl elänüst nõiast, kiä ijä seest hobõsit är pästse ja haiguisi tohtõrd’. Kõnõldi ka paadikanaliist, midä Vinne aol pall’o järve viirde tetti ja mis järveviirt pilliruugu täüs kasuma pandva. Kaivati pall’odõ rästikide ja tuu üle, et kunagidsõn kalamiihi külän om alalõ jäänü õnnõ puultõist kalamiist. Meerapalo küllä näütsi surnuaiavaht Vaiknemetsa Jaan ja paiklik kalamiis Mertsina Uno.

Pääle pikka päivä matkamist jouti Meerapalo koolimaja mano tagasi. Sõna läts’ nuurilõ inemiisile. Pandi Annika vidämisel arotõdi, kuimuudu saanu võro kiilt ja kultuuri nuuri siän populaarsõmbas tetä. Pakuti vällä mitmit lahenduisi, näütüses võrokeeline geokäküs, pagõmistarõ ja meemilehekülg.

Õdagu lõpõt’ kultuuriprogramm. Tal’na Võro seldsi näütemängutsõõr Tungõl esit’ kava umist elolukõst, mille oll’ ankeete perrä kokko säädnü Valgu Jaanis. Grande finale oll’ perekund Toodsi kontsõrt, mille tähes oll’ 12aastanõ viiolimängjä Uku, kelle meistri muudu mängust õkva suu vallalõ jäi.

Päiv läts’ kõrda. Matkaman käve 70 inemise ümbre. Esieränis hää miil oll’ nätä pall’o paigapäälist rahvast. Paistus, et inemiisile miildü säändsen vahtsõn vormin kokkosaamist pitä. Tuust saiva kõrraldaja tukõ, et ka tulõva aasta säänest matka plaani.

Rahmani Hebo


Matkapäävä rahvas om jõudnu Pedäspää küllä, kon Toodsi Heiki (kesken, verevä triibulidsõ hammõga) kõnõlõs küläelost. Rahmani Hebo pilt

Matkapäiv Meerapalon2019-08-13T13:46:16+03:00
Go to Top