Maolda nali

Silmätohtri man

Mutikõnõ lätt silmäarsti mano. Tohtri pallõs ravialotsõl istu ja lätt esi tüütarõ tõistõ otsa.

«Kaegõ ja ütelge, määnest tähte ma teile näütä!» and tohtrõ ülesandõ.

«A kon ti esi olõti?» ei saa mutikõnõ ülesandõst periselt arvo.

Maolda nali2019-06-04T15:08:18+03:00

Muda Mari pajatus

Hallaüü riigi rahakotih

Ma kuuli raadiost, et meil om majandus kiimä lännü. Tuud piät nüüd jahutama nakkama ja tuu tähendäs, et pinssi niipia ei nõstõta. Vai nigu ministri viisakalõ ütel’, et nõstõtas kimmähe, õnnõ tiiä-i, kuna. Tuu jutu pääle tulli mullõ miilde Kosmosõmuti. Üts mutt küsse tõõsõ käest, kuna tuu viimäte keppi sai. Tõõne tiidse täpsele, et puulpäävä. Õnnõ es mälehtä, määndsel aastal.

Ku raha otsah, sõs jääse kõik ehitüse kah saisma. Õnnõs jääs tuu korgõ piirimüürü tegemine kah nüüd poolõlõ. A tuu müürü võissi tahtõ ehitä hoobis Omniva. Ku nä tahtva kõik mi kandi aolehe ütte kotussõhe pakiautumaati panda, sõs noist pakiautumaadi sainust saassi väega kimmä müürü. Las Omniva jaga uma müürü piki piiri lakja, sõs om mito kärbläst ütte lüümisega. Inemise, kiä käävä sinnä aolehti otsma, omma ütele poole nigu piirivalvja ja hoitva Vinnemaal kah silmä pääl.

Võrokõsõ sünnüse häste piiri valvma. Mi inemiisil omma keele suuh, mõistva nii vinne ku eesti kiilt. A periselt saami mi õnnõ puhta võro keelega kah toimõ. Pääministri esi ütel’, et midä rohkõmb kiili, tuud parõmb. Tennä vahtsõt valitsust taivani, et edespite võimi võro kiilt priilt pruuki. Kiäki saa-i inämb hambit külge aia. Vai üteldä, et saa-i arvo, mis mi kõnõlõmi. Ku saa-i arvo, sõs võtku hindäle tõlgi mano. A ku riigil raha otsah, sõs jõvva-i vast egäle ministrile tõlki kah tüühü võtta. Hallõ külh, ku riigi rahakotih om keväjäne hall man käünü.

Muda Mari pajatus2019-06-04T15:07:33+03:00

Tossu Tilda pajatus

Turujutt

Taa jutt om tuust aost, ku poodin oll’ söögikraami veidü. Maainemise möivä turu pääl hääd-parõmbat.

Ütel naasõl oll’ hapukuur kitsa kaalaga pudõlin. Liinamiis ost’ kõgõ kuurt tuu naasõ käest, selle et kuur oll’ hää mekiga. Sis, ku nä olli joba tutvambas saanu, küsse miis, kuimuudu turunaanõ hapnõkoorõ pudõlihe saa.

Naanõ tekk’ kavala näo ja kostõ vasta: «Ma esi uma puhta suukõsõga panõ. Suutäüs suutävve takan ja putõl omgi täüs.»

Tossu Tilda pajatus2019-06-04T15:06:58+03:00

Kuis ma valgit toonõkurgi kokko loi

Olli plikakõnõ ja kõik mu kultuuritiidmine ja elu tull’ saina päält krapiraadiost. Sai kullõldus tuud, ku Gagarin taivade linnas’ ja ka laulupitu kanti raadiost üle. Olli targa jutusaatõ, kohe võisõ ka raadiokullõja kiruta.

Ütskõrd tull’ luudusõsaadõ ja sääl akadeemik Veromanni Heinrich kõnõl’ pikält, kuis valgit toonõkurgi om veitüs jäänü ja noid otsitas üle Eesti NSV. Ja et andkõ no tiidä, kon näid om, loemi kokko.

Ma sis kai, et vai jummal, mis sorti kurõ Kruutusõl eläse – siiva olli musta, tsirgu esi valgõ.

Võti sis kruutõga paprõ ja kiruti: «Lp seltsimiis Veromann. Määne om valgõ toonõkurg? Meil siin om, a tuu siiva omma musta. Tennä, et luudusõst hooliti!»

Kiri läts’ pikält ja postiga. Väega ruttu tull’ paks kuväär vastussõga. Oll’ pilt valgõst toonõkurõst ja pikk jutt, midä silmän pitä.

Tuu pilt oll’ õkva säändsest kurõst, nigu mi kandin olli. Mi kirotimi aastakümnit: ma muutsõ nimme ja elupaika, a egält puult tä mu üles löüdse. Mis võisõ tä kül tunda nii ulli inemist õigõ raa pääle juhatõn? A ma ei saa täämbädseni vakka olla.

Maailm om andsak. Kruutusõl ei olõ ammuki kurgi, a mu täämbädsen elupaigan Kurõmaal ommava.

Raudkatsi Ene

Kuis ma valgit toonõkurgi kokko loi2019-06-04T15:06:05+03:00

Vana paiu hõlmu vahel piksepaon

1965. aasta lehekuu oll’ väega illus: lämmi ja pall’u päivä. Keskkoolilõpõtajil saisi iin eksämi. Mul oll’ kuul mitu aastat tagasi läbi saanu ja olli ammõtin rajoonilehen abikorrektori kotussõ pääl. Ma olli päähä võtnu, et kiruda koolilõpõtajist aolehte Noorte Hääl. Üte päävä jäi kavvõmbas toimõndustõ. Kirotusmassin oll’ vaba. Naksi trükmä. Ku ausa olla, tuu tüü es lää väega laabsalõ. A valmis mu artiklikõnõ sai. Edimäne suurõlõ lehele! Kraamsõ uma as’a kokku ja astõ ussõst vällä, et bussi pääle minnä. Aigu oll’ rongi tulõkini päält tunni. Pääliina sai posti rongiga saata. Hääl juhul jõvva inne kotostki läbi minnä. Noorõn elli ma raudtiijaama lähkün.

Astõn olli bussipiätüste jõudnu. Ao perrä olõs pidänü buss juba tulõma. Inemise vahtsõ, kaala pikän, a bussi ei koskil. Kiäki tõi sõna, et bussil om määnegi hädä ja seo tsõõr jääs vahelõ. Bussiliiklus oll’ tuuaig Võrol hõrrõ. Es julgu rohkõmb piätüsen passi. Naksi kipõstõ astma. Ilm oll’ peris pümmes kisknu. Mürist’. Tuu mürrin kostu edimält kavvõmbast. Sis nõssi tuul. Ku edimädse vihmatsilga maaha sattõ, olli jõudnu suurõtii veeren kasujidõ suuri paiupuiõ manu. Nuu olli väega vana puu, säändse, kohe sai sisse minnä. Ma ronõ, külg iin, paiu hõlmu vahelõ piksepakku. Tuuaig olli kõhna ja väiku tütriklats, ma mahtu külh. Välgutsähvähüse ja pikse kärkmine, vihma sadamisõ helü… Pitsiti silmä kinni – nii suur hirm oll’. Ma ei tiiä, kavva sääne mäng kestse, inne ku luudus marutamisõ lõpõt’. Ku kõik vakka jäi, vidi hindä iho paiu seest vällä. Uulidsalatõrna all kai kellä: rongini jäi vaivalt puul tunni. Panni juuskma läbi lumpõ. Olõs nigu jõudu mano saanu – õhk pääle pikset oll’ värski ja kerge. Jaamatii pääl lökut’ liinibuss must müüdä. Perrooni pääle jõudsõ veidü aigu inne, ku rong jaama sõitsõ. Inne sai viil kaia, kon saisi postkontori ammõtnigu uma postikäruga. Õnnõs jäi tuu õdak postivakun perrooni algustõ.

Kõnõli perän tutvilõ kah, kuis ma paiu seen piksepaon olli. Meelen omma üte elotarga vanainemise sõna: «Lats, sa võit saatust tennädä. Pikne nall’a ei tii…»

Mu artikli ilmu nuurilehen är. Oll’ tsipa lühembäs pöetü ja ümbre tettü. Vällä võetu olli mu meelest kõgõ ilosamba lausõ. Tuu oll’ mu edimäne trüküpruuv pääliina lehen. Sääne hää asi kaald’ üles kõik muu.

Viil tähtsamb om luudusõ väsümäldä ringkäük aastaaigõga. Noorõ keväjä pikne – välk ja müristämine – kuulutas uhkõlt võitu talvõ üle. Säänest etendüst taiva pääl või nätä suvõl, a mille mitte muul aol kah. Las tollõga tegeles tiidüs. A seo jutt om külh jumala õigõ, et pikne nall’a ei tii. Inemine on õnnõ mänguasi luudusõ käen. Tuud ei massa unõta, muidu kahitsõt. Ku õhun om pikset, olõ ma hoolõn, et tä mu arvutit võrgust vällä ei lüü. Muidu jääsi ma ilma kirutamisõ rõõmust, a kirutaminõ om osa mu elust.

Valpri Liina


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Vana paiu hõlmu vahel piksepaon2019-06-04T15:05:09+03:00

Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Pini puri nõna lühembäs

 
Tuud um ammu tähele pantu, et pini ei kannahta viinahaisu. Läts’ miis sis uma pini mano pur’on pääga ja naas’ tedä vastakarva ilestämä. A pinile tuu es miildü. Karas’ õkvalt peremehele nõnna kinni ja haugas’ otsast tükü vällä.

Miis tull’ suurõ ikuga arsti mano. Mis nüüd saa, mu illos nõna lännü. Panti sis haigõmajja ja parandõdi nägo är. Perän es saa midägi arvo, nii häste oll’ kõrda tettü. Nõna oll’ õnnõ veidükese lühemb. Nigu olõssi ilukirurgi man käünü.

Topõlttrauma

 
Miis naas’ saega uibul ossõ harvõndama. Altpuult saiõ häste, a korgõmbalt es küünü. Nõstsõ sis sae üles näo kottalõ ja lõigas’. A oss sattõ alla ja leie mehele õkvalt sae näkko, nägo lahki. Ja oss sattõ mehe pääst nii lähkült müüdä, et võtsõ kõrva kah üten.

Nii juhtus, ku olõ-i mõistust pään. Saagõ tohe-i kunagi korgõlõ nõsta ja tuu um jo kah tiidä, et oss satas iks allapoolõ. Õnnõs umma meil hää kirurgi: nä parandiva näo är ja umbliva kõrva kah pää külge tagasi.

Pur’on naanõ

 
Tuudi kiirabiga väega pur’on naanõ, kes oll’ katlamajast leütü. Oll’ tõõnõ millegi vasta nii sadanu, et puul päänahka valla. Nigu olõssi indiaanlasõ tahtnu skalpi võtta. Arst ummõl’ tuu hiussidõga naha pää külge kinni tagasi ja küsse, kas kostki viil midä vika sait. Tuu pääle leie naanõ paltu hõlma vallalõ ja ütel’, et kae no esi, tohtriherrä, mis mul viil viga um. A paltu all olõki es muud nätä, ku üleni nõginõ pal’as naasõiho.

Tohtri küsümise pääle, mille tä hinnäst nii är määrnü om, vastas’ naanõ, et tahtsõ bikiinivõistlusõlõ minnä.

Haigõmaja2019-06-04T15:02:41+03:00

Priinime lugu: Roots, Rootsi

6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan Harglõ kihlkunnan oll’ hingerevisjoni algkuju Rutz, õkva võro keele välläütlemise [ruuts’] (umasütlejän käänüssen [roodsi]) perrä. Keriguraamatulõ panti sõski ka sääl Roots.

Priinimme Rootsi kand täämbädsen Eestin 67 inemist. Säändsele nimele vastava algkujuga priinimi (Rotsi, Rotzi, Rozi) panti säitsmen mõisan Liivimaal ja viien Eestimaa mõisan. Muiduki om nimmi Roots ja Rootsi pikkä aigu tunnistõt ku sama nime varjantsõ, nii näütüses sai Tartumaa Pala mõisa hingerevisjoni nimest Rozi keriguraamatin Roots.

Kanepi kihlkunnan Vana-Piigastõn joba 1809. pantu Rootsi man olõ-i nätä, miä oll’ alussõs. Tuu iist Tõdu mõisa Roots ja Kasaritsa Roots omma saadu kotussõnimest, Tõdul om Roodsi talurühm ja Kasaritsan Roodsi külä. Inämbäste omgi priinime takan joba inne olõman olnu kutsminõ. Üte kõrra, Vana-Kariste mõisan Mulgimaal om külh vast meelega tsurgit, et samast talust peri kats hõimu saiva priinimmis rahvanime: peremehes jäänü pere Juut, talust vällä lüüd ja tõistõ tallu sulatsõperres pantu hõim – Roots.

Tuud, mille Lõuna-Eestin oll’ edimält lisa- ja talunimme Roodsi rohkõmb ku Põh’a-Eestin (vastavalt ka rohkõmb priinimes pandmist) om seletet tõsias’aga, et Poola aigu 16.–17. aastasaal võisõ tan vahtsõnõ perremiis olla tulnu Roodsi võimu all olõjast Põh’a-Eestist. Sääne miis oll’ sõs ruuts(lanõ) õnnõ tuu perrä, et tä tull’ ruutslaisi riigist. Õkva sammamuudu nimmati ka setokõisi pikki aastasatu ammõtlikult vindläisis ja 20. aastasaa kesken okupeeritüst Eestist vällämaalõ päsenüid liigitõdi sovjettes.

Parla kõgõ tunnõtumb Roots Eestin om vast bluusikitarrist Andres, kiä om sündünü Tal’nan. Timä nimega olõ-i vällämaalasõl määnestki murõt, lavapartneri ütlese tuud vällä inglüse keele muudu ja mõtlõsõ juuri.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Roots, Rootsi2019-06-04T15:01:03+03:00

Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä

Minevä pühäpäävä pidi saakunna külälisega umma sünnüpäivä Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Pühäjõõ veeren. Küläliidsile pakuti torti ja üles astõ ansambli.

Sulbi kohvik, miä alostas kolmandat suvvõ, om hää näüde tuust, et ku om tahtmist ja päälenakkamist, saava noorõ ja ettevõtligu inemise uma ettevõtmisõ käümä ka paigan, miä suurõmbist teist ja liinust kõrvalõ jääs.

UL


Rahmani Jani pilt

Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä2019-06-04T14:57:59+03:00

Pokumaa tegemiisi täüs suvi

Timahava peetäs tunnõdu kunstnigu ja kiränigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä. Pokuraamatidõ autori vällä märgitül Pokumaal om tuul puhul mitmit vahtsit ettevõtmiisi, a tuun paigan jakkus ka muud kaemist ja uudistamist.

Poku omma Valtri Edgari raamatin ello heränü hainamättä. Pokumaa om teemapark Antsla ja Kanepi valla piiri pääl ja pühendet Valtri Edgari loomingulõ, päält tuu saa sääl oppi parõmbalõ luudust tundma. Pokumaa juht Hendriksoni Nele seletäs, et taa om üts vaikusõ paik suurilõ ja väikeisile täämbädse päävä stressi täüs maailman. «Mi kül pakumi mitmit tegemiisi, a ma arva, et paik, kon sa hinnäst vällä lülitä saat, om meil pall’odõl elon puudu. Ku Valtri Edgar seod paika plaansõ, mõtõl’ tä arvada sama as’a pääle – et inemise köüdüs luudusõga es kaonu,» seletäs Hendriksoni Nele.

Ku talvitsõl aol käü Pokumaal inämbüisi suurõmbit gruppõ, sis suvõl astus läbi inämb perrit. Nii ommaki teemapargi ussõ suvõl pia egä päiv valla, hainakuun peris egä päiv. Tuuperäst võtt Pokumaa suvõl lisas tüüle mõnõ administraatori, kiä küläliidsi vasta võtt. Kel huvi säändse suvidsõ tüü vasta, või julgõlõ Pokumaalt perrä uuri!

Päämaja om seest suurõmb ku väläst

Edimäne paik, kohe Pokumaa küläline trehväs, om uhkõ pokukoda, kon saa osta piletit, küssü juhatust, meisterdä ja kaia näütüisi. «Mi suur uhkõ maja om seestpuult kõvva suurõmb ku välästpuult,» kõnõlas Pokumaa juht. «Tan om neli kõrda ummi tsoppõga ja kiä siiä edimäst kõrda trehväs, või peris är essüdä. Egä kõrra pääl omma esi näütüse, pall’o kõnõldas Valtri Edgarist, tima loomingu nii kunstnigu ku kiränigu poolõst,» seletäs tä.

Hendriksoni Nele om uhkõ ka pokukua müübli üle, miä tett ekstra kua jaos mõtsast kor’atuist esimuudu puutükest. Müübli üllätäs ja pakk löüdmisrõõmu esiki noilõ, kiä mitu kõrda pokukuan käünü.

Mõtsaraa veevä katõ talo mano

A Pokumaa ei olõ ütsindä pokukoda. Mõtsan saa kävvü luudusrato, miä veevä müüdä talokotussist. Noid om Pokumaal kats. Padasuumäe talokotussõn saa nätä vanno talohuunit ja eläjit. Taloga om köüdet ka üts Pokumaa programm, kon giidi mängvä küläliidsiga mänge ja seletäse talopidämise loogikat.

«Näütämi väikeist talomajapidämist nii, nigu tä oll’ «hääl vabariigi aol», ku talomajapidämise olli suurõst luust esimajandava, pidivä mõtsast ja põllu päält saama tuu, mis elos vaia,» kõnõlõs Hendriksoni Nele. Taloprogramm lõpõs kõgõ tuuga, et küdsetäs toki otsan saia ja pakutas tulõ pääl keedetüt tsäid.

Tõõnõ talokotus Pokumaal om Hauka talo. Parhilla om sääl tsirgukaemisõ torn, suur küläkiik ja vana uibuaid, kon tetäs kontsõrtõ.

Vahtsit tegemiisi jakkus

Seo kevväi tetti Pokumaal vallalõ Eesti edimäne püsümõtsa näüdüsala, kon saa kaia tuud, kuimuudu om võimalik luudussõbraligult mõtsa majanda. Sääne ala tetti ütenkuun Eestimaa Luudusõ Fondiga. «Pokumaal om joba mitu aastat tagasi otsustõt, et seod mõtsa piät majandama tõistmuudu, ku parhillanõ Eesti põhifilosoofia ütles: et võtami lakõs ja sis oodami 80 vai 100 aastakka ja sis jäl raomi. Pokumaal ei saa niimuudu kunagi tetä: seo mõts piät püsümä. Ja seod tulõ targastõ majanda. Mi tahami seod tiidmist jaka,» ütles Hendriksoni Nele.

Et tiidmiisi tuust, kuimuudu mõtsa majanda nii, et mõts tuu man kahh’o es saanu, ka laembalõ näüdädä, tetäs seo kuu valla Laanetarga rada. «Seo om lisas põhikooli vanõmbalõ vannusõastmõlõ ka suurõ inemise jaos, kiä kriitilidselt mõtlõs ja luudusõst huul. Esiki näütüses erämõtsaumanigu, kes võiolla peris häste ei tiiä, midä nä uma mõtsaga pidänü tegemä vai kuis mõts iks hinnäst üllen pidä, saava taa raa pääl mõttit märgotamisõs,» kõnõlõs Nele.

Valtri Edgari juubõliaastas mõtõlduid tegemiisi om viil. Seo kevväi oll’ suur pokudõ ülelugõminõ, kon inemise saiva pokudõst pilte tetä ja noid kaardi pääle panda. Viil om Pokumaa rahval plaanin kokko kor’ada kõik raamadu, määndse Valtri Edgar om esi kirotanu vai kohe pildi tsehkendänü. Noid piäs kokko olõma 250 ümbre. Suvõl om plaanin viil uibuaiakontsõrtõ, etendüisipäiv ja sügüse nakkas Eestimaad pite ümbre liikma näütüs Valtri Edgarist.

Täpsempä teedüst Pokumaa tegemiisi kotsilõ saa kaia internetist kodolehe pokumaa.ee päält ja Pokumaa Mol’ovihu (FB) lehe päält.

Rahmani Jan


Pokumaa juht Hendriksoni Nele sais uhkõ pokukua iin. Rahmani Jani pilt

Pokumaa tegemiisi täüs suvi2019-06-04T14:56:09+03:00