Aborigeene kaitsõs

Joba sügäväl Vinne aol naati hulkviid kassõ ja pinne häötämä. Jutt käve umbõs nii, et kunagi ei tiiä, kunas määnegi pini purõ vai määnest haigust määnegi kass edesi kand. Vinne aigu noil ettevõtmiisil ülearu häid tagajärgi es olõ ja aig-aolt läts’ iks mõni puuloimanõ varblanõ kassi söögilavva pääle.

Nüüd, kon mi esi hindä iist saisami, om asi tõisildõ. Ummapääd kõndvat pinni näet viil ainult jahipääväl, tuudki vast poolõs tunnis. Kassega om asi küll tsipa lohevamp, aga mitte kauas.

Kui pall’u mi elu tuust sis parembas ja julgõmbas om lännü?

1) Hulkva pini asõmõlõ om tullu kärnäne kähripini, kiä või sullõ kah hamba siirde lüvvä, ku täl tuju halv.

2) Hulkva kassi asõmõl püüd su hoovi päält hiiri repän, kiä jätt su trepi pääle paar otsast terävät tsigarit.

Tuu kõik ei olõ jo tiid-määne õnnõtus, aga küll lätt süä täüs, kui naatas kõnõlõma: pini ja kass om pähh, aga vot repän vai määnetaht mõtsaeläjäs, kiä om liina vai inemiisi lähküle kolinu – tuu om nunnu! Kostki ei kuulõ üttegi piuksu tollõst, et kivinugis jürä elektrijuhtmiid ja tollõst või tulla palakahi; et Saksamaal om pesukarudõga vähämblät säänesama nuhtlus nigu hulkviide kassega jne. Ja ma anna kõigilõ teedä: ma olõ pesukarru mi loodusõn ka joba nännü. Ja tasunu mõnõ asjatundja käest perrä uuri: kas tõtõstõ nuu puulkodustõt mõtsaeläjä kandva pisiläisi veidemb edesi kui mi uma pini ja kassi? Aga asi om jo nimelt nii, et puulkodustõt mõtsaeläjä tegüsi inemise lähküle pääle tuud, ku pini ja kassi är kattõ. Ei massa pellädä, et luudus jätt kotussõ tühäs.

Hää küll: või-olla et mõni eläjäkaitsja om tõtõstõ ladvast liigutõt vai nigu nüüd üteldäs: kallutõt. Elämi üle ja vast aig pand kah mõnõ asja paika. Saimi hundist kodulooma, saami ka tõisist mõtsaeläjiist, ainult mõni tuhat aastakõist kulus. Meele tege mõrus hoobis muu asi. Järjest inämb nuuri naisi reisvä ilma müüdä ja kodu tullõn kõnõlasõ: vot, vällämaal omma õigõ mehe, aga kuis Eestin… Nii mõnigi om pruuvnu noidõ õigiidega ellä, aga suur jagu pakõs aasta-paari peräst Eestimaalõ tagasi.

Arvada võit, et ega Eesti mehe kah naisilõ alla ei anna, aga nimä omma väiksembä jutuga.

Kivirähk om tuust asjast kirutanu väega hää raamadu «Mees, kes teadis ussisõnu». Kahju ainult, et Eestin loetas küländ veidü ja Kivirähk ei olõ esiki mitte Eesti president, kink sõnnu paar kõrda aastan kullõldas. Ja Pulga Jaan – kiä tuu viil om?

Egäs juhus ma nimma viil üle: om kolmõ liiki imetäjäid, kiä Eestimaalõ kõgõ inämb passisõ: kass, pini ja eestläne. Nimä omma aborigeeni, näil om siin Õigus.

Pulga Jaan

Aborigeene kaitsõs2019-05-21T14:47:12+03:00

Kõivupuu Marju: mi ei tiiä, midä üts vai tõnõ umakasu pääle säet tegemine valla päst

Võromaalt peri rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju sai ildaaigu kats suurt tunnustust. Eesti Rukki Selts and’ tälle 2019. aastaga kultuuripreemiä Rukkirääk ja keskkunnaministeeriüm and’ tälle Eerik Kumari nimelidse luuduskaitsõpreemiä. Kõnõlõmi Marjuga tsipa luudusõst ja umakultuurist.

Kõivupuu Marju minevä kuu lõpun rüäseldsi tähtsät kultuuripreemiät vasta võtman. Pilt rüäseldsi mol’ovihu lehe päält

Sait säändse preemiä, miä om võro keeli „rüärääk”. Tuud sõnna om vist mõnõl rassõ vällä üteldä?

Nojah, taa om ammõtlikult niimuudu, et om Eesti Rukki Seltsi Rukkiräägu kultuuriavvuhind. Ja ku tõtõst võru kiilde ümbre panda, sis om taa nimi „rüärääk” ja ma või üteldä tuud, et ütski kõrralik põh’aeestläne, kes lõunaeesti kiilt ei mõista, toda vällä üteldä ei saaki. A rüärääk om üts ütlemädä illus tsirgukõnõ ja tä om mi rahvakultuurin avvu seen.

Kuimuudu rügä om köüdet rahvakultuuriga?

Sangastõ rügä om terven maailman kõgõ kavvõmb järepidevält arõndõt sort, mis om väega hinnan. Ja taad rükä tulõ ka söögilavva pääl popularisiiri, et olõs meelen, kuis taa musta leeväga om. Must leib om mi kultuuriruumin elätise ja perre ja raha ja toimõsaamisõ võrdkujo ja tuust tulõ iks kõnõlda.

Tõõnõ preemiä, miä sa sait, om tähtsä luuduskaitsõpreemiä. Mis saisun su meelest parhilla luudus om?

No ütlemi niimuudu, et ega tä nüüd perädü hään saisun ei olõ. Joba ütsindä tuuperäst, ku pall’o mi tarvitami plasti. Parhilladsõ noorõ naardva külh, et vanastõ heegeldedi, vai mis vanastõ, ma esiki olõ heegeldänü vanust piimäkottõst sanna- ja vannitarõvaipu ja midä kõkkõ viil. Viil 20–30 aastat tagasi oll’ Eesti keskkunna ja tervüse sais parõmb ja vahtsõstpruukminõ esihindäst mõista. A sis lätsivä naa värte läände vallalõ, egäl inemisel oll’ kilekottõ tükkü mitu, kiäki es tii inämb nii nigu vanastõ, et kilekott ummõldi pääle ja sisse ummõldi rõivast vuudriga kotikõnõ. Vai tetti mitmõst kilekotist üts ja toda mõsti ja tuuga käüti.

Mi olõmi kuigi taa tarvitamismentaliteedi häbemäldä kipõstõ üle võtnu külh. Kes toda inämb mäletäs, ku paprõga poodin sai leibä kumbitus. Ku es viisi papõrd võtta, kumpsõt käega, es olõ kah hätä midägi, kiäki iks leevä är ostsõ. Ja es olõ meil periselt, ku perrä mõtlõma naada, säändsit hääoluütiskunna haiguisi, näütüses allergijiid.

Midä sis pidänü tegemä vai tegemädä jätmä, et luudust inämb hoita ja esi kah tervemb olla?

Arva, et mi võinu tarvitamist piirdä. Tõnõ asi om ka tuu, et luudusõ majandamisõ man tulnu iks kolm-neli käüki ette mõtõlda. Kõik, mis mi teemi, om määnegi ahhil. Mi ei tiiä, midä üts vai tõõnõ sääne lühkese umakasu jaos tegemine vallalõ päst.

Ma loi õkva kattõ raamatut võrdlusõs, üts om 1968. aastal eesti kiilde pant Carsoni Racheli «Hääletu kevad», mis minnu latsõn väega kõvastõ mõot’. Ja tõnõ om nüüd eesti keelen ilmunu Lunde Maja «Mesilaste ajalugu». Mõlõmba kõnõlõsõ samast as’ast, keskkunnakatastroofist, mis tulõ tuust, et mi lihtsäle tahami kihvtitä.

Mi teemi väega pall’u asju, mis rehkendäse lühku kõrdaminekiga. A tuu om väega ohtlik. Tuu om täpsele niisama nigu, et ma saa palka ja süü tuu palga üte nädäliga är. Ja sis kolm nädälit kae, mis saa.

A inemise teedüpoolõst omma mõtlõja eläjä ja võinu umma ajukõist tarvita tollõn tsihin, et mi olõmi täpsele säänesama liik nigu kõik tõsõ, ja mi ei tohe võtta säänest õigust, et nakkami kõiki tõisi liike häötämä. Meile jo kah ei miildü, ku kostki tulõ kiäki, kiä nakkas inemise liigile otsa pääle tegemä.

Küsse Rahmani Jan

Kõivupuu Marju: mi ei tiiä, midä üts vai tõnõ umakasu pääle säet tegemine valla päst2019-05-21T14:45:48+03:00

Tere, Jüri!

Avalik kiri pääministrile, kiä om ütelnü,

et om kõiki inemiisi pääministri

 
Ma kiroda sullõ edimäst kõrda. Olõ harilik Kagu-Eesti inemine, kelle kotsilõ Tal’na poliitigu arvasõ, et näil om kõik halvastõ. Tuu ei olõ nii. Mul om piaaigu kõik häste. Mul omma latsõ uma elo pääl ja saava häste toimõ. Om viis latsõlast, kiä kasussõ häste. Mu tervüs om õkva nii hää, et saa poolõ kotussõga tüül kävvü. Teeni parasjago rahha, et saa osta raamatit, kävvü tiatrih, kinoh ja kontsõrdil. Mul om piaaigu kõik häste. Ainumanõ halv asi om mu valitsus. Ja kõgõ halvõmb om pääministri, kiä lask tuul jälehüsel sündüdä.

Hää Jüri, kohe sa olõt jäänü? Kas sukka om tettü säänesama riigipüürdmine nigu 1991. aastal Moskvah, ku Gorba oll’ kodoaresti pantu? Kuimuudu saat sa olla vakka ja lasõt säändsil miihil rüüki üle terve riigi?

Ma olõ-i külh su valija olnu, a viimädse kats aastat es olõ elol hätä midägi. Kas elo õkva parõmb oll’, a kehvembäs kah es lää. Kõik inemise kaiva alt üles, et kül om mi pääministril hää latsitarõ. Ku viisakalõ tä kõikiga kõnõlõs. Iks «tänan» iih ja «palun» takah.

A prõlla om peris põrgu vallalõ. Nigu raadio vai teleka vallalõ tiit, om sääl vähämbält üts vihanõ miis, kiä sõimas valimalda kõiki. Ja sõna omma täl ka valimalda. Sõs juusk telekaviirt pite all viil kiri, et tuu miis om pääministri ülesandidõga. Kas tuu tähendäs, et sa, Jüri, olõt andnu tälle käsu niimuudu kõnõlda? Ku nii, sõs ma külh säänest pääministrit ei taha. Sa ütlit külh, et olõt kõiki inemiisi pääministri, a ma usu, et Eestimaal om viil noid inemiisi, kiä hindäle säänest pääministrit ei taha. Ammuki viil säänest pääministri ülesandidõ täütjät.

Selle, hää Jüri, ei jää sul muud üle, ku võtta süä rõndu ja kapist vällä tulla. Panõt kõrva ligi pääd ni läät Kaja mano ja kõnõlõdõ as’a sirgõs. Tuu ei olõ jo häbüasi, ku inemine ummi viko tunnistas. Pall’o hullõmp om tuu, ku inemine rago õnnõ üttemuudu, et ei pallõ andis. Kavva sa, Jüri, jõvvat tõisi iist andis pallõlda. Pallõ nüüd hindä iist andis ja saada taa armõdu valitsus lakja. Rahvas saa arvu ja and sullõ tuu viimädse katõ kuu hirmsa as’a andis. Ma anna sullõ joba ette andis ja soovi sullõ jõudu õigõ sammu astmisõs ni kõkkõ hääd järgmädseh valitsusõh.

Olõ terve, Jüri!


Säinasti Ene,
koolioppaja
Oravilt

Tere, Jüri!2019-05-21T14:42:04+03:00

President taht Eesti inemiisi tundma oppi

Kõnõldas, et president plaanvat sügüse mi kanti tüüle tulla. Tuu om väega hää, tüükässi om iks vaia. Sügüse om jo kardohkavõtmisõ aig, tuud tüüd om iks talgoga tettü.

A päält tüü om meil muudki põnõvat. President trehväs tan umakultuuri hällü mano. Saami tälle tutvusta umma kiilt, viiä tä savvusanna, mängi tälle lõõdsapilli, pakku puhast süüki. Nii et ma usu, et ikäv täl mikandin joht nakka-i.

A üts asi veidükese kraap henge. Kuigimuudu om jäänü tunnõ, et president tulõ siiäkanti kaema, miä meil vika om. Tuu man kõnõldas, et meil anti valimiisil ütele (protesti)parteilõ esieränis pall’o helle. Matõmaatilidsõlt tuu külh õigõ ei olõ, mikandi helü lätsi inämb-vähämb kõigilõ suurõmbilõ küländ võrdsõlõ. Ja tuud, ku paras jago valijit usk, et ull’usõ vasta saa viil suurõmba ull’usõga, ei saa näile külh ette hiitä. Pall’ongi om elon nii, et jõu vasta avitas suurõmb jõud.

Egäl juhtumisõl om hää, et president ümbre liigus ja inemiisiga tutvas saa. Üts soovitus kah: järgmädse paigana võissi president plaani võtta näütüses Viimsi valla. Säälgi om paras küssü samma, midä mi rahva käest.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

President taht Eesti inemiisi tundma oppi2019-05-21T14:38:04+03:00

Väimelän tulõ Võro Roboti Tsõõr

Võromaa kutsõhariduskeskus üten MTÜga Robootika kutsva kõiki üten lüümä robodivõigõlusõl «Võro Roboti Tsõõr». Timahava peetäs tuud robodipäivä 25. lehekuul Väimelän Võromaa kutsõhariduskeskusõ tehnomajan.

Plaanin om tetä mitu võistlust ja opitarrõ, kon kõik osalidsõ üten saava lüvvä.

UL

Väimelän tulõ Võro Roboti Tsõõr2019-05-21T14:36:16+03:00

Vahtsõn-Roosan saa kaia Filmi Vargamäed

Pühäpäävä tetäs küläliidsile Võromaal Vahtsõn-Roosan valla Filmi Vargamäe külästüskeskus. Sääl saa nätä filmist «Tõde ja õigus» tutvit kotussit.

Seo om esimuudu paik, kon osa huunist omma peris talomaja ja tõõnõ osa filmi jaos tettü. Filmi Vargamäe keskus om valla 26. lehekuust kooni 15. süküskuuni. Ligembät teedüst saa kodolehe filmivargamae.ee päält.

UL

Vahtsõn-Roosan saa kaia Filmi Vargamäed2019-05-21T14:35:41+03:00

Urbanipäävä laadul saa nätä latsi ja kiränikkõ

Seopuulpääväne urbanipäävä laat Urvastõ kerigu man tulõ latsi- ja raamadusõbralik. Pääle Contra omma hinnäst laadulõ üles andnu kiränigu Raitari Inga, Keräneni Mika ja Zimmermanni Ursula.

Saa nätä pia kõiki vannu tutvit kaupmiihi – olku sis hainu, käsitüü vai paikligu söögikraamiga. Lava pääl mäng Laikre perrebänd, kon om kats suurt ja viis latsõkõist. Urvastõ küläkapelli tävvendäse ümbrekunna noorõ pillimehe.

Opitarrin näütäs Rattasepä pere tohutüüd, Trolla Tiia kõnõlõs vannust taluaia hainust ja laadulõ piäs tulõma ka tunnõt nõglaravitohtri Tiigi Heino, kinkal om ildaaigu ilmunu raamat «Nõela vägi».

Laadakõrraldus, pannkuuk, lotõrii ja kama omma Urvastõ küläde seldsi puult, tüü ja rahaga avitasõ Urvastõ kogudus, Antsla vald ja Eesti Kultuurkapital.

UL

Urbanipäävä laadul saa nätä latsi ja kiränikkõ2019-05-21T14:35:01+03:00

Latsirikka perre pei Haanin sünnüpäivä

Minevä puulpäävä pidi Haani rahvamajan 25. sünnüpäivä Võromaa latsirikkidõ perri ütisüs. Tennäti liidu alostajit, vidäjit ja tugõjit. Kullõldi Roosalu Rolfi, Kaasiku Oti ja Wana Wõromaa Wunkorkestri kontsõrti, latsilõ olli viil uma tegemise.

Pidost võtt’ ossa päält 100 inemise, pido lõpõtusõs süüdi torti ja suurõ perre sai umavahel juttu aia.

UL

Latsirikka perre pei Haanin sünnüpäivä2019-05-21T14:34:22+03:00

Põlva ja Räpinä uutva tulõva nädäli lõpun liinapäivile

Tulõva nädäli lõpun peetäs liinapäivi Põlvan ja Räpinäl. Mõlõmban paigan om plaanin hulga esisugumaidsi ettevõtmiisi.

Põlva päivi peetäs joba 30. kõrda. Timahava om hulga traditsiooniliidsi tegemiisi, a ka hulga vahtsõt. Põlva järve pääl saa viikingilaivaga lõbusõitu tetä, Kesk uulidsa pääl sõidõtas alla moodorilda massinidõga. Päivil om hulga spordiüritüisi, peetäs laatu ja laulu- ja tandsupito. Om ka mitmit näütüisi, saa minnä kaema iloaidu.

Põlva päivile tulõ küllä ka perimüspido Baltica: nätä ja kullõlda saa välisküläliidsi Leedust, Lätist ja Tšiilist, oppi käsitüüd ja tandsi. Vana-Võromaa raivarõividõga tetäs moodunäütüst.

Osa Põlva päivi tegemiisi ja kontsõrtõ jääs ka üü pääle. Täpsempä kavva tuust, midä 30. lehekuust 2. piimäkuuni Põlva päivil tetäs, saa kaia Põlva kultuurikeskusõ kodolehe kultuurikeskus.ee päält.

Räpinä «Hää kodo päivi» tegemise omma inämbüisi katõl pääväl: 31. lehekuul ja 1. piimäkuul. Ka Räpinäl saa kaia hulga näütüisi ja kullõlda kontsõrtõ, kaia filme ja sõita laivaga lustisõitu. Peetäs ka laatu ja latsi- ja nuuripäivä.

Timahavatsil Räpinä päivil om kavan ka konvõrents, kon kõnõldas kolmõst tähtsäst teemäst. Konvõrendsi alostas savvusannajutt, kon Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda kõnõlõs tuust, määne om olnu savvusanna tähtsüs eestläisi kultuurin, määndse kombõ omma täämbädses häönü ja määndse viil alalõ.

Konvõrendsi tõõnõ teema om maailma ja Eesti mõtsust ja puiõst. Maaülikooli mõtsatiidläne Sibula Ivar arotas, kas eestläse omma mõtsarahvas, kupall’o mõtsast teedäs ja määne om mõtsa tervüs. Kolmandas teemas omma luudusligu pühäpaiga, noist kõnõlõs pühäpaiku ja rahvaperimüse tundja Kaasiku Ahto.

Räpinä «Hää kodo päivi» täpsempä kavva saa kaia kodolehe kultuur.rapina.ee päält.

UL

Põlva ja Räpinä uutva tulõva nädäli lõpun liinapäivile2019-05-21T14:33:30+03:00

Puut, miä pidä tähtsäs umakandi söögikraami

Võrol om lehekuust puut, kon müügil hää valik paikligõ väikeisi tuutjidõ kodomaa kraamist tettüt süüki ja juuki, muu hulgan tuud kõgõ puhtambat ja õigõmbat, Uma Meki tähüssega kaupa. Põlidsõ võrokõsõ ja pikä kokakogõmusõga Pavlova Nele puut sai pääle vahtsõndamist ka vahtsõ nime – Nele Uma Gurmee.

Poodi pernaanõ ütles, et vahtsõndamisõs anni tälle huugu poig ja pujanaanõ. Vahtsõs saiva nii sisekujondus ku ka kaubasordi. Kuigi Uma Meki märgiga kaupa või siist-säält kotusõpäälitsist puutõst löüdä, nii suurt valikut muial ei olõ. Või üteldä, et poodist saa süüki ja juuki, a pääle tuu ka alosainit, millest esi süvvä tetä.

Nii mass puuti astu noil, kiä pidävä luku Loona talo veski jahust ja helbist, Korgõmäe talo juustust, Mooste kalaköögi kallõrdusõn kalast, Nopri talomeieri piimäkraamist, OÜ Siidrikoda kibisevist juukõst, Vahtsõ-Saalusõ veinikua mar’aviinust jne. Nele Uma Gurmee köögist omma Uma Meki märgiga kamararulaat ja peedi-lihakotleti.

Peris kõgõl söögikraamil, miä poodin müügil, ei olõ Uma Meki märki, a seo om siski paigapäälside väikeisi tuutjidõ tett. «Oodami väega, et tsill’ukõsõ tuutja toova meile umma kaupa mano,» härgütäs Pavlova Nele paiklikkõ söögikraami tegijit. «Mi tahami näid tukõ ja inemiisile tutvas tetä.» Tiidmine, et Võrol om pernaasõ Nele kulinaariapuut, om seokandi inemisel joba pia 25 aastat olõman, a tuu kotsilõ, et säält poodist saa nüüt ka pall’odõ Vana-Võromaa väikeisi tuutjidõ söögi- ja joogikraami, tulõ viil kellä lüvvä.

Edespiten om poodi pernaasõl plaanin viil paigapäälitside aiavilju kasvatajidõga käe lüvvä ja värskit talokraami müüki võtta. Redist või poodist joba küssü ja pia jõudva vast maas’ka kah letti.

Pruuk 50 aasta tarkuisi

Pavlova Nele om ammõdi poolõst söögitegijä joba 50 aastat ja ütles, et põnnõv om olnu ja om iks edesi – selle et maitsõ muutusõ ja kõik aig tulõ vahtsõt otsi ja pruuvi. Mis rahvalõ miildüs, tuust saa ka nii-üldä letikaup. Nii oll’ näütüses peedi-lihakotlettega: ostja pruuvsõ ja tulli vahtsõst küsümä.

Mõttõ omma Nelel kõgõ köögi man, tõnõkõrd esiki unõn. «Papõr ja pleiäts piät üükapi pääl olõma,» naard tä, selle et kõrra tä heräsi suurõ habinaga, kas unõn ilmunu saladiretsept om iks meelen. No tuukõrd õnnõs oll’.

Ütte vahtsõt asja maitsma haarõti ka aokiränik. Eelmine päiv oll’ andnu tütär Merike, kiä poodin rahaasju kõrralda avitas, imäle Nelele mõttõ, et ku proovis õigõ tetä võiulilli tainan – tuud keväjäst vitamiini om jo volilt käen. Oll’gi peris hää suutäüs – tervüsesüük pääleki.

Nele Uma Gurmee pakk uman köögin tettüid lämmä- ja külmäleti süüke ja värskide saiakõisi kõrval ka lavvategemise teenüst ja ummist tahtmiisist või kundõ kõgõ teedä anda. Nügätsel aol tulõ lavvakatmisõ man näütüses valmis olla, et ka kasvosüüjil olõs säält midägi hampsada. Egäl juhul oldas valmis kundõ tahtmisõ perrä egäsugumast huuaolist kraami ka pidolavva süüke man pruukma. Ja või olla kimmäs, et söögitegemisel ei tarvitõda hoitmisolluisi (säilitusained), a õnnõ ummi tarkuisi.

Kabuna Kaile


Pavlova Nele näütäs külmäletti, kon muu hulgan om Mooste kalaköögi kaup, miä om tälle hindäle väega meele perrä. Kabuna Kaile pilt

Puut, miä pidä tähtsäs umakandi söögikraami2019-05-21T14:31:02+03:00