Ei tiiä enämb, kohepoolõ joosta

Olõmi harinu käske täütmä, olkõ riigikõrd määne taht. Et riik väikene om, sis om alasi kiäki suurõmb-targõmb ja säältpuult tulõva ettekirutusõ ja kiildmise.

Jo tükükene aigu om kõnõld tuust, ku halv om plastmass ja kuis taad kõik kotusõ täüs omma, vesi ja kallu kõtu ja sis muiduki ka mi süük. Edimält võeti mi riigin muiduki nuu asja ette, mea kõkõ enne silmä nakasõ. Käve jo peris kõva jutt, et kiä laadan vai laulupidul vai muian lakõ taiva all süvva pakk, peat peris anumõid tarvitama nakama, võtku, kost taht, ja mõsku, kuis taht. Tuud, et vurtsuvii automaadi man oll’ Vinne aigu ütsainus klaas, medä moodu peräst sääl veidü mõskõ sai, ei taha põra häste miildegi tulõta. Naide ilusõidõ ütekõrdsõidõ anumõidõ manu saamine oll’ umal aol jo suur asi…

Viimätsel aol om külh millegiperäst naatu hoobis vatitikõst kõnõlama. Tuu om külh imelik, vähämbäid asju nigu enämb ei olõki… Aga ku kiä os joudunu ärä keeldä sääntse plastist karbikõsõ-kotikõsõ-topsikõsõ, mink sisse topitas ega vähämbgi asi: liineaani, lambipatarei, vedrunõgla ja mea kõik viil, olõs külh hää. Ei taipa, melle tuu kraam nii kõvastõ sisse mähit peat olõma. Ei taha märgutagi, mitu tonni joba säält tuud ülearust prahti tulõ. Ja ku suurõ tii pääl sõidat, sis om nätä, ku pall’u om tii veeren nuid plastmassist tiipostõ pikäle vai puulküllile. Naa murrusõ jo ruttu, egä talv sõidõtas naile lummõ tõugatõn sälgä. Ku pall’u naid jo lännü om? Kas om mõtõt kõnõlda vatitikõst vai ka nuist vällän süümise anumõist?

No om õks hää külh, ku enämb ei pea pikän hannan saisma nuide paprõrullõ peräst, medä sääl kõgõ vähämbän tarõn vaija lätt…

Tuusama «majandusharuga» omma ka viimätsel aol imeligu asja. Tuust om vast kümme aastaiga, ku võeti ette projekt, et maamajapedämisen peas ka olõma õks puurkaovesi toruga tarõn, solgitoru kah muiduki ja sis ka viiga kemmerg. A nüüd aedas tuud liini, et peris prosta kuiv kemmerg vällän puhma takan om kõgõ ausamb asi, selle et ei raiska as’anda vett. Mis sis no saa? Kas peat mitma korteriga maiu manu, konh vesi seen ja tsolk vällän, nigu üldäs, ka mõnõ prosta kemmergu ehitämä nuide jaos, kiä vett kokku hoita tahtva?

Kriisist kõnõldaski ka nüüd ütest tüküst, sis omgi vaija kõigil säänest asutust tarvita… Vesi ja pudrukraam ja mea kõik peat tagavaras olõma. Kõik võit muiduki olla ja tulla, ja nuil, kiä puiega tuld tetä ei saa, tulõgi vällän muru pääl tuli üles tetä, ku ellektri ärä lätt. Esiasi, pall’u sa tuud putru keedät, ku tuu tarõn võimalik ei olõ. Järät niisama medägi kuivalt. Tuu pääle ei olõki viil tultu, et rahvas võisõ leibä ka kokku osta ja kuivikuid kuivata. Kae, ku häste poodi vähämbält kõrra saisma jäänüst leeväst ja saiast vallalõ saava. Kassa kah kosus.

No kohe mi jovvami naide juttõ ja plaanõga? Kiä kõkõ sõna-sõnalt võtt, ei tiiä enämb, kohepoolõ joosta ja ku korgõdõ karada…

Nõlvaku Kaie

Ei tiiä enämb, kohepoolõ joosta2019-04-23T12:31:17+03:00

Tark Debelak ja rummal valitsus

Mul om raadio Debelaki lainõ pääl, säält tulõva lõuna paiku libauudissõ. Inämbjagu omma säändse, miä näo kõrras naarulõ kiskva ja säälsaman meelest läävä. Mõni siski jääs miilde kummitama. Näütüses: sotsiaalministeeriumin ollõv plaan nakada pensioni masma 21. eluaastast, kuna nuur inemine om tukõv ja kannatas pensionist elämise vällä. 35-aastadsõlt piat tühü minemä, säält edesi inämb ei massõta.

Naksi umaette mõtlõma, kas ja kui rummal tuu plaan om. Tulõ vällä, et maal mitte eriti rummal, innemb vastapite. 21-aastanõ naistõrahvas lätt mehele, mõlõmba saava 400 euro ümbre pensioni. Tsillukõsõn liinakõsõn (nigu Antsla) saat hindäle elämise soeta kas puulmuidu vai koguniste muidu. Miis tege remonti vai talvõpuid, naasõl nigunii tüüpuudust ei tulõ. Lõpõs är tuu jutt, et konõs om uma elu – mõlõmba saava (vast) aru, et tuu omgi näide elu, mitte kellegi tõsõ uma. Kui miis tege kõrraliku remondi, sis vast lõpõs är (vai jääs harvõmbas) ka tuu jutt, et kõik mehe omma tsia. Aigupiten, ku elämine inämb-veidemb kõrran, tegünes näil ka sääne mõtõ, et majan võinu mõni lats olla. Latsi päält mass valitsus manu, tuud summat tullu järjest suurõnda. Last muiduki latsiaida panda ei olõ mõtõt, kuna vanõmba omma kotun ja tüül käümine om koguniste keeletü, muidu võetas pension är.

Kui nüüd üts vanõmbiist lask perre mant jalga, nigu põrõlt tihti kombõs, sis om jo väega lihtsä alimente pensionist kinni pitä.

Tuus aos, ku vanõmba pensioniiäst vällä kasusõ, om vanõmbiil latsi põhikuul läbi ja aig valida kutsõkooli vai edesiopmise vahel. 35–50-aastadsõ vanõmba võiva nüüd nii pall’u tiini, et saava latsi opmist toeta.

Mullõ tundus, et sääne süsteem lõpõtas vai vähändäs kõvastõ parhillast kommõt, et noorõ inemise trallitasõ tõsõl puul maakerrä ja vanõmbiide matus ei olõ määnegi põhjus kodumaalõ sõidus. Pikäpääle piasi tegünemä ka 35-aastaidsi ja vanõmbiid matemaatikaoppajiid, nii et ei olõ määnestki põhjust latsi suurõmbalõ liina parembalõ kuuli panda. Või ka juhtuda, et mõni lats ei tahaki kotust kavvõndalõ minnä ja jääs esämajja elämä.

Kõgõ tuu värgi tagajärg või olla, et eesti rahvas ei koolõki vällä, nakkas hoobis hillä-tassa suurõnõma. Põrõlt käü meil kõik vastapite: muudkui mõtõldas, kuis saanu inämb inemiisi välläpoolõ kotu tühü ja kuis saanu inämb latsi. Tuud ei küsü kiäki, kas nuu latsõ ülepää eestläses nakkasõ, ku näid nii hirmsalõ vällämaalõ kisk.

Kõgõpäält tullu iks olõmanolõva latsõ umas tunnista ja olõmanolõva tüülise uman riigin tühü panda.

Tsipa poliitilise maigu tõmbas taa jutt manu, aga jumala abiga ei olõ ma ütegi partei liigõ. Tuuperäst ei keelä mul kiäki unista, ei olõ vaia pellädä parteilist karistust.

Pulga Jaan

Tark Debelak ja rummal valitsus2019-04-23T12:30:36+03:00

Tcherneshoffi Kristen: Võromaal omma olnu pikä ja sõbraligu jutu

Minevä nädäli käve Võromaal maailma kiiliga tegelevä organisatsiooni Wikitongues üts vidäjä Tcherneshoffi Kristen. Võromaal võeti video pääle säitsme inemise jutt, et võro kiil saanu kiili dokumentiirmise keskkunnan kõrraligult esindedüs. Uuri perrä, mis organisatsiooniga om tegemist ja mis Võromaal silmä jäi.

Kiä ti, Kristen, olõti ja mis organisatsioon teil om?

Olõ peri Alabama osariigist Ameerikast, parhilla elä Helsingin. Olõ organisatsioonin nimega Wikitongues kogokunnatsihi juhataja. Tuu tegeles kiili alalõhoitmisõ ja keeleaktivismiga.

Kiili alalõhoitmisõ tsihi pääl mi dokumenteerimi kiili. Tihtsäle teemi tuud nii, et võtami kõnõlõja video pääle üles. Nimmami tuud suulidsõs perimüses. Võtami linti inemiisi lugusid, midä nä hindäst kõnõlõsõ. Parhilla om mi arhiivõn olõman ligi 10% maailma kiilist. Üles võtami kõiki kiili.

Wikitongues om vallalinõ platvorm, nigu Wikipeediä. Ütskõik kiä ilman või mi projekte man üten lüvvä, ei piä olõma kimmäle keeletiidläne, kuigi mi projekten om ka noid. Näütüses ma lõpõta magistrikraati keeletiidüsen, a Wikitonguesi asutaja om aoluulanõ.

Keele võetas video pääle, mis saa edesi?

Meil om täämbädsel pääväl 2000 vabatahtlikku, kiä avitasõ üles võtta videoid ja kiili kiräligult dokumentiiri. Järgmäne samm, midä edesi tetä, olõnõs keelest ja kogokunnast.

Tan Võromaal olõmi sõitnu Võromaad pite ja kõnõlnu esi võrokõisiga. Olõmi näidega kokko saanu ja tennü videoid, üte inemisega 10–30 minodi pikkuidsi. Perän teemi mano subtiitri inglüse ja võro keeli, tulõvigun vast ka tõisin keelin. Sis nuu video pandas Wikitonguesi Youtube’i kanalihe üles, et olnu internetist nätä. Neo video arhiveeritäs ka mitmin digiarhiivõn, näütüses USA kongressi rahvusraamadukogon. Lisas videotõlõ kirotami mõnõ blogivormin artikli, miä tävvendäse videoid. Mõtõ om anda ka tävvendävät taustatiidmist võro keelest ja Võromaast.

Kuis ti võro keele mano jõudsõti?

Võro keele mano jõudmisõ man oll’ tähtsä kuuntüü Wikitonguesi ja Loode Oliveri juhidu põlisrahvidõ arõngu keskusõ Uralic vaihõl. Seo aasta om riikevaihõlinõ põliskiili aasta. Mi löüdsemi, et om paslik aig soomõ-ugri kiili rohkõmb tähele panda, Wikitonguesi süsteemin naid kiili siiämaani kirän ei olõ. Edimädses soomõ-ugri keeles passõ häste võro kiil. Loode Oliver eläs Otõmpääl ja juhat’ meid võro keele mano. Järgmädsenä võtami ette vast seto keele. Perän liivi kiil ja Vinnemaa soomõ-ugri keele kah. Vinnemaal dokumentiirmine olõnõs säälsist aktivistest. Mi tahami näide seen seo as’a vasta huvvi herätä. Tuuperäst proovimi tetä nii, et võro keele video olnu nii häste tettü ja vormistõdu, et tõisi soomõ-ugri kiili aktivisti võtnu taast tuld.

Mis om Võromaal põnõvat silmä jäänü?

Silmä om jäänü võrokõisi lipp, seo om põnnõv ja näütäs, et kogokund pidä seod kiilt väärtüses. Mullõ om jäänü ka tundminõ, et kõik inemise, kellega olõmi kõnõlnu, omma võtnu aigu ka rohkõmb kõnõlda. Tan omma olnu pikä ja sõbraligu jutuajamisõ. Olõmi egäst kokkosaamisõst opnu. Edimäne kokkosaaminõ oll’ keeletiidläsega, järgmäne oll’ keelepesä oppajaga, kirriv rühm inemiisi om olnu. Kõnõlimi ka jutukõnõlõjaga, kiä kõnõl’ juttõ seost piirkunnast, umast latsõpõlvõst, ja tõõsõ jutukõnõlõjaga, kiä kõnõl’ vanast perimüsest. Mullõ paistus, et ma ei korja tan õnnõ kiilt, a tekkü ka kimmämb köüdüs seo piirkunnaga.

Kutsu üles Uma Lehe lugõjit, kõigil om võimalus umal kombõl seo projekti man üten lüvvä. Meile miildünü, ku mi saanu viil videoid mano. Vabatahtlikuna või kirota blogiartiklit võro keelest, või avita subtiitrit tetä. Ligembält mi tegemiisi kotsilõ saa kaia internetist aadrõssi wikitongues.org päält.

Küsse Rahmani Jan


Tcherneshoffi Kristen. Rahmani Jani pilt

Tcherneshoffi Kristen: Võromaal omma olnu pikä ja sõbraligu jutu2019-04-23T12:29:32+03:00

Uudissõ ajava ütstõist takan

Mõnikõrd om aig, kon sünnüs hulga egäsugumaidsi asjo. Ei jõvva ütte uudist miildegi jättä, ku joba vahtsõnõ pääle tulõ. Inämbüisi peetäs uudissõs iks midägi säänest, miä kurvas tege.

Võtami näütüses mõnõ. Pariisin palas Jumalaimä kerik. Eesti saa vahtsõ valitsusõ. Ilm om kuum ja maa kuios. Eesti ja Vinnemaa presidendi saava kokko. Ruitlanõ lõpõtas Uma Lehe peräkirä kirotamisõ. Ukrainlasõ valiva hindäle presidendis koomiku. Esä Salo Vello jätt seo ilmaga hüväste. Sri Lankan om terrorirünnäk, kon saa hukka 300 inemist. Latsil om koolivaheaig, a koolilõpõtaja alostasõ eksämme tegemist…

Niimuudu võit mugu jakada. Egä ütsigu uudissõ pääle võit saia kurvas vai sis ka rõõmusta, a tuu rõõm vai kurbus jääs lühküs. Selle et pia tulõ midägi vahtsõt pääle.

Kuigimuudu tulõ taa infolarmi seen iks ello jäiä. Lihtsämb om tuu sis, ku hindäl om tsiht selge ja tiiät, kuis ja midä tetä tahat. Selget tsihti kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Uudissõ ajava ütstõist takan2019-04-23T12:27:42+03:00

Kalapää kuionu kuusõpuu ladvan

13. mahlakuu pääväl lõigas’ Saarõ Evar Vahtsõn-Roosan ämmä mõtsan küttepuus maha üte kuiunu kuusõ. Mõts om õkva Mõisamõtsa kaitsõala veeren.

Kuus oll’ silmä perrä kaiõn 20–25 meetrit pikk ja vast nii 80 aastakka vana. Ku tä jupitamisõga latva oll’ jõudnu, löüdse tä kuusõ ladvast är kuiunu kalapää. Kalapää oll’ umbõs 4 cm pikk ja 3 lagja ja tävveste är tuntav. Arvada, et tuu oll’ mõnõ tsirgu noki vahelt maha sadanu ja kuigiviisi kuusõlatva kinni jäänü vai sõs tsirgu nokiga kuigiviisi kinni lüüdü.

Et fotoaparaati olõ-õs käeperi, tõi Evar kalapääga kuusõladvajupi kodu. A pildimassina otsmisõ aigu oll’ kas sõs mõni tsirk vai kass tuu kalapää kuusõtüve külest vallalõ kaknu ja puul tuust är jüränü. Et fotograaf olõ-õs pildiga rahul, mõtõl’ tä peränpoolõ viil parõmbit pilte tetä, a sõs oll’ tuusama är jüret kalapää joba periselt kaonu. Nii et kalapää paksõ viil kinkalõgi huvvi ja oll’ vast söögikõlbulik tävveste läbipaistvaski kuiunult.

Fastrõ Mariko


Tiidmäldä rüüvli omma joba kalapääd jüränü, a lõpussidõ ja hormussidõ perrä om iks arvo saia, et tego om kalapääga. Fastrõ Mariko pilt

Kalapää kuionu kuusõpuu ladvan2019-04-23T12:24:42+03:00

Perimüstandsu pido alostas huuaigu arotuspääväga

Võro perimüstandsu festival pidä 26. mahlakuul konvõrentsi, kon arotõdas, kas ja mille pidänü elävän esitüsen alalõ hoitma edevanõmbidõ tandsõ ja muusikat.

Arotuspääväl astva üles koreograaf-lavastaja, tandsuanalüütik ja -uurja Kapperi Sille, Mooste rahvamuusigakooli direktri ja oppaja Sildoja Krista, Võro käsitüümeistre ja rahvarõividõ tegijä Küngasõ Carmen ja inneskine seto ülembsootska ja folkloorinõvvokogo teedüssejuht Laaneotsa Annela.

Konverents nakkas pääle kell 11 Võro Keskliina kooli aulan. 25. Võro perimüstandsu festival peetäs 18.–21. hainakuul Võrol ja Võromaal. Ligemb teedüs kodolehe vorufolkloor.ee pääl.

UL

Perimüstandsu pido alostas huuaigu arotuspääväga2019-04-23T12:23:21+03:00

Valmis sai umakeelitside kavõridõga plaat

Üles omma võedu ja plaadi pääle saanu laulu, midä laulõti minevä aasta Uma Kavõri kontsõrdil. Plaadi pääle om saanu katõssa laulu, noid esitäse Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Pihu Alo, Merca, Pulga Jaan, Muti Sahvrin, Eesti Mandoliinide Orkester ja Nedsaja külä bänd.

Kingiplaat om mõtõld võrokeelidse muusiga tutvastegemises. Plaadi kokkosäädmist vidi Laube Kadri, välläandja omma Võro selts VKKF ja Kõrvipalu loometalu.

Plaati saa kullõlda tast: https://www.youtube.com/playlist?list=PLtijOgTDrlO99WMw-gbI6MWHbelspCVZA

UL


Värski plaadi moro pääl. Laube Kadri pilt

Valmis sai umakeelitside kavõridõga plaat2019-04-25T12:53:46+03:00

Mahlakuu lõpun tulõ Mooskal suidsusanna-oppus

Haanin Mooska talon tulõ tõsõpäävä, 30. mahlakuul kell 17 loeng ja jututsõõr, kon talopernaanõ Veeroja Eda kõnõlas suidususannakombist ja -uskmiisist Vanal Võromaal. Oppus om mõtõld suidsusanna umanigõlõ, turismiettevõtjilõ, perrile ja tõisilõ sannahuviliidsilõ.

«Turismisuvi om pääle nakkaman. Kokkosaaminõ and lättit ja mõttit – midä kõnõlda UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekiräh olõvast savvusannaperändüsest ummilõ küläliidsile lähküst ja kavvõdast,» tutvustas Veeroja Eda oppust ligembält.

Plaanin om tetä tsõõr Mooska talon sannu kaemisõs ja sannajuttõ kullõmisõs. Pääle tuu kõnõlas Eda vanõmbist uskmiisist ja sannakombist. Aigu om plaanitu ka küsümüisi ja arotamiisi pääle. Esieränis suurõ sannahuvilidsõ saava perän koolitust ka sannan kävvü.

Mooskan peetäv suidsusanna-oppus avitas ette valmista seos suvõs plaanituid suurõmbit sannaga köüdetüid tegemiisi. Noist kõgõ suurõmb om põimukuu alostusõn Moosten tettäv muusigalavastus «Suidsusannasümfoonia». Tuu om Eesti Filharmoonia Kammõrkoori lavastus, mink muusiga om kirotanu Lille Märt-Matis, lava pääle sääd Tagamõtsa Tarmo ja juhatas Putniņši Kaspars. Päält koori löövä etndüsen üten perimüsmuusiku Kalkuna Mari ja Hainsoo Meelika, ERSO pillimehe ja näütlejä Otsari Lauli, Karpovi Sten ja Trolla Agu.

A sümfooniaga samal aol peetäs mitmõn paigan ka tõisi suidsusannaperändit ja paiklikkõ kombit näütävit päivi.
Ligembät teedüst saa kaia kodolehe savvusann.ee päält.

Rahmani Jan


Mooska talo sanna viiäs puid. Pilt kodolehe savvusann.ee päält

Mahlakuu lõpun tulõ Mooskal suidsusanna-oppus2019-04-23T12:13:21+03:00

Vanast Võromaast saa Eesti söögi piirkund

Lehekuu alostusõn saa Vanast Võromaast Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraamilõ, esieränis toolõ, miä tähistet Uma Meki kaubamärgiga, tetäs tsipakõsõ inämb reklaami ja siiä meelütädäs turistõ mi söögikraami mekmä.

«Seo kampaania om maaeloministeeriüm vällä mõtõlnu, et härgütä maapiirkundõn söögikraami tuutmist ja turismi,» seletäs Võromaa talopidäjide liidu söögivõrgu kõrraldaja Froschi Esta. Säänest kampaaniat tetäs joba neläs aastak, varatsõmpil aastil omma Eesti söögikpiirkunna olnu Hiiumaa, Peipsi söögitii ja Pärnumaa.

Söögipiirkunna tiitli tähendäs, et tulõman om inämb söögiga köüdetüid tegemiisi ja kõigil tähtsämbil Vana-Võromaa sündmüisil om Uma Meki kaubamärgiga kraam nätä. «Mi teemi umma tüüd iks edesi, a veidükese inämb. Maaeloministeeriümi tugi om tuu, et saami üle-eestilidse pressi tähelepandmist. Lisas saami kõvva turismi mano turunda. Mi umalt puult, Uma Mekk ja taloliit, tsusimi takast paiklikkõ söögipakjit, et turistil olõs midägi võtta,» kõnõlõs Froschi Esta.

«Tähtsä om ka tuu, et paiklik kraam olnu parõmbalõ kätte saia. Parhilla piät huvilinõ tallo minemä, ku taht paiklikku söögikraami saia, mis om kah illos, a olnu vaia puuti,» ütles söögivõrgu iistvidäjä. Timä sõnno perrä plaan üts Võro liina puut parhilla hindä tegemiisi niimuudu ümbre kõrralda, et säält olõs võimalik rohkõmb Uma Meki kaubamärgiga söögikraami saia.

Söögipiirkunna aasta edimäne suurõmb avalik üritüs tulõ 8. lehekuul, ku Võro keskliinan peetäs üten Euruupa pääväga tõist Uma Meki keväjälaata. Froschi Esta sõnno perrä omma uma söögi laadu säändse kotussõ, kon võrokõisilõ miildüs kävvü.

Vast aasta kõgõ tähtsämb tegemine om 20. hainakuul üle-eestilidse avatud talude päävä avaüritüs, miä seokõrd tulõ Võromaal Maamehe Golfi talon. Aasta joosul kõrraldõdas viil esisugumaidsi opipäivi ja reise. «Ma looda, et kõrrast inämb nätäs paikligun söögin võimalust. Süük tege rõõmsas, lepütäs, avitas erilist meeleollu luvva. Süük pututas kõiki!» lugõ Froschi Esta söögi häid külgi üles.

Ligembät teedüst söögipiirkunna tegemiisi kotsilõ saa Uma Meki mol’ovihu (FB) lehe ja kodolehe umamekk.ee päält.

Rahmani Jan


Võromaa talopidäjide liidu söögivõrgu kõrraldaja Froschi Esta. Rahmani Jani pilt

Vanast Võromaast saa Eesti söögi piirkund2019-04-23T12:10:21+03:00