Maolda nali

Kobras süü ijätüst

Majjai (kobras) süü ijätüst. Haukas ja haukas, hindäl hapu nägo pään.

Viimäte jõud pulgani. Ja vot sis löövä täl silmä rõõmust helkämä!

Maolda nali2019-02-26T13:33:38+02:00

Muda Mari pajatus

Latsitegemine Läti muudu

Ma kuuli raadiost, et tõõnõ kuulsa lätläne pääle Ilvese Ieva om mi haridusministri miis. Kuulsa olõ-i tä mitte tuuperäst, et täl om kuus varvast, a selle, et tä käve kuus kõrda Eestih ja tekk’ egä varba jaos latsõ. Ja nigu kuus last valmis, tõmmas’ vahtsõ naasõ mano minekit. Hää, et täl noid varbit rohkõmb es olõ. No saa ministri naada ka tõisi latsi kooliello kõrraldama. Ku valija nii iks tahtva.

Muda Mari pajatus2019-02-26T13:33:04+02:00

Tossu Tilda pajatusõ

Kost tuu raha tulõ?

Mi hoovi mutiklubi nigu kõik Eesti rahvas lätt vasta valimiisilõ. Alma om sääne, kiä kõgõlõ, midä üldäs, perrä kitt.
Tuuperäst miildüs tälle Kallasõ Kaja jutt, ku häste nakkas minemä vannul vai väikeisi latsiga perril. Vai EKRE poissõ lubadusõ, kuis rahvas rikkas saasi. No tuu jaos om kah rahha vaia.

Milla vastapite kahtlõs kõgõn. «Ma ei saa arvu, kost tuu tohutu suur raha vällä võetas,» porisõs Milla telereklaamõ kaiõn-kullõldõn.

Õnnõs om mutiklubin ka Lonni, kink elotarkus om mõnõgi as’a klaaris tennü. «Kül tuu mi hindä raha om,» rehkendäs Lonni. «Nõstõtas massõ vai, viil parõmb, märgotõdas mõni vahtsõnõ mass mano. Rahha tulõ robinaga!»

Noh, aig and arotust…

Plagiaat

Vanaimä uursõ postkasti pantuid valimispaprit. Kõik tundu tutva nigu mineväl ja ülemineväl kõrral. Iks säändsesamadsõ makõ lubahusõ.

Vanaimä ohas’. Kas tä järgmiidsi valimiisi inämb nägegi? Pia katõssakümmend aastakõist joba kukil… Latsõlats, nuur tudõng, saisõ säälsaman man. «Tütrepujakõnõ, kuis toda kutsutas, ku inne valimiisi egä kõrd trükütäs üte ja nuusama lausõ?» küsse vanaimä. «Plagiaat!» tull’ latsõlatsõ suust virk vastus. Tuud sõnna oll’ vanaimäkene kuuldnu.

Tossu Tilda pajatusõ2019-02-26T13:32:33+02:00

Sidi, sidi tut!!

Tävveste õigõ, hää lugõja, kaugõst külmäst maast tulõ jutt. Olli edimädse kõgõ valusõmba nälläao sääl Tsiberin.

Vinne riakülä veeren olli karjalaut ja kanala. Sisehuuvi oll’ kaivõtu hoiukotus kartlidõ jaos. Pääl rassõ puust kaas. Kuvvõtõistkuaastanõ Vello läts’ üüse sinnä väikut soomust tegeme. Tuukõrd oll’ karjalaudan üüvahis Jaan, miis, kes es maka. Ku tä kavvõst silmäs’, et kiäki ronisi kartlimulku, läts’ tä ja tõstsõ kaasõ pääle. Säälsaman ollust risuhunikust vinnas’ viil suurõ härjävankri ratta kah otsa. Ütel’ viil alla: «Sidi, sidi tut!» ja läts’ esimiist otsma. Tuu elli säälsaman ligi.

Ku kats miist pia tagasi jõudsõ, oll’ Jaani meelest kõik nii, nigu temäst jäi. Tuisulumi oll’ igäsugudsõ jäle är kistutõnu. Ku ratas är tõstõtu ja kaas valla võetu, es olõ kartlimulgun nätä üttegi katõjalalist. Vinne esimehel jäigi tiidmälde, kes sääl kooban oll’.

A eestläse umavahel ajasiva peräst säänest juttu. Jaan ütel’ Vellolõ: «Mis sa suud vallalõ es tii? Ma olõs su kõgõ kartlikotikõsõga säält vällä avitanu.» «No kuis ma olõs tohtnu riigikiildsest käsust üle astu,» arvas’ Vello.

Panga Milvi

Sidi, sidi tut!!2019-02-26T13:31:03+02:00

Barbarissi kompvegi

Naabripereh olle jälki kurg küläh käünü ja üte väikokõsõ poiskõsõ toonu. Vähämpält nii mullõ esä ja imä seletivä.
Ma olli maalats ja tuud juttu muidoki es usu, selle et olli nännü kodoeläjide päält tuud väikeisi eläjide sündümist küländ. A lasi näil jutusta.

Pall’o põnõvamb asi olle mullõ tuu, et mi pidimi kaejatsilõ minemä ja minno kah lubati üteh võtta. Külläminek olle suur asi, selle et egä kõrd last üteh es võeta, ku vanõmba inemise kohegi lätsi.

Tu olle viiekümnendide aastidõ keskpaik, ku küllä minneh kostis olõ es võtta poodist sääntsit kompvegikarpõ ja munakuukõ, nigu nüüd om. Egätahes mu esä käve Põlvah ja tõi hää suurõ kotitävve kompvekke.

Barbarissi kompvegi olli. Mullõ anti kah paar tükkü, et saa suu makõs. Tuuperäst ma tiidsegi, et olliva Babarissi kompvegi. Ilosidõ verevide marjoga kompvegipapridõ pääl olle kirän, ma nii pall’o uma viie-kuvvõ aasta kotsilõ lukõ mõistsõ. Jummal, ku hää nuu kompvegi olliva. Ilosa roosa, hää lõhnaga, hapnõmakõ, kavva aigu sai suun nutsuta.

Noh, süvveh kasus iso. Kompvegikott panti imä kotiga kapi taadõ. Sääl olle sääne paras ruum kapi ja saina vahel, et ma kah mahtu sinnä.

Mu väikene pääkene tüüt’ vällä plaani, et ku ma säält kompvegikotist üte vai kats kompvekki mant är võta, sõs tuud ei panõ kiäki tähelegi. Võti salahuisi, ku kiäki es näe, üte kõrra paar kompvekki, sõs tõsõ kõrra ja niiviisi viil mito-mito kõrda. Esi mõtli iks, et ega kiäki ei panõ tähele. Magusaiso olle latsõl nii suur. Ega sõs es olõ kompvekke nii jalaga sekä nigu nüüt. Väega harva, ku veitse tuudi maiust kodo.

Tuu kompvekke tuuminõ olle nädäli alostusõh. Nädäli lõpupoolõ läts’ imä kompvekke võtma, et tegevä kaejatsilõ minekis paki valmis. Puulpäävä pidimi minemä. Kompvegikott olle pia poolõ vähämbäs jäänü. Ai ku sõs läts’ lärm vallalõ. Kõrrapäält saiva nä arvo, kes pääsüüdläne olle. Imä nõstsõ helü korgõlõ, nakas’ joba vitsa perrä kaema. Esä manits’ asja tassamba ajama. Ma muidoki iki lörinäga ja tunnisti umma teko. Mul tuust vitsasaamisõst es olõki hirmu, kõgõ rohkõmp pelässi, et nüüt nä ei võta karistusõs minno kaejatsilõ üteh. Koh tuu kah’o ots, sääl pereh olle tõisi latsi, kellega mul, ütsikul latsõl, olle väega hää kõgõ asja tetä. Lõpus rahusiva kõik maaha. Esä käve vahtsõst Põlvah, tõi kompvekke mano, määnestki tõist sorti. Näie, et paprõ es olõ inämp nuu, mis olliva Barbarissel. Mullõ es anta karistusõs üttegi maitsa. A kaejatsilõ võeti iks minno kah üteh.

Tu latsõpõlvõ mõnus hapumakõ Barbarissi maik om mul täämbädseni suuh. A suu om vast vanõmbas lännü vai

Paborti Daisy


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Barbarissi kompvegi2019-02-26T13:30:24+02:00

Pääaig om läbi saaman

Ku inne valimiisi ilmuva artikli vällä jättä, säändse, kon E-Tammõ Raivo om nõun esämaa iist surma minemä vai Rosimannusõ Keit posiir mõtsan vahtsidõ seerikidega ja kõnõlas umast loomuperätsest mõtsaarmastusõst, sõs om aokirändüs väega kinä. Õkva loi, et Nurmsalu Sandral, tuul eurolaulikul, om tõõsõsk (teisik). Tõõsõsk oll’ pildi pääl kah, tutva miis, Ilvesse Aapo. Mu harinu silm tund külh Ilvese är, a ku Ilvesel piäs tulõma plaan uma hapõn ja prilli Nurmsalulõ ümbre nõsta, sõs olõs ma kah hädän. Ku Aapo noku kah Nurmsalu pääle ümbre nõsta, sõs es tennü vana jummal esi kah näil inämb vahet.

Aapo om pääga miis, a et periselt suurõs saia, tulõs tagaotsaga tüüd tetä. Kassi Carmen ja Vaariku Marta teivä katõ pääle pepumaali ehk määre tagaotsa roosa värviga kokko, istsõva valgõ paprõ pääle ja no om tuu paprõ alghind 5000 eurot. Periselt omma nä mõlõmba ägedä ja laheda naasõ! A riigikogolanõ saa kuun Tuumpääl persetämise iist 2684 eurot puhtalt peo pääle. Tohtri saava meil ilma lisatunnõlda umbõs 1400–1500. Mis seost as’ast arvada?

Tuud, et ijäaig sai joba 10 000 aastat tagasi läbi, no om ka pääaig läbi saaman ja inemiisile hahetas päävä asõmal tassakõistõ tagaots. Tagaots tan ja tagaots sääl.

Ega inemise ulli ei olõ, kõik tahtva hindäle tagaotsaga tüüd. E-Tammõ Raivo kandidiir, Saagim kandidiir. Vakra niisama, timäl pääle tagaotsa muud ei olõki, ülikooli lõpõtamisõ iist andsõ pordsu lambit.

Hädä om tollõn, et terräv silm tege õks kuigimuudu Aapo ja Sandra vahel vaiht, olkõ nä pääle tõõsõski. A tagaotsa omma kõik ütte näko. 101 riigikogo tagaotsa, sääl ei tii inämb mitte kiäki määnestki vaiht. Selle et vaiht ei olõki.
101 om kööme, kunagi näüdäti filmi 101 dalmaatsia pinist. Mõtõlgõ tuu pääle, et valitsussektorin tekk’ 2017. aastal tüüd 116 703 täpsele ütesugust tagaotsa.

Ku pall’o om kõnõld ajudõ ärjuuskmisõst. Tuu om kah rohkõmb sääne tagaotsajutt.Periselt om nii, et midä kavvõmbalõ aju tagaotsast ujosõ vai omma, tuud kergemb om tagaotsal ummi tagaotsaasjo aia. Aju ütles õkvalt, ku tälle midägi ei miildü, et mine sinnäsamma. Tagaotsaga om tuu hädä, et tä om nigunii säälsaman ja täl ei olõ säält inämb mitte kohegi minnä.

Ulmõraamadu ja -filmi jutustasõ korgõ intellektiga tulnukist, kiä omma siiä tsivilisatsiooni häötämä tulnu. Kiäki ei olõ kõrraski tuu pääle tulnu: tuujaos, et midägi vussi käändä, ei olõ esiki intellektikübekeist vaia.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
pääga miis

 

 

Pääaig om läbi saaman2019-02-26T13:28:43+02:00

Priinime lugu. Kalev

Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin om taa nime saanu üts Luhtõ külä peremiihist.

Nime tähendüs tulõ vilditaolidsõst vanutõdust rõivast, midä kutsutas mi keeli kallõv. Täpsele säändse kujoga perekunnanimi anti 1921 Petserin, a tuu om täämbädses vällä koolnu. Edenimi Kalev ja «Kalõvipoja» eepos saiva tunnõtus ildamb. Tuuperäst omgi umbõs sada aastat ildamb eestistämise aol olnu taa nimi küländ populaarnõ. 33 peret arvas’, et õkva taa nimi olõs hää hindäle võtta vahtsõs perekunnanimes võõraperädse asõmalõ. Sammamuudu võeti vahtsõs priinimes ka Kalevi, Kalevik ja Kaleviste. Sääntside perenimmiga inemiisi om Eestin parhilla sõski küländ veidü.

Täämbä om Soomõ rahvuseeposõ «Kalevala» päiv. Soomõn om edenimele Kaleva tegünü pall’o tähendüisi, suurõmb osa näist hoobis halvustava. Vana perekunnanimi om peri Lääne-Soomõst, kon taa om tulnu inämbäste talonimmist.

Soomõ rahvuseepos oll’ iinkujos mi eeposõ «Kalevipoig» luujilõ. A mitte kummalgi maal es olõ eepos põhjusõs, mille sääne perekunnanimi edimält annõti.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu. Kalev2019-02-26T13:26:51+02:00

Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin

8. radokuul oll’ viies üleriigiline Koidula-nimelidse ettekandmiskonkursi eelvuur suurilõ. Võrol tull’ rahva ette 18 luulõtuisi lugõjat ja tõist sama pall’o oll’ saalin kullõjit.

Osavõtjidõ arv om egä aastak kasunu. Timahava olli kõgõ kavvõmba külälidse tulnu Lääne-Virumaalt. Tulõ tunnista, et luulõt tahetas lukõ ja hää om ka kullõlda. Esiki sis, ku mõnikõrd loetas samma luulõtust ette mitu kõrda, and lugõja seolõ uma näo.

«Seo es olõki nigu võistlus, oll’ sääne luulõpäiv, miä läts’ süämehe,» ütel’ üts kullõjist uma arvamisõ. Kõrraldajilõ tekk’ rõõmu ka esinejä, kiä pand’ hinnäst joba kirja tulõval aastal peetäväle luulõpääväle!

Koidula Lydia luulõ mano olõmi iks soovitanu löüdä midägi hengele ummi Võromaaga köüdetüisi autoridõ loomingu hulgast. Seokõrd oll’ kõgõ inämb valitu Iheri Rihhardi, Jaigi Juhani ja Leimanni Eve värsse.

Lõppvõistlusõlõ Pärnun Koidula muusõumin otsustõdi saata Tombachi Vilve, Toomiku Siiri ja Soka Ene.

Minevä aasta tunnistõdi Pärnun kõgõ parõmbas Volmeri Külli ja avvuhinna väärilidses Raagi Ere. Loodami, et ka timahava lätt Kreutzwaldi majast tiile saadõtuil luulõsõbrul häste.

Hollo Aimi


Luulõtuisi lugõja viiendä üleriigilidse Koidula ettekandmisekonkursi eelvoorun Võrol. Avansi Malle pilt

Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin2019-02-26T13:24:06+02:00

Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä

Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä.

Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ kutsutus juhataja, kes tollõ miinusarvõga õigõs aiõ. Esi ei tohe tetä. Tuu tsekk jäie kassahtõ, et peräst arru anda, mille võlssi läts’. Edesi lasi noid asju kipõmbahe, nii et rohkõmb topõlt ei läässi.

Vaihõpääl tegi arvuti üte kauba kottalõ kats piiksu, a kirja pandsõ iks üte. Lätsi närvi, et vast ma jäl midägi esi segi aiõ. Egä as’a kottalõ oll’ vaia arvutist lukõ, mis tä sinnä om trüknü. Ku tull’ kaalukaup, nigu puu- ja juurvilä, sis pidi tabõlist koodi otsma ja sisse trükmä ja jäl kontrolma, kas iks är kah kaalsõ, ja tuu enter’iga kinnütämä.

Raha vastavõtmisõ ja tagasiandmisõga mul häti es olõ, selle et trükit arvutihe, pall’o ostja käest rahha sait, ja arvuti esi tsehkendäs, pall’o as’a massiva ja pall’o piät tagasi andma. Tuuga oll’ kõrran.

Sis viil pangakaardi, kliendikaardi ja ID-kaardi. Egäütega tull’ esimuudu talita. Lisas toolõ viil taaratseki, telefoni kõnnõao, lotõriipiletide müümise ja raha vällämasmisõ. Egä asi tulõ aparaati esimuudu sisse trükki.

Alkoholi ja suidsu müümisel tulõ kontrolli dokumenti ja aparaat and’ koodi, kohe vaota, et võit müvvä.

Ku jo rahvast pall’o ja kassasaba pikk, sis tulõ viil välänpuul järekõrda mõni vaihõlõ ja taht pakki sigarette vai pudõlit ruttu kätte saia. A ku mul um tõsõ inemise arvõ poolõlõ, sis ma ei saa tedä jo vaihõlõ võtta. Ja kas piässigi? Sis saa tä mu pääle vihatsõs ja terve järekõrd jäl timä pääle vihatsõs.

Kassa umma ussõ man, kost tuul sälgä puhk ja kon jala talvõl külmehtämä nakkasõ. Ussõ vaihõl um kuumaõhuaparaat, mis undas vai mürises nii kõvva, et ei kuulõ ostjat, ku tä midä küsüs.

Olli sääl kassan pia puul päivä är juhendaja käe all. Juhendaja ütel’ mu iist kah egäle ostjalõ tere, selle et ma olli tüü ja arvuti vahtmisõga nii amõtin, et teretämises es jää aigu.

Mõtli poolõ kotusõga tüüle naada. Sis ma olõssi bruton ligi 300 eurot palka saanu, a ku säält tulumass, mis pensionäril lätt 0 euro päält, maaha arvada, jäänü mullõ kätte vähämb ku 240 eurot kuun. Löüdse, et säändse närvesüüjä, tähelepandmist nõudva ja kipõ tüü iist um tuu iks väega väikene tasu. Nii jäiegi jäl üts kassa ilma kassapidäjäldä.

Oppusõs mullõ niipall’o, et ma saiõ taa tüü är maitsa ja saa no arvo, mille meil nii veidü kassasit poodin tüütäs. Arvada selleperäst, et kiäki ei taha tulla nii väiku palga iist säänest tüüd tegemä.

Urmi Aili

Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä2019-02-26T13:22:51+02:00

Maa- ja mõtsapoolõ Maiden

Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja ilma pite rännänü Maiden edevanõmbidõ tallo elämä ja no löüd tä, et seo om timä jaos õkva seo õigõ paik.

«Maal eläden ei massa egä väiku as’a peräst murõhta,» löüd Paljaku Maiden. Pääle tuu tulõ olla tark ja tegemise tähtsüse järekõrda säädi. Ja ku lövvät väiku lisateenistüse ja opit selges, kuis rahha kokko hoita, saa maal elämisega väega häste toimõ.

«Seo om mu vanavanaesä tarkus: är ostku tuud, midä sul vaia om, osta tuud, midä sa saa-i ostmalda jättä,» seletäs Maiden. Umast kümneaastadsõst maaelo kogõmusõst om tä arvo saanu, et periselt olõ-i tä minkastki ilma jäänü. Kino, tiatri, sõpruga kokkosaaminõ – tuu om maal eläden täpsele niisama võimalik ku liinan. «Liinan eläden sai sõpruga kokko kõrra kuun, maal kõrra 30 päävä joosul,» kõnõlõs tä. Maiden seletäs, et Tarto liina sõit tä autoga puultõist tunni, tuu olõ-i määnegi maa. Ja sõbra tulõva iks küllä kah. Niisama või sõidu ette võtta, ku om himo minnä tiatrihe.

Ka Võrolõ tüüle sõitminõ võtt õnnõ puul tunni aigu, tuu tege sama vällä, mis liinan autoga tüüle sõitminõ, a om hulga rahuligumb.

Väikeisi latsi kunstioppaja

Tüül käü Maiden Võro kunstikoolin, oppas latsiaiaiän latsi. Tä om opnu Tarto kunstikoolin, a lõpõtanu Tal’na ülikoolin kunstioppamisõ eriala. Timä opilasõ omma päämidselt 5–7aastadsõ.

«Seo tüü om väega loomingulinõ. Ma ei lõika valmis seenekeisi, midä latsõ kokko pandva,» seletäs tä umma oppamisviisi. Maideni meelest om tähtsä, et latsõ omma väega loomingulidsõ. Päämine, midä opilasõ oppajalt uutva, om julgustaminõ, ärkullõminõ ja ärkaeminõ.

Kohvikupidämine väsüt’ är

Viil om Maiden tunnõt uma söögitegemisega. Varrampa pidäsi tä Tsiistren tiimajja, no om tuu aig läbi saanu. Kohvigupidämine väsüt’ är.

Parhilla tegeles tä söögitegemisega veidükese, tege tuud, mis tälle miildüs. Päämidselt tarvitas Maiden ummi süüke man paiklikku kraami. «Ku tiit süüki veidü ja puhtast kraamist, sis inemiisile miildüs,» kõnõlõs Maiden. Tä korjas mõtsast naati, põdrakanepit ja kuusõvõrsit ja tege mõtsakraamist pestosid, midä tä mõnikõrd laatu pääl möömän käü.

Mõtsa pidä Maiden väega tähtsäs. Tä ütles hindä kotsilõ, et om kõvastõ mõtsapoolõ. Tuu tähendäs, et tälle miildüs mõtsan ümbre hulki. «Kedägi ei saa är kõnõlda, et tulõ mõtsan ellä, a ma piä seod kõgõ tähtsämbäs. Tiir mõtsan tege tervembäs. Mõts om osa mu kodost,» ütles Maiden.

Edevanõmbidõ kodo

Päält mõtsa om Maideni jaos kodo man tähtsä, et seo om timä edevanõmbidõ kotus. Vinne aigu ellivä majan üte vinläse, vahtsõ Eesti ao alostusõn ostsõ Maideni vanaesä uma kodo tagasi. Kõgõpäält käve Maiden maalõ suvildõ ja niimuudu taa kodotunnõ tekkü. No tund tä mõnikõrd, et olõs nigu kunagi varramba, mõnõn eelmidsen elon, tan elänü. Võiolla om tuu man tähtsä, et tä saa väega häste läbi uma vanaesäga, kink sünnükodo seo Kotli talo om.

Vanaesä Pildi Enno uurmiisi ja mälehtüisi perrä om Maidenilõ teedä ka kurb perekunnalugu, miä om köüdet seo talo ehitäjä Pildi Gottliebiga.

100 aasta iist Misson

100 aastat tagasi olli Misso kandin keerolidsõ ao. Käve Vabahussõda, Misso mõisan oll’ verevä kütipolgu staap. 14. radokuul lasi verevä maaha 38 pantvangi võetut paigapäälist inemist. Noidõ maahalastuisi siän oll’ ka Pildi Gotlieb, Maideni vanaesä vanaesä. Gotliebi hõikusnime perrä om saanu nime Kotli talo, kon Maiden eläs. Ka uma vanõmbalõ pojalõ pandsõ Maiden nimes Gotlieb.

Uma vanaesä juttõ perrä tiid Maiden, et timä vanaesä Gotlieb oll’ harilik talomiis, päält tuu ka vallakohtumiis. Arvada tuuperäst tä vangi võeti ja maaha lasti. «Seon verevän kütipolgun olli eestläse kah, uma inemise, naabri. Tuud võidi tetä ka kättemassu peräst,» löüd Maiden.

Tuud luku om Maiden latsõst pääle tiidnü. Timä vanaesä om tuud uurnu uma esä pääväraamatist ja tuust oll’ iks kombõs kõnõlda. Nigu oll’ ja om täämbädseni Maideni perrel kommõ kävvü Vahtsõliina kalmuaia pääl edevanõmbit mälehtämän.

«Ma tunnõ edevanõmbidõ hääd tahet ja vaimõ hindä ümbre. Näide saatust ja ello om hää teedä, saa oppi. Ku hindäl om halv, mõtlõt, et kõik elo omma sarnadsõ: om rõõmu ja murõht. Inemise seen ei olõ midägi muutunu,» kõnõlõs Paljaku Maiden.

Rahmani Jan


Paljaku Maiden kassiga uma kodo – Kotli talo mõtsa veeren. Rahmani Jani pilt

Kütipolgu kivi mano olõs vaia seletüst

 
Misso külä keskel bussijaama man om üts must mälehtüskivi. Kivi pääl om kirän, et tan võidõl’ 7.02.1919–25.05.1919 Võro kommunistlik kütipolk.

Paljaku Maideni vanaesä Pildi Enno om kirotanu, et timä meelest pidänü kivi pääl vai man olõma lisandus: «ja mõrvas’ 14.02.1919 38 rahulikku elänikku».

Maa- ja mõtsapoolõ Maiden2019-02-26T13:21:00+02:00