Muda Mari pajatus

Võro linnujaama katusõraha

Ma kuuli raadiost, et Pärnoh panti raudtii kinni ja rongõ asõmõl nakkasõ vahtsõst linnujaamast linnugi lindama. Tuu asi käve näil sääl kipõstõ külh.

Võrol om rongiliiklus jo ammu otsa saanu, a linnujaama olõ-i viil siiäni ehitämä naatu. Vast seo vahtsõnõ aasta nakkas tuu ehitüs pääle, selle et mi kanti andsõ valitsus kõgõ rohkõmb katusõrahha. Tõisi katussidõ siäh võissi Võrolõ linnujaama katussõ valmis tetä, külh sõs saina kah kunagi saava.

A ku linnujaama iks ei tulõ, võissi tuu Wabadusõ soomusrong Valgast Võroni käümä naada. Sääl liini pääl ei sekä nä kedägi, sääl tõisi rongõ jo sõida-i.

Muda Mari pajatus2019-01-15T13:26:20+03:00

Tossu Tilda pajatusõ

Ku kajagu kõndsõ jalaga

EPAn, parhillatsõn maaülikoolin, tüke tudõngi nädäli algusõn ildas jäämä vai peris puuduma.

Üts Hiiumaa poiss ilmu loengulõ tõõsõpääväl. Oppaja küsse, mille tä eelmidsel pääväl es tulõ. Hiiumaa poiss selet’, et tuul oll’ kõva ja praam es liigu. Oppaja, kinkal oll’ tudõngidõ võlsmisõst viländ, kahtlust’: ku kõva tuu tuul iks olla sai? Tudõngipoiss es olõ suu pääle sadanu ja ütel’: nii kõva, et kajagu es jõvva linnada ja kõndsõ kah jalaga.

Vinne kiil vidi alt

Vinne aol käve koolilatsõ sakõst huvisõidul Leningradin.

Seo lugu juhtu kongi söögikotussõn. Väiku paiga koolilatsõ olli pikän söögisaban. Üts poiskõnõ kullõl’, midä iinpuul küsütäs: timä vinne kiil es olõ nii hää. Tuu ruug, midä kõgõ rohkõmb telliti, kõlasi sisinä muudu. Ku tä leti iin saisõ, ütel’ julgõlõ: «Siski!» Söögijagaja läts’ näost vereväs ja nõstsõ kulbi üles, et küsüjäle virota. Poiss hiitü ja naas’ midägi putõrdama. Söögijagaja visas’ taldrigu pääle viineri nigu tõisilõgi.

Tuu poiskõnõ es saa edimält arvu, midä tä võlssi tekk’. Üts targõmb selet’ sis, et olõs pidänü ütlema: sosiski. «Siski» tähendäs naistõrahva rõndu.

Söögijagajal olli väega suurõ rõnna ja sääne küsümine võisõ tä vihatsõs aia külh.

Tossu Tilda pajatusõ2019-01-15T13:25:45+03:00

Horoskoop 2019. aastagas

Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ vähemb tunnõtu tähetark Kaldmani Hedi (40).
 

Oinas 21.03.–20.04.

 
Tüü. Aasta tuu hulga tüüõnnõ, a kae ette: ku tüükuhi ülearvo suurõs kasus, võit hinnäst oinas tüütädä.
Raha. Hulga.
Armastus. Veenusõ kvadraat jakkas tuud, miä oll’ inne. Ku inne oll’ kehväste, ei olõ ka timahava muutust luuta.
Ilm. Parõmb ku minevaasta.
 

Pull 21.04.–20.05.

 
Tüü. Neptuun tsiirutas ümbre tüüõnnõ ja tuu üten uutmalda asjo. Olõ valmis tüüst ilma jäämises. A seo ei piä tähendämä ilmalõppu – sul omgi vaia ello vahtsit tuuli.
Raha. Ku sarvõ vaihõlt kratsit, sis lövvät ka rahha, selle et raha mäng elon päämist rolli.
Armastus. Massa-i pulli tetä – armastus om tõsinõ asi. Hoia noid, kiä su elon omma.
Ilm. Vällämaal peris hää, tan kehvävõitu.
 

Katsigu 21.05.–21.06.

 
Tüü. Murrat katõ iist tüüd, a aig olnu märgota puhkusõ pääle. Lupa hindäle üts reis.
Raha. Rahha om topõld.
Armastus. Saat kävvü mitmõl kaejatsil, a hindäl om kehväste.
Ilm. Näütäs kattõ näko.
 

Vähk 22.06.–22.07.

 
Tüü. Kuigi kisklõt ülembäga, är lasku hinnäst rüüpäst vällä viiä. Sul om joba hää tüükotus, hoia tuust kõvva kinni!
Raha. Palk nõsõs kipõstõ, a kae ette! Ku uhkõs läät, või seo ka sama kipõstõ kaoda.
Armastus. Ku egä kivi ala kaet, lövvät õigõ paarilidsõ. Abielon Vähä võiva uuta perre kasumist.
Ilm. Jaanipääväl võit trehvädä maapüksü ja talvõl om taivan imelik juun.
 

Lõvi 23.07.–22.08.

 
Tüü. Tahat haltuurat tetä, a tuu ei õnnistu. Tulõmusõ tulõva vaivaga.
Raha. Ku tahat, sis om.
Armastus. Lasõ armumöirähüsel üle maa kosta, kül sis kandidaadi kokko juuskva.
Ilm. Näet aasta joosul toro muudu pöörüst, miä pääväminegi aigu koonussõs saa, lakja vaos ja kaos.
 

Neitsü 23.08.–22.09.

 
Tüü. Suvõl uut väega tululik tüüots, tarvita tuud hoolõga.
Raha. Aasta alostusõn loet kopkit, tõõsõn poolõn uut suur summa.
Armastus. Lasõ umal neitsülidsel tõmbõl seldsiliidsi mano kakku. Timahava näid om.
Ilm. Suvõl näet esierälist välgähtüst, a talvõl näe ei midägi.
 

Kaalu 23.09.–23.10.

 
Tüü. Saturni kuusnukk lask sul kaalu, kas jakkat samma tüüd vai nakkat märkmä vahtsõ pääle.
Raha. Rahha olõ-i sukugi.
Armastus. Armastust kah ei olõ.
Ilm. Ilma ei olõ kah.
 

Skorpion 24.10.–22.11.

 
Tüü. Tüüst tulõ kosutav paus, märgota hääd aoviidüst.
Raha. Raha, seo om õnn ja armastus.
Armastus. Illos ütenelämine lätt kinäste edesi ja timahava või pere viil kassu. Ütsigu skorpioni piät timahava kõvva vaiva nägemä ja umalõ vällävalitulõ armukihvti pritsmä.
Ilm. Aasta otsa vaivasõ sinno arvosaamalda tsähvähüse.
 

Vibumiis 23.11.–21.12.

 
Tüü. Tüüd om hulga, a seo om meele perrä. Kae, et ülearvo ei pinguta, a muido iks huuga edesi!
Raha. Ku uma eelektriarvõ är jõvvat massa, om ka muu rahasais kõrran.
Armastus. Hoia häste tuud, miä sul om, selle et ka su iist kandas huult. Ütsigu vibumehe tõmmaku uma noolõ vinna ja lasku hindäle üts kõrralik partii. Seo man avitas ESTCube-2 kvadraat.
Ilm. Aasta läbi paistusõ veretäväst taivast su poolõ sinidse kuu kiire.
 

Kivikits 22.12.–20.01.

 
Tüü. Är kaivõlgu ja töinäku, sis om tüüga kah vinks-vonks.
Raha. Kidsi ei massa olla, kül tõõsõst otsast rahha mano andas.
Armastus. Uraan and su kätte vägevä armujõu. Olõ hoolõn ja hoia tuud helläste.
Ilm. Ilm om nilbõ ja likõ.
 

Viikaldaja 21.01.–19.02.

 
Tüü. Tii tüüd.
Raha. Näe vaiva.
Armastus. Sis tulõ ka armastus.
Ilm. Ilm või pettä. Vahepääl või olla võlsspäiv, võit trehvädä pilvevaimõ.
 

Kala 20.02.–20.03.

 
Tüü. Tüüd tulõ mano ja rahha kah.
Raha. Tulõs märgota pikembä ao pääle investiirmisele. Ku olõt pall’o kidsi, sis või raha su nõna alt minemä tsukõld.
Armastus. Ku olõt uma paarilidsõga pikembät aigu kuun olnu, olõs aig sammu säädi abieloranda. Ka maimukõsõ jää-i tulõmada. Ku olõt paarilidsõlda, tulõ suu maigutaminõ är lõpõta. Aig om naada võrku kudama.
Ilm. Vesine.

Reimanni Hildegardi tsehkendüse

Horoskoop 2019. aastagas2019-01-15T13:24:20+03:00

Vanainemiisi asi

Õga toda murõt ei olõ, et murõt ei olõ! Ku üts murõ kuigimuudu kõrda saa, om õkva tõnõ platsin, luudus om as’a niimuudu säädnü. Pulga Jaan laul vast seenimaani, et meil murrit ei olõ, a Jaan om joba ei tiiä mitmõndan nuurusõn miis ja timäst noorõmbidõ inemiisi murrõ timäni vast lihtsäle ei jovva.

Päämine ja vahtsõnõ murõ (tuu kõrval, et söögikraami ja kütüsse hind nõsõs, et ekäpiten om keerolinõ, et inemise läävä minemä) om tuu, et noorõ omma seksmise är lõpõtanu. Nigu õks, ku midägi vallalõ, pandas süü kõgõpäält nutitelehvoonõ pääle, tõsõs süüdläses löütäs suurilõ inemiisile mõtõlduisi filme kaeminõ ja nii edesi… Pia üteldäs, et süüdü om kolmas pääpõhjus kõgõn – kliima lämmäsminek.

Ku mõtlõma nakkat, sis perämäne suvi oll’gi nii lämmi, et kuis sa säändse lämmäga õks seksit. Inemise ei jõvva hinnäst liiguta ja ütiskund uut näide käest seksi. Talv om jäl seksmises pall’o külm, talvildõ hoitva noorõ energiät kokko, pruumva veidemb liiguta. Võit jo opilainu võtta ja kõtu kõrraligult täüs süvvä ja pidolõ minnä ja mõnõ tõsõ noorõga tutvas saia, a perän tulõ jo lainu tagasi masma naada. Lihtsämb om vähämbäga läbi aia, koton püssü, mitte liiguta ja energiät kokko hoita.

Ma arva, et seksiharinõminõ nakkas lihtsäle är häömä. Täpsele nigu lugõmisharinõminõgi. Raamatidõ asõmõlõ omma tulnu filmi, seriaali, puutrimängu. Raamadukogon kokkosaamisõl lugõjidõga om näide vannus hariligult 50 ja pääle. Seksiga om vast sama lugu, paarilidsõ asõmõl omma egäsugumadsõ seksividinä, vibraatori, kunstseldsilidse, joba kõnõldas seksirobotist. Seksirobot ei haisa nukan ollõ perrä, ei tuu väläst jalguga lummõ sisse, ei jätä perän vetsunkäümist prill-lauda üles. Naisilõ mõtõld seksirobot ei lõpõta tüüd Eesti keskmädse mehe eloiä perrä ja ku lõpõtaski, saat hindäle e-poodist väiku vaivaga vahtsõ telli. Miihile mõtõld robodi ei vingu, ei halta pääd ja ei loe kunagi, pall’o sul rahakotin rahha om.

Vanainemise asi omgi vanainemise as’as jäänü. Herkeli-poiss sai mõni aig tagasi esäs, Reps põrotas kõrrast, vana Taska sai katsigu. Mul kasus katõ ja poolõ aastanõ poiskõnõ koton. Lugõmisharinõmisõga om lihtsämb. Latsi saa õks kuigi raamadu mano meelütä, kasvai ilosidõ piltega, mis sääl seen. Vai sundmisõga. A kuis sa nuurt inemist seksi mano meelütät? Kah piltega, vai sunnit? Ei tiiäki. Seo kotussõ pääl jää ma vastussõ võlgu…

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
kah joba vanõmb miis

 

 

Vanainemiisi asi2019-01-15T13:15:10+03:00

Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.

Puuk pudõlin

 
Vastavõtulõ tull’ noorõpuulnõ miis. Pandsõ penitsilliinipudõli, kon puuk sehen, lavva pääle. Ütel’, et võtsõ esi, tiidäki kost, puugi är.

Nõudsõ mi käest, et mi toda puuki põh’alikult uurissi. Kas um terve vai haigõ puuk.

Ku ma ütli, et mi traumapunktin ei uuri puukõ, es olõ tä tuu vastussõga peri ja naas’ püksõ maaha ajama. Esi ütel’, et uurgõ sis tedä, kas tä om viil suguvõimõlinõ vai ei.

Segäjä as’a

 
Seo lugu om segäjist as’ost nii mi seen ku mi ümbre.

Puupind um kõgõ halvõmb selle, et tedä ei olõ röntgenin nätä.

Nagla ja nõgla umma külh pildi pääl nätä, a noid kõiki um rassõ kätte saia. Nä umma arstilõ peris nuhtlusõs. Niisama õngõkonksi, noil umma kida kah külen.

Sis viil sõrmussõ, mis umma sõrmõ pantu ja inämb är ei tulõ. Õnnõs kinkse pästeammõt meile sõrmusõ katskijürämise riista. Inne toda vidäsimi siidiniidi ümbre sõrmussõ ja naksimi sis sõrmust maaha kerimä, mis oll’ peris vallus.

Ütskõrd tull’ üts hädäline baarist ja tuul oll’ ümbre keskkotusõ. Tä oll’ roninu tooli sisse, a vällä inämb es mahu.

Ja viil, väiku latsõ topva tihtsäle hindäle väikeisi asjo ja rahasente kül kõrva, kül nõnna. Mõnõ söövä är kah. Ja mõnõ suurõ inemise topva vahel niisama ei tiiä midä ei tiiä kohe ja peräst tulõva hädäga arsti mano.

91aastanõ

 
Mu tüülavvaga vai lavva mant um mul õkvalt mitu luku kõnõlda. Üts om sääne: istõ lavva viirde väärikan iän vanadaam, silmä perrä nii 70–75aastanõ.

Mu küsümise pääle, mis juhtu, nõstsõ daam viuhti uma jala lavva pääle ja näüdäs’ haigõt kotust.

Perän kaimi kaardi päält perrä, et täl oll’ jo vannust 91 aastat. Pruuvsõmi kah jalga lavva pääle nõsta, a nii ruttu es jõvva kiäki.

Rassõ rusik

 
Niisama ei lää mul meelest järgmäne lugu.

Taa küsümisega, et mis juhtu, um kõik aig jama olnu. Piämi jo tiidmä, midä tohtõrdami. Esieränis viil sis, ku välästpuult midägi nätä ei olõ.

Tull’ sis jäl üüse napsinõ miis ja istsõ lavva mano. Mu küsümise pääle sai tä vihatsõs ja lei uma rassõ rusigu mu näo iin tävvest jõust vasta lauda.

Ime külh, a lavvaklaas es lääki katski.

Haigõmaja2019-01-15T13:12:36+03:00

Kuis tulla toimõ talvõstressiga, miä pümmel aol ligi hiil?

Käen um jälleki talv ummi tujokiidsi ilmuga ja vaihõl um tarõn nii hämmär, et ilma lambilda ei näe lukõki.Pall’odõlõ hiil ligi nn talvõstress – esieränis noilõ, kes eläse ütsindä ja viil koskil (veere)maal.

Läässi vai kotost vällä miilt lahutama, a kohe ja mille iist? Pall’o meist noid rikkit um, kes toda hindäle lupa saava. Hää, ku sul um sõbõr vai tutva, kelle poolõ minnä juttu ajama. Hää, ku umma tüüseldsilidse, kellega ummi asjo arota. Maainemiisil ei olõ kõigil tüüdki.

Ku olõt perreinemine, sis jääs viil üle pere. A midä näile iks kaivada? Ku olõt viil perre iistvidäjä, sis nä kaesõ sullõ otsa ja uutva, kuna sa ummõhtõgi tüü levvät. Süvvä ja lämmind tarrõ lätt egä päiv vaia. Nii jäätki uma murrõga ütsindä.
Edesi olõnõs kõik joba inemise hindä olõkist. Ku olõt tukõv ja kimmäs, tulõt kuigi tast stressist vällä. Ku keskmäne, sis siplõt viil tükk aigu stressi käen. Sullõ um vaia tugõjat, kes sinno viisis är kullõlda.

Kõgõ rassõmb um nõrgal inemisel. Täl jääs miil väega haigõs, tä ei usu esihindä sisse ja ei mõista olokõrda är klaari. Säändsile inemiisile um vaia joba psühholoogi api. Meil umma nõvvoandmiskeskusõ, usaldustelehvooni ja psühhoterapeutilidsõ raamadu kõik olõman, a egä kõrd ei olõ näid käeperäst võtta.

Stress umgi päsemäldä, a timä halva mõjjo saa kerendä. Soovita mõnõ lihtsä as’a, kuis stressi är aia.

Kullõminõ

Ku tahat, et sinno är kullõldas, olõ ka esi hää kullõja. Ku sõbõr tulõ su mano uma murrõga ja sullõ tunnus, et sul hindäl umma pall’o suurõmba hädä, kullõ tä iks är. Sa esi olõt lihtsäle tugõvamb, a timä olõ-i.

Esieränis tähtsä um tuu nuuri puhul, selle et näil olõ-i elokogõmust. Levvä aigu kullõmisõs sis kah, ku sul um aigu veidü. Mõtlõ tuu pääle, et sa saat avita, esieränis ummi inemiisi, kedä häste tunnõt. Vast saatigi ütenkuun hätist parõmbahe jako.

Elokõrraldus

Ku olõt ütsindä ummi mõttidõga koton, sis tii uma kodo nii mugavas, ku saat. Ku tarõ um väega suur, sis panõ müübli nii, et sullõ jääs kodonõ nukakõnõ, kon kõik tähtsä um käeperäst. Panõ sinnä umma nukka häste valgõ lamp palama, selle et talv um niigi pümme.

Ku tujo um halv, otsi raadiost hääd ja rõõmsat muusikat. Viil parõmb – laula ja tandsi esi üten. Kuigi ütsindä tunnus tuu imelik, avitas väega häste.

Ku hingevaiv um lännü joba nii suurõs, et jovva-i inämb kannahta, är tekku ull’uisi. Võta papõr ja pleiäts ja kirota uma kõgõ mustõmba mõttõ paprõ pääle ritta. Perän käki tuu papõr hindä iist är. Sul nakkas pall’o kergemb, selle et sa olõt vähämbält esihindäga kõnõlnu. Päält säänest kirätüüd mine õkva magama, selle et hummok um õdagust targõmb.

Ku hummogu üles tullõn um iks viil vilets olõminõ, panõ paika pääväplaan. Är võtku hindäle väega pall’o ega väega veidü tüüd. Ku sul um mõni lemmiktegemine, võta tuu joba täämbä käsile.

Ku puhkat, võta ette illos värviliidsi piltega raamat, kae noid pilte. Sa levvät hinnäst tuu rohilidsõ nurmõ päält kirivide lille seest ja su tujo lätt hulga parõmbas. Ku nii mõistat vaihõpääl unista, saa ka seo pikk talv läbi ja kevväi tulõ rutõmbahe.

Urmi Aili


Pümme aig või pääle tuvva talvõstressi. Rahmani Jani pilt

Kuis tulla toimõ talvõstressiga, miä pümmel aol ligi hiil?2019-01-15T13:10:36+03:00

Puutüümeistre Sibula Ärni

Misso küle all Pupli küläh Kirsi taloh eläs vanast rehetarõst ehitedüh elämiseh käsitüümeistre Ernst Sibul, kedä rahva siäh tiidäs Sibula Ärni nimega. Hää meistre kuulsus liigus suust suuhtõ ja palvõ timäst aoleheh kirota tull’ timä meistretöie ostjalt.

Juttu aimi tä väikuh tüükuah, mis om veerest veereni ummatettüid puust asju täüs. Om hulga egäpääväelos tarvilikku kraami ja kunstkäsitüüd, mis tennü avvu eski kuulsalõ kunstikualõ.

Kas om meeleh, kuna naksiti midägi ummi kässiga tegemä?

Tuust aost pääle, ku jala ala võti, olõ kõgõ mõtsah olnu. Vanaimä mäleht’, et kanni säält kõikõ kodo, ja peläti, et lats ei tulõki inämb mõtsast vällä.

Naksi joba kuvvõ- vai säitsmeaastadsõlt sovhoosi kar’a man taskuväidsega midägi nikõrdama. Tii täämbädseni tüüd, mis mullõ miildüs, ja tüütunnõ ei nakka lugõma.

Mis säändse meistretüü man kõgõ tähtsämb om?

Kannatlikku miilt ja tõsist huvvi piät olõma. Nii kavva proovit, ku vällä tulõ. Esiki 10 kõrda või minnä aia taadõ, a 11. kõrral tulõ kimmähe vällä ja sõs omgi asi kombõh. Kõrd alostõt tüüd ei tohe perrä jättä.

Kae, kos om taal kausil mustri, ei olõ üttegi lahet seeh. Mõni küsüs, et mille käsnä ei olõ lahki kuionu. Keedä käsni vast ütesä tunni, päält tuud piät kolm kooni viis aastat kuivama, olõnõs käsnä suurusõst. Mille perrä säänest tüüd hinnata? Ja tõist samasugust asja olõ-i võimalik tetä, luudus ei luu kunagi kattõ peris ütesugumast käsnä vai puud. Näet (näütäs ummi töid), luudusõ puult oll’ tah joba tsirgu pää, ma tei viil kats tibukõist tälle siiva ala. Latsõlats rõõmust’, et taa kujo näge vällä ku päkäpikk, ja tütär pand’ ütele «punkar» nimes.

Hulga asju tii kingitüses umalõ perrele, sugulaisilõ. Ku olõ mõnõ inemise uma tüüga rõõmsas tennü, om tuu suurõmb rõõm ku raha. Ei mõtlõ raha pääle. Ku ütele om tuhat eurot suur raha ja tõsõlõ nädäli raha, sis kuis ülepää säändse raha väärtüst mõõta?

Ku sakõstõ laatu pääl umma kaupa näütämän ja möömän käüti?

Ma käü õnnõ Võro ja Põlva maakunna laatõ pääl, kõrra viie aasta pääle kavvõmban. Lüübnitsä, Seto kuningriigi ja vast Lindora laat kah omma säändse kodotsõ laadu, kohe läät häämeelega. Sõmmõrpalo kandin peetäs tii veeren väikeist, a hääd Varõsõ käsitüülaatu. Ei olõ kostki Poolast vai Leedust kokko ostõtut kraami, midä siin kallimbalt edesi müvväs.

Muido ei peetä ummist käsitüütegijist suurt luku: laadu platsimass om uma 80 eurot ja kotusõ saat kohegi viimätsehe viirde, Läti müüjä omma lajan keskplatsi pääl. Meid, peris uma käsitüü tegijit, olõki-i inämb suurt jäänü, piässi õks miika kah arvõstama.

No laadul näeti kimmähe õgasugumaidsi ostjit ja kuulõti kõiksugu suuvõ?

Õga ostja omgi esimuudu, selle tulõ müvvä egäst as’ast mitund sorti. Kõrd laadul tull’ mu mano üts inemine Rakverest, tahtsõ vahega korvi. Mitu kuud nuputi ja sis teiegi valmis, tä sõit’ Eestimaa tõsõst otsast umalõ korvilõ perrä.

Kõivualutsõ laadu pääl nakas’ jälki pendlimiis ümbre mu asju käümä, mõõt’ ja kai… Imeht’, kuis puukäsnä saava vällä anda säänest lämmind. No kuis tõistõ saagi olla, ütli toolõ puulnõialõ, ku ma esi poleeri ja anna ütele as’alõ viimäst lihvi kuu aigu ja tii taad tüüd lämmä süämega.

A olõti eloaig viil hää korvitegijä olnu ja tuu om kah tarvilik tüü.

Korvõ olõ kudanu vähämbält 30 aastat. Tuu om täämbädsel aol hoobis häömisele määrät tüü, olõ siinkandin viimäne tegijä. Vinne aol oll’ egän majapidämisen tähtsä säläkorv, selle et peeti eläjit. Kardokakorvõ küsüs mu käest aastan nii paar inemist, a varramba viidi inne kardokatalgo tegemist vast kümme korvi kõrraga. Sovhoosi telliti esiki 100–200 korvi, veomassinaga tulti perrä.

Eloaignõ hää korvikudaja oll’ mu esä, kukki Tsiberih oll’ tä osast näpõst ilma jäänü. Hää korvipuu om sada aastat vana, noorõst saa-i midägi. Ütest paarsada aastat vanast pedäjäst, midä kutsutaski lõmmupuus, või saia esiki 500 kardokakorvi, a 10 000 puu siäst lövvät üte säändse. Perädü hulga olõ muidoki viil vihtu ja luudõ tennü.

Ma otsõ paar suvvõ tagasi vikatit ja olli peris hädän. Kõnõldas, et vikatit ei taha inämb kiäki osta ja selle ei müvvä kah.

Usut vai ei usu, a tahetas külh, 50 vikatit olõ võimõlinõ aastaga är müümä, no kuis kunagi. Mi poodivikati terä om ülearvo paks. Ma tuu noid terri Vinnemaalt nii 10 tükkü kõrraga ja praavita säändses, mis häste lõikas. Kümnest teräst ütte saa hinnada peris viis plussi pääle ja tuud om esiki kah’o müvvä. Tii kimmähe prooviniitmise kah ja mõnigi ostja ütles: hää, et sääne tegijä viil olõmah om!

Kas mõtsast viil säänest puud lövväti, mis taa tüü man kõlbas?

Vinne aigu ja 90. aastil olli esi mõtsavaht. Täämbä olõ-i sõnno: õnnõ üts lakõsragominõ tõsõ perrä… Kõgõst 40 aastat vana pedäjä ja kuusõ võetas joba maaha. Tuust ei saa määnestki õigõt asja, hõllõ puu. Ku tarvitat ehitüses, ei saa maja lämmi, sääne puu nakkas ka mädänemä. A umal aol vanaesä arvas’, et vannamuudu elo lätt iks edesi ja opas’ mullõ selges, et vikativars võta seost puust, kirvõvars tuust ja taa kuu seeh võta tiidä aol maaha õkvalt sääne puu.

A kuis muido täämbäne elo paistus?

Mu vanaimä ohas’ viil inne surma: mille taa maailm nii kuri paik piät olõma ja viil kur’õmbas lätt? Ei olõ hää aig. Ku perrä mõtlõma jäät, sis tulõ tühi tunnõ hinge. Et mis väikese inemise sõna mass.

Rahvas om vasta, vasta… a mitte midägi ei muutu. Mõni ütles mullõ kah: Ärni, sul om mõistust, no mille sa säändse jamaga aigo viidät? A ma saa hindä jaos umast tüüst nii suurt rõõmu ja hingerahhu.

Jah, luumistüü omgi vast maailma kurjusõlõ ja ull’usõlõ kõgõ kõvõmb vastamürk.

Reimanni Nele


Sibula Ärni ummi korvõ ja käsitüüga ülemineväaastadsõ Pühäjõõ käsitüülaadu pääl. Kipasto Margita pilt

Puutüümeistre Sibula Ärni2019-01-15T13:08:56+03:00

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

Perämäne kiri. Koton tagasi

 
Rumeeniäst tagasi kodo tulõminõ käü lihtsähe. Panõt uma kraami auto pääle, võtat üte latsist kaardilugõjas, panõt massina käümä ja nakkat sõitma. Kõgõpäält sõidat 12–13 tunni Poola Gliwicehe, makat sääl kõrraligun nelätärnihotellin õnnõ 35 euro iist ja süüt hummogu kõtu kõrraligult täüs. Järgmädsel pääväl sõidat viil 15 tunni ja olõtki koton.

Õnnõs om kodo tan kagunukan. Ku jõulu aigu kodo tulõt, om lumi maan ja mõnusa paar kraati külmä. Mitte nigu Tal’nan vai Lääne-Eestin, kon maa must ja kinäst talvõst asi kavvõn.

Kodo om kõgõ hää tulla. Bukaresti seiklus om seos kõrras läbi, säälgi oll’ elo illos ja kõik pere sai vahtsõ hää kogõmusõ. A kodo om iks kodo.

Ummõhtõ saa-i tangi murrilda. Kavvõst kaiõn või paistu, et mitte õnnõ kõik Eesti, a egä liin ja valdki kuts inemiisi hindä mano. Herksämbä lubasõ egäsugumaidsi soodustuisi, kõrraldasõ lotõriid ja midä viil. A paiga pääle jõudõn tulõ vällä, et Võro vallan asi nii roosilinõ ei olõ.

Parhilladsõ momendi kõgõ suurõmbas murrõs om mi jaos latsiaiakotussidõ puudus kodo lähkül. Juriidilidsõlt paistus kõik korrektne: umavalitsus piät latsilõ hoitmisõ kõrraldama, a nipp om tuu, et latsiaiakotus tulõ löüdä teenindüspiirkunnan. Võro valla otsustaja omma tan kavala olnu ja nimmanu kogo suurõ valla ütes teenindüspiirkunnas. Nii saagi ammõtnik üteldä, et sõitku mi Parkseppä vai Väimelähe. Ja tedä ei huvita, et tuu tähendäs 100 kilomiitret autosõitu päävän. Kodanik olku tenolik, selle et täämbäne suurvald võinu pakku kotust ka Oravil vai Vahtsõliinan ja seo nõstnu päävädse läbisõidu 200 km kanti.

Mis sääl iks. Elo lätt edesi ja ütte vai tõistmuudu tulõ seo asi är kõrralda. Nigu ma joba ligi kats aastakka inne umavalitsuisi reformi Uman Lehen kiroti, ku riik koli kõrrast kavvõmbalõ, ei jää inemiisil muud üle, ku kogokunnan esi tarviliidsi teenüssid pakku. Riik võinu säändsen olokõrran aumehe muudu noin paigun, kon teenüssit ei sutõta pakku, inemiisi käest ka veidemb massõ kor’ada. Et sääne asi periselt kah juhtunu, om piäaigu ilmvõimalda. Selle et kõgõ tähtsämbä inemise korgidõ klaasmajju seen piät uma palga jo kostki saama.

Pula mea!*

* rumeeniäkeeline ropp sõim


Epleri Rain

Rumeeniä raport2019-01-15T13:05:36+03:00

Kas tinavaasta parembadõ?

Minevä kuu kõlist’ mullõ üts tragi naistõrahvas, eluaignõ koolioppaja, aastõid üle katsõkümne. Taal oll’ ildaaigu ummi konagiitsi tüükaaslaisiga joulupidu ollu. «Peris häste läts’. A kolm kõrda pedi ma tuu istmise aigu juttu muijalõ käändmä, ku rahvas poliitikast kõnõlama naksi ja vihatsõs minema tükke. Veidü ärä väsüt’ sääne märgutamine, et mea nüüd ülda,» kõnõl’ provva, kiä esi ilman ei vingu, naardõn.

Mi õks olõmigi vast niimuudu ilma luudu, et rohkõmb murõtami ja vähämb lövvämi hääd ja nall’akat. Ildaaigu olli esi kah ütel pidul, konh enämbüisi sääne rahvas, kiä ammuilma pensi pääle päsnü. Lasti laulu ja kõnõldi anekduutõ. Aga õks tükke jutt sinna püürdmä, et pinss väikene ja massu pääle pantu…

Viimäte naksi mu kõrval istnu hää lauluhäälega proua naarma ja ütel’, et küll om nall’akas esihennest kõrvalt kullõlda. «Raha om nii veidü…, a säälsaman arutami, määne vorsti- vai suitsulihasort paremb om ja määne süvvä ei sünnü, määntse kängä vai pruntsi kiäki henele ildaaigu ost’. Tuu om meil puhta meelest lännü, kuis poodist vajaligu saamisega sis oll’, ku mi tublistõ noorõmba olli. Ku sai suurõ passmisõga vai tutva kaudu henele saapa jalga, sis oll’ kuupalk lännü kah. Muiduki tunnus meile kõik parõmb, mea noorõn oll’, a kas tasus meil põra nii hirmsadõ murõta!»

Tõsõ pidulise olli kõik nõun, a kiäki ütel’ siski, et olõs viil parõmb, ku taa ega-aastanõ raha taiva poolõ laskminõ kah järgi jäetäs. Tuu om õigus külh, arvati. Egä aastaga lätt asi hullõmbas. Rakette lastas veidühaaval enne joulu ja pühhi aigu, vana aasta õdagu jo poolõst pääväst, ja ku kell katstõiskümmend saa, sis lätt asi mõnõl puul peris käest ärä. Kiäki ei vali paika, konh uma tulõvärgi vallalõ lask, viina om kah võet… Ja ega aasta om ka mõni õnnõtus. Tuust ei massa külh viil unistagi, et sääne külä vahel rakettega ärplemine ärä keeletäs. Kiä tuud kontrolli joud, esiasi, ku külarahvas esi vabatahtlikult sääntse as’a ette võtt.

Tinavaasta jäeti külh raadion, telekan ja seitungin suurustamada, määne liin tuu paugutamisõ pääle rohkõmb raha kulutas, aga andsak om taa asi õks.

Tuu lärmi ja tossu pääle, mea kõigile inemiisile ja mitte ütelegi eläjäloomalõ hääd miilt ei tii, ei olõ liina- ja vallavalitsusil hallõ raha kuluta, a ku mõni latsõkõnõ vääga haigõ om ja rohtõ jaos raha küländ ei olõ, sis laiutõdas kässi, et näet, mi eelarvõn kah ei olõ sukugi… Ja sis korjasõ inemise «Jõulutunnõliga» ja muide sääntseide ettevõtmiisiga mõnõ euro haaval tuud abiraha.

Järgmine vanaaastaõdak ei olõki kuigi kauõn ja joulujutu nakasõ jo märdipäävä kandin. Külh olõs häste, kui tinavaasta jo sügüselt tuu jutt üles võedas, et enämb ei lasta raha edevüsest vasta taivast, ja liina nakasõ tuu pääle võistlõma, kiä suurõmba summa hädäliidsi avitamisõs and. Viil parõmb, ku nii õkva tetäski ja ei naata jäl kõnõlama, et vast aaasta peräst…

Nõlvaku Kaie

Kas tinavaasta parembadõ?2019-01-15T13:03:51+03:00

Usk ja terve mõistus

Nüüd, kon jõuluaig läbi, om paras aig kõnõlda kristlusõst ja jõulõst kõrvaltkaeja mättä otsast. Ma loe hinnäst mittekristlasõs. Kuigi usu, et Jeesus Kristus oll’ üts väkev pühämiis, arva siski, et säändsiid mehi oll’ õigõ mitmõn usun õigõ pall’u ja om arvada nüüdki. Ainult et nüüdsel aol mõistõtas pühämehiga pall’u parõmbalõ ja targõmbalõ toimõ tulla.

Piiblit olõ ma uurnu küländ tükäldä, aga usu, et päämistest tegemistest sääl om mul siski aimdus olõman ja suta näid uma mättä otsast hinnada. Kõgõ inämb hinda ma Kristusõ tegudõst rahavahetajiidõ välläajamist templist. Julgõ mehe vääriline tegu. Aga kuis om lugu täämbädsel pääväl? Euruupan kõnõldas pall’u kristlikõst väärtustõst, miä pitiv olõma Euruupan kõgõ alussõs. Aga kuis passis tuu kokku ostu-müügi möllüga jõulõ aigu?

Mu arust om tuu kristlusõ vastanõ tegemine, tõisi sõnnuga antikristlus.

Aetas takan küll määndsiidgi rahavahetajiid, kiä ollõv vahetanu musta raha valgõ vasta, aga kostsaadik juusk tuu vahe musta ja valgõ vahel, tuust ei saa õigõlõ arru. Kost ülepää tegünes must raha ja milles ei tegeldä asjaga sääl, kon tä ilma sünnüs? Ku tuu om narkoraha, sis pidänü karistama kõiki narkariid. Mullõ tundus, et Kristusõ arvamist müüdä om egäsugunõ raha ütsjagu must, nii et kümne rahavahetaja kinnivõtminõ Jessukõsõ sünnüpäävä iin om kadunulõ väega väiku lohutus.

Ja kuis om lugu noidõ miljuniidega, miä Riigikogu kerikiile eräld’? Kas tuu om kõik puhas raha? Kas nii puhas, et Jeesukõnõ esi kah olõs tä puhtas tunnistanu? Tuud mi ei saaki teedä. Ainukõnõ, midä mi tetä saa – mi ei tsuska umma nõnna manu. Tuu tähendäs üteliidsi, et tervele kristlusõlõ ei tasu nõnna manu tsusada, midä ma ka tetä proovi.

Tuu kõik ei tähendä, et jõulõ ei tasu pitä. Asi piäsi koonduma ümbre talvidsõ pööripäävä, mitte jõulupuulbä ja edimädse pühä ümbre. Selle et esiki Jeesusõ sünnüpäävä tähendüses om tuu tärmin kõva kahtlusõ all. Pääleki olõ ma kuulnu, et Eestin om õigõusklikkõ inämb ku lutõrlaisi, nii et inämbjagu rahvast tahtnu jõulupühi pitä paar nädälit ildampa.

Et noid uskõ mitte tüllü aia, ollu ainukõnõ võimalus nakada riiklikult tunnistama talsipühi ja kallendrin tullu vereväs tetä hoopis 21. ja 22. detsembri.

Toda muiduki juhul, ku pühäde pidämisel om midägi pistmist terve mõistusõga.

Pulga Jaan

Usk ja terve mõistus2019-01-15T13:03:03+03:00