Lattiku vaimun raamadukogo

Lüllemäe raamadukogo om seost keväjäst saanu vahtsõ ruumi ja sügüsest om sääl valla tett ka Lattiku Jaani infokiosk. Raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu taht umma tüüd tetä nii, et paiklik kultuurilugu häste nätä olnu ja et inemise saanu raamadukogon kõrraga mitu asja är aia.

«Taa Lattiku infokioski päämine mõtõ om juhata rändäjät edesi. Näütüses tuu, kiä om läbi käünü tii Lattiku sünnükotust Mäkistest Lüllemäele, saa tan tutvust tetä Lattiku elu ja tegemiisiga ja Karula kandi aoluu ja täämbädse pääväga,» seletäs raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu.

Infokioskis nimmat suur ekraan sais raamadukogon õkva sissekäügi ussõ kõrval. Sinnäsamma om tuudu ka suur puukand, miä om peri Mäkiste mõtsast ja kohe Karulast peri tunnõt kirä-, usu- ja riigimiis om uma nime sisse lõiganu. Kand tuudi mõtsast är katõkümne aasta iist ja saisõ innemb Lüllemäe kultuurimajan. A ku raamadukogo sai timahava vahtsõ ruumi, koliti ka kand siiä, et Lattikuga köüdet kraam üten paigan olnu.

Lattiku Jaani 140. sünnüaastapäävä aigu valla tett infokiosk tähendäs tegelikult ütte kodolehte, kon saa matõrjaalõ lukõ, kaia ja kullõlda. Parhilla om suurõlt jaolt valmis teedüs Lattiku kotsilõ, Karula kandi kotsilõ pandas sinnä viil tarkust mano. Ku tuu valmis saa, plaanitas kodolehekülg avalikus tetä, et egäüts tuud internetist lukõ saanu.

Väikust kortinast suurõmbalõ ruumi

Kooni seo aasta keväjäni oll’ Lüllemäe raamadukogo kerigu vastan mitmõ kortinaga majan, kon ruumi oll’ 60 ruutmiitret. Vahtsõn kotussõn, inneskidse vallamaja 1. kõrra pääl, om raamadukogo tarvitusõn 220 ruutmiitret. Vahtsõnõ kotus tetti kõrda lainu ja ütteminegitoetusõ abiga, inne olli nuu ruumi aastit tühä.

No om raamadukogol päält raamadusaali ka uma latsitarõ ja väiku näütüsesaal, kon saa kuunolõkit ja koolituisi pitä. Parhilla saa sääl kaia Lattiku mälehtüsjoosuga köüdet näütüst. Raamadukogon käävä ka maalitsõõri: puulpäävä opva maalmist suurõ inemise, neläpäävä latsõ.

Nuuri ja latsi trehväs raamadukokko küländ hulga. Säälsaman kõrval om ka nuurikeskus ja noorõ astva sääl kävven raamadukogost läbi. Kõrra kuun käü Rätsepä Triinu ka koolin, nigu tä esi ütles «hinnäst miilde tulõtaman». Säältki tulõ nuuri lugõjit mano.
Vahtsõhe majja kolimisõga om ka lugõjidõ arv tsipa kasunu. Parhilla om Lüllemäe raamadukogol pia 170 lugõjat. Päämidselt loetas ja lainatas aokirändüst ja juturaamatit, a küsütäs ka kirändüst, miä and oppuisi.

Tähtsä om raamadukogon ka internetipunkt. Lugõja saava sääl tarvita kipõt internetti, kattõ lavvaarvutit ja ütte tahvliarvutit. Rätsepä Triinu seletäs, et küländ pall’o om raamadukogo küläliisil küsümüisi arvuti tarvitamisõ kotsilõ: kas tahetas uma arvuti tarkvarra vahtsõnda vai om vaia mõni tüütu müügipakminõ är lõpõta. Noidõ küsümüisi man om Triinu saanu abis olla ja niimuudu ka esi vahtsit tarkuisi är opnu. Ja ku umast mõistusõst puudu tulõ, löüd tä mõnõ as’atundja, kiä avitas.

Mitu as’aajamist kõrraga

Triinu löüd, et om hää, ku inemise saava raamadukogon mitu asja kõrda aia. Tuuperäst pruuv tä jõudupite kõrralda üritüisi. A ütsindä tüütämine sääd energiäle piiri ette.

Ütte asja märgotas Rätsepä Triinu külh tõsitsõlõ: Lüllemäe raamadukogo võinu olla kotus, kon inemise saanu kuvääre-markõ osta ja lehte telli. Parhilla om Lüllemäele ligemb postipunkt Kaagjärven. No ajagi tä vallavalitsusõga asja, et vast õnnõstunu ka Lüllemäe raamadukokko postipunkt tetä. Triinu tund, et tä jõudnu tuu tüü kah raamadukogo vidämise kõrvalõ võtta.

Rahmani Jan


Lüllemäe raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu vahtsõ Lattikust ja Karulast kõnõlõva teedüsekraani man. Rahmani Jani pilt

Lattiku vaimun raamadukogo2018-11-05T19:42:10+00:00

Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 15. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2019. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu

Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Juhtunu näütüses kolhoosin vai sovhoosin, vai sis täämbädsel aol, näütüses pulstipoodin. Vai mõni latsõiä mälehtüs, näütüses suurõst magusaisost rassõl aol. Vai lugu hääst koolioppajast, kiä umma tüüd häste tekk’. Vai õkva eelä juhtunu asi. Pääasi, et lugu põnnõv lukõ olõs.

2. Lugu, midä periselt es juhtu

Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla. Mõnikõrd ei saaki periselt arvo, om taa lugu juhtunu vai vällä mõtõldu. A lugu om jo iks olõman, kasvai kirotaja pää seen. Peräkõrd om hää lugu?

3. Luudusõ vägi

Lugu tuust, kuis luudus om umma võimu näüdänü. Inemine või säädi, a ilm vai luudus tege iks umma. Hää olõs, ku kirän olõs, kon liinan/külän ja talon lugu juhtu. Teema om vällä pakutu kuuntüün Eesti Rahvaluulõ Arhiiviga.

Inne luu kirotamist lugõgõ läbi seo oppus:

Egä inemine või saata võistlusõlõ kooni kümme juttu. Jutt ei või olla inne mõnõn tõsõn lehen vai raamatun är trükit ega internetti üles pant. Lugu võinu olla mõistligu pikkusõga, mitte pikemb ku üts arvudilehekülg (3500 tähemärki, 700 sõnna). A või ka lühembä jutu kirota.

Ku pään om hää jutt, a saa-i vai mõista-i taad kirja panda, sis kõlistagõ tel 782 2221 vai 5692 2841. Märgimi vällä, kuimuudu lugu iks kirja saanu.

Egä jutu mano kirotagõ kimmähe uma nimi, aadrõs ja telehvoninummõr! Ku tahati, et lehen trükitäsi ti tõnõ (vällämõtõld) nimi, kirotagõ tuu suuv eräle luu lõppu.

Oodami juttõ nikani ku 23.11.2018. Jutu saatkõ info@umaleht.ee pääle vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin). Tunnissõna: jutuvõistlus.

Parõmbidõ juttõ kirotaja saava preemiä. Kõik kirotaja saava tenotähes Võro-Seto tähtraamadu.

Terävät sulgõ!

Uma Lehe toimõndus

Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus2018-11-05T19:39:10+00:00

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

21. kiri. Värinä

 
Timahavanõ talvõaolõ üleminegi üü jääs tõistmuudu miilde. Tsipa inne kellä nellä heräsi hirmsa kolina pääle. Puul-unõn tundu, et Ali Baba ja nelikümmend rüüvlit tahtva rõdu kaudu mi kortinahe sisse tulla. Karksi seo mürinä pääle istma, a armsa tõõnõpuul rahust’ kõrvalt, et olõ-i midägi, kõva tuul kolistas. Jäi vahtsõst magama.

Mõnõ ao peräst ai tõõnõpuul mu vahtsõst üles ja ütel’, et õks es olõ tuul, hoobis maavärrin. Tä oll’ pääle kolina lõppu naanu mõtlõma, et tuul jo ei puhu. Ja sis tull’ tälle miilde, et elämi piirkunnan, kon maa iks vahepääl värises. Seo mõtõ ai perämädse unõ är ja ku tä interneti valla tekk’, sai hirm kinnitüse. Tõtõstõ toimu Rumeeniän 5,6magnituudinõ maavärrin, midä oll’ tunda ka naabririigen.

Tuu tiidmisega jäi ma vahtsõst magama. Hummogu naksi mõtlõma, et inemine om iks häste harinõja elläi. Nika ku seo üüni olli mõtõlnu, et ku midägi säänest piäs juhtuma, omma tüküs aos närvi pingõn nigu pillikeele. A ei midägi säänest. Tasadsõ maaga rahulidsõlt põh’amaalt peri inemine võtt’ maavärisemise tiidmises ja magasi edesi. Seen olõ õs vähämbätki tunnõt, et midägi esierälist sündünü olõs. Kuigi tego oll’ perämädse katõ aasta kõgõ kõvõmba maavärinäga Rumeeniän, saa umast kogõmusõst üteldä, et 5,6magnituudinõ raputus kuigi tukõv ei olõ.

Rumeenläse esi arvasõ, et suurõ ja traagilidsõ maavärinä käävä umbõs egä kolmõkümne aasta takast. Aolugu säänest intervalli ei kinnitä, kuigi tõtõ om seo, et vahepääl tulõ tankandin ette peris tõsitsidõ tagajärgiga maavärinit. Lähembäst aoluust omma tõsitsõmba säändse:

• 30. lehekuu 1990 (6,9 magnituuti Richteri skaala pääl): 14 hukkasaanut, 36 vikasaanut;

• 30. põimukuu 1986 (7,1): 2 hukkasaanut, 558 vikasaanut;

• 4. urbõkuu 1977 (7,4): 1 578 hukkasaanut, 11 221 vikasaanut;

• 10. märdikuu 1940 (7,7): 1 000 hukkasaanut, 4 000 vikasaanut. Tego om kõgõ kõvõmba maavärisemisega, miä 20. aastasaal Rumeeniän olnu.

Seosügüsedse maavärinä vast kõgõ rassõmb tagajärg omgi seo, et tä tulõtas miilde oho, miä inemiisi tankandin pass. Aoluu kaeminõ tuu tsipa külmävärinit pääle ja pand märgotama tuust, miä või saia. Loodami siski, et ku pinge maa seest väikumpi toukamiisiga vällä saa, jääs suurõmb õnnõtus tulõmalda.

Cutremur – maavärrin rumeeniä keeli


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-11-05T19:37:53+00:00

Rivin hääs inemises?

Ildaaigu ai ütel jaol rahvast hinge täüs uudis, et säädüse järgi saava no külärahva kokkusaamisi iistvedäjä, mõnõ kõigilõ vajaliku asja jaos projekte kirutaja, talguidõ kõrraldaja ja tõsõ sääntse «külähullu», kiä umma vapa aigu kulutasõ, tuust «tõmblõmisest» kasu, selle et tulusaaja tulõ üles anda ka MTÜst ja muist sääntseist ühendüsist.

Teedä, et egan külän ja vallan om säänest rahvast, kiä nõun omma tõisi iist ka saisma ja alasi hädäliisile appi tulõva, ku vähägi saava. Ja om sääntseid, kiä ütest tüküst vingva, et tuud olõs vaia ja tõnõ asi võinu paremb olla… ja et tekke kiäki medägi. Ja ku nuusama hädäldäjä tõnõkõrd peräst ka vingva, et näet, olõs õks paremb olla võinu…, sis tuu omgi kasu, mea tegijä saia või. Üts ajakirjanik ütel’ ildaaigu vääga õigõdõ, et A4 mõõdun tennämisekirja omma nuu tasu ja preemiä, mea tegijä saa.

A no ähvärdäs abivalmid inemiisi viil üts paprõmaania. Es panõ tähele, kink pähä taa tšinovnikumõtõ edimält tull’, aga kõrv püündse raadiost kinni, et noorõmba inemise võisõ õks avita vanõmbõid ja ütsikuid, kel rassõ kotust vällä saia ja puutiminek tõnõkõrd suur vaiv. Ja et seltsis võisõ kah vahel kävvü. No vääga õigõ, mõtli. Nii jo inemise enämbüisi tegevä. Mul om henel lähükesen naabritädi, kel jalguga asi hõel ja tõnõkõrd muid häti kah. Ku autuga liina lähät, küüsüt õks, kas tä taht üten tulla vai taht poodist vai apteegist medägi.

Ma tunnõ naisterahvast, kel tüü külh konagi otsa ei lõpõ, aga kiä õks joud minnä ütte pea saa-aastast memmekeist kaema ja avitama. Vanainemine kõlistas alasi taalõ, ku medä hätä vai ku juttu aia taht. Ja üten tutvan külän om meesterahvas, kelle telefoninummõr külh vast vääga mitmal vanõmbal inemisel käeperäst. Ku hädäste autut vaia, ku mõni tüüriist purus lätt, kurja pini küla vahel vallalõ vai mõni muu murõ, sis mugu kõlista. Külakotsil om tuu ju loomulik asi, et enämbüisi kõik avitasõ, ku vähägi saava. Aga mis tuu raadiojutu manh andsak tundu, et jäl soovitõdi sääne inemiisi avitamine paprõ pääl määntseski ühingus tetä. No miisses?

Ütskõrd olõ esi ütele ammati poolõst iistvedäjäle ülnü, et tiimi rahvamajan salatiide maitsmise õdagu. Peris pall’u rahvast tull’ kokku, egal purgikõnõ üten. Kõik saiva egast purgist pruuvi, kiteti ja vahetõdi retsepte. Oll’ rõõmus sügüsene õdag. A sis naksi nõnamiis targutama, et taa om nüüd uus naisiklubi. Suur kunturiraamat tuudi vällä, kohe kõik nime kirja panti. Kampa oll’ tullu ka mõni miis, nuide näo lätsi imeligus. Järgmine kokkusaamine kuulutõdi vällä ja sinna pedi tulõma tähtis koolitaja targust asjust kõnõlama. No võisõgi arvada, sääne asi es tõmba enämb kedägi ja sinnapaika kõik jäi.

Kas õks peat ega normaalsõ ja laheda ettevõtmise ja hää teo kohegi «kunturipaprõ» pääle sordi ala pandma? Mi mõista jo niisama, ilma paprõilda ka inemise olla.

Nõlvaku Kaie

Rivin hääs inemises?2018-11-05T19:34:41+00:00

Tomsoni Pille: parlatsist erämõtsust suur osa omma olnu inneskidse sõõrumaa

Tomsoni Pille

Ildaaigu kaits’ Tomsoni Pille Eesti Maaülikoolin doktoritüü, mink eestikeeline päälkiri om «Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel». Pille kõnõlõs, midä tä uman tüün täpsembähe uursõ ja midä sõõru (ale) palotaminõ tähendänü om.

Kuimuudu Sa säändse teema mano jõudsõt?

Ku ma Karula kihlkunnan Madsa talu ostsõ, sai inneskidse perrepuja käest vana talukaardi mustvalgõ koopia. Sääl olli maatükke pääl tähe a, b, c, d, e jt. Kai, et a om aiamaa, b kimmäle põld, d om hainamaa. A mis om c, seod ma es mõistaki paika panda, selle et mõni c-ga tähistet tükk oll’ külh lakõ, a inämbüs näist mõtsa all.

Ku olli aastit ildampa tõist aastakka maaülikoolin magistrantuurin, kõnõldi ainõn «Eesti kultuurmaastike kujunemine» mõisaaigsist kaartõst ja sai teedä, et c-ga tähistedi buschlandi, miä tähendäs noid maid, kon kõrra perrä sõõrdu tetti. Sis käve plõks ja vaheti uma magistritüü teemat. Naksi uurma Karula rahvuspargi aoluulist maatarvitust ja seo muutuisi aoluuliidsi kaartõ abiga. Doktoritüün lätsi teemaga edesi, a naksi kitsambalõ sõõrumaid uurma.

Määndsit vahtsit tiidmiisi Su doktoritüü maailmalõ andsõ?

Või üteldä, et doktoritüü tõi unõhtõdu tiidmise tagasi. Millegiperäst om sõõrutegemine väega häste är unõhtõt. Näütüses seo, et Karula tüüpiline «mõtsamütsüga» kuplidõga maastik om kujunõnu viil pääle sõõrutegemise lõppu, 20. aastagasaa joosul. Sõõrutegemises tarvitõdi äkiliidsi mäekülgi ja kinkõ, kohe sitta vitä es saa ja ku sõõrutegemine maaha jäi, naksiva nuu mäekundi mõtsa ala kasuma. Mõtsa kasumisõlõ anni huugu viil kiudutaminõ ja II ilmasõda ja mehhanisiirmine. Parlatsist erämõtsust suur osa omma inneskidse sõõrumaa. Ja seo olõ-i nii mitte õnnõ Karulan, a ka Haanin, Rõugõn, Paganamaal ja muial Lõuna-Eestin, kon om kuntligast maad. Nigu ka Soomõn ja Rootsin, om Eestin sõõrutegemine olnu köüdetü moreeni pääl kujunõnu keskmädselt happõliidsi muldõga.

Tõõnõ tiidmine om seo, et sõõrutegemine ei olõ noidõ mõtsu mullalõ suurt kurja tennü. Tihtsäle arvatas, et sõõrutegemine kurnas maa vällä ja muut tuu leetelidses. Ku võrdli 19. aastasaal sõõrumaa ja mõtsamaana kaardi pääle pantuid maid, sis keskmädselt oll’ inneskiidsi sõõrumaiõ pääl huumusõkiht hoobis paksõmb. Aloskasvu olli esisugudsõ, a nuu es näütä, et sõõrutegemine olõs keskkunnatingimüisi kõvastõ muutnu, a innembi tuud, et mõtsa omma sõõrumaa pääl viil veidü aigu olnu ja kõik mõtsaliigi ei olõ sinnä viil kassu jõudnu.

Inneskiidsi sõõrumaiõ pääle kasunuin mõtsun om siiämaalõ nätä kündmispervi, nakrimulkõ, põllukiviunikit. Niisamatõ löüdse Paganamaal sõõrumaa veerest kats vanna palamisjälgiga pedäjät.

Kuis kaet täämbä säändse põllupidämise viie pääle nigu sõõrupalotaminõ? Kas taa tsurk keskkunda ja häötäs elävät, vai and midägi keskkunnalõ ka mano?

Seo olõ es mu doktoritüü teema. A parhillatsõl aol kõnõldas päämidselt troopikan tettäväst sõõrupalotamisõst, miä häötäs vihmamõtsu. Keskkunnamõo olõnõsõ tuust, ku suurõlt taad ette võetas.

Põh’amaiõn sõõrutegemise man kaipsi inemise, et seo tekütäs puupuudust. Roodsi aol keeleti tuuperäst är ütekõrdnõ sõõrutegemine vannun mõtsun, ku perän tuud es võeta maad tarvitustõ põllumajandusõ maana.

Sõõrupalotaminõ vii keskkunda hüdsihappõgaasi, a saman jätt mulda hüst, tuu tähendäs köüt süsinikku väega pikäs aos. Nii om täämbädsel aol naatu tuutma biohüst, miä tege maa vilälidsembäs.

Sõõrupalotaminõ (nigu ka mõtsapalang) häötäs noid liike, kiä iist är ei saa paeda. A saman om terve rida liike, kinkalõ palanu maa miildüs. Suumlasõ palotasõ näütüses Koli rahvuspargin sõõrdu õkva tuuperäst, et nõsta bioloogilist mitmõkesisust, lisas vannu sortõ hoitmisõs.

Tiidüstüü kirotõdas Eestin inämbüisi inglüse keelen, nii ka Su uma. Mille nii?

Ma es saa kiilt valli. Mi ülikoolin nõudas, et doktoritüü kaitsmisõ man olõs oponent vällästpuult Eestit. Eestikeelitsele doktoritüüle olnu väega keerulinõ oponenti löüdä.

Midä Sa no ummi tiidmiisiga edesi tiit?

Looda, et saa edesi uuri. Sõõrutegemine om nii häste är unõhtõt, et uurmist om pall’u. Näütüses tuu, mille õks seo maaha jäteti, ku sõõrumaa saagi olli mitu kõrda suurõmba ku põlispõllu saagi. Vai kas sõõrutegemise man oll’ tähtsä tuhk vai oll’ ka hüdsel saagi kujundamisõ man uma osa? Kuis tetä mullahüdse abiga vaiht mõtsapalangul ja ütekõrdsõl sõõrutegemisel jne.

Ku kinkalgi lugõjist om perekunna vannu juttõ vai muiõ matõrjaalõ hulgan sõõrutegemisega köüdetüt, sis olõs ma tuust väega huvitõt.

Küsse Rahmani Jan

Tomsoni Pille: parlatsist erämõtsust suur osa omma olnu inneskidse sõõrumaa2018-11-05T19:33:36+00:00

Kvaliteedimärgiga kino

Minevä pühäpäävä oll’ mul õnn uman kodokinon, Urvastõ küläkinon, nätä hääd filmi. Rõugõ juuriga Tootseni Jaan om valmis saanu filmi «Vello Salo. Igapäevaelu müstika» ja tuu om kino, mis õks kino om.

Või jo küssü, kedä huvitas üte tsipa kiusligu vanamehe vanas saamisõ lugu. A ku tuud om näüdätü niimuudu, et aja naaru pääle, a lõpus lätt sügäväle süämehe, sis huvitas iks külh. Ja mitte õnnõ vanõmbit inemiisi, a ka latsi. Tuu om mul Urvastõn är kontrollitu.

Tootseni Jaan om varrampa kah filme tennü ja mu meelest ei olõ pall’o üteldä, et timä loomingul om külen kimmäs kvaliteedimärk. Seo puulpäävä näüdätäs filmi ka Võrol Kandlõ kinon.

Mu kimmäs soovitus om: minke seod filmi kaema! Pümmen märdikuu õdagun om taa õkva midägi säänest, midä miil tunda taht.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Kvaliteedimärgiga kino2018-11-05T19:29:21+00:00

Hüvä nõu. Vahtsõstpruukminõ

Süküs jõudsõ peräle ummi vihmu ja tuulitsidõ ilmuga. Tarõn ei saa kah inämb lämmind.

Naas’ külh jo rehekuun kütmine pääle, a säändside ilmuga, ku välän viil õigõt külmä ei olõ, um taa kütmine kehvä, nii et radika umma vaivalt löüge. Naa vana kolhoosiaigsõ paneelmaja piä ei lämmind, saina omma ohkõsõ ja maja kõrda tegemäldä. Nigu välän tuul puhkma nakkas, nii puhk egä paneeli ja lahkõ vaihõlt tarrõ sisse.

Naksi mõtlõma, midä esi saassi är tetä, et lämmämb olõssi. Olõ kuuldnu külh, et ku saina pääle pall’o vannapapõrd kliipi, sis pidä tä lämmind. A mul illos tapet ildaaigu saina pantu, hallõ tedä jäl är maaha kraapi.

Sis tull’ hää mõtõ. Mul lõpmada aolehe ja aokirä nigu vana Maalehe ja Krooniga. Minemä ei olõ ka tahtunu visada, tõnõkõrd hää kaia.

Pannigi sis nuu aolehe ja aokirä karpõ sisse ja laatsõ terve kapitagodsõ vasta saina noid karpõ täüs. Sai külh lämmämb, inämb tuul es puhu ja tarõn tull’ kah mitu kraati lämmind mano.

Nii saa uma aokirändüsele kulutõdu raha vahtsõst är tarvita sainu lämmistämises ja ka aolehe-aokirä jääse alalõ, ku kuna midä lukõ tahat.

Urmi Aili

Hüvä nõu. Vahtsõstpruukminõ2018-11-05T19:27:29+00:00

Ruusmäel tetäs vallalõ nuurikoda

Ruusmäe kandi noorõ omma saanu hindäle vanna sepikotta vahtsõ ruumi, kon kuun kävvü. Riidi, 9. märdikuul tetäs Ruusmäe nuurikoda pidolidsõlt vallalõ.

UL

Ruusmäel tetäs vallalõ nuurikoda2018-11-05T19:26:02+00:00

Võrokõsõ läävä pääliina mardilaadulõ käsitüüd näütämä

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ lätt tinavaasta 8.–10. märdikuul mardilaadulõ, midä peetäs Tal’nan Saku suurhallin. Välläpanõk tutvustas nii VanaVõromaa käsitüüd ku ka mi piirkunda laembalt.

Mardilaat om käsitüüliidsi jaos aastaga tähtsämb laat, miä tõmbas ligi huviliidsi nii Eestist ku ka kavvõmbast. Võrokõsõ näütäse nii vanaperälist käsitüüd ku ka vahtsõmba moodu perrä luudut. Vällä pandas muu hulgan Salmistu Juta ja Liinamägi Liivi koedu kirivüü ja Bergmanni Karille ummõldu Võromaa kirjuga kotikõsõ, Kaabsoo kündle ni Suvi Piia koedu võrokeelitside sõnnoga suka.

Mardilaadu välläpanõkit avitas ilostõ ni silmähaardvalt vällä säädi kunstnik Margna Epp. Tinavaasta omma kujondusõn esile tuudu Vana-Võromaa sümboolika ni Võromaa rahvarõiva.

A pääkülälidses om timahavadsõl mardilaadul Seto Käsitüü Kogo, tuuperäst saa laadul nätä hulga seto kultuuriga köüdetüt.

UL

Võrokõsõ läävä pääliina mardilaadulõ käsitüüd näütämä2018-11-05T19:25:24+00:00

Puulpäävä om Võrol Uma Meki suurlaat

Puulpäävä, 10. märdikuul tulõ Võro liinan spordikeskusõn jälki Uma Meki suurlaat. Säänest laatu peetäs joba ütsäs kõrd. Kauplõma tulõva väikutuutja päämidselt Vanalt Võromaalt ja ümbrekunnast.

UL

Puulpäävä om Võrol Uma Meki suurlaat2018-11-05T19:24:50+00:00