Luulõsõit jõud Võro latsiraamadukokko

Riikevaihõlinõ luulõfestival Luulõsõit jõud riidi, 14. süküskuul Võromaa keskraamadukogo latsiosakunda. Ummi latsiluulõtuisi lugõva Eesti luulõtaja Tungla Leelo, Soomõ luulõtaja Laaksoneni Heli ja Läti luulõtaja Samauska Ieva. Vällämaa luulõtajidõ luulõtusõ omma eesti vai võro kiilde ümbre pantu, nii et kullõja saa noist arvo. Kokkosaamist juhtva Luulõsõidu kõrraldaja Kallionsivu Jenni ja Läti luulõtaja Godiņši Guntars.

Luulõsõit om mitmõkeeline luulõtajidõ ümbresõitminõ, miä härgütäs luulõtuisi tõlkmist esi kiilihe ja tutvustas huviliidsilõ tõõsõn keelen kirotõduid luulõtuisi ja tõisi maiõ luulõtajit. Luulõsõitu peetäs joba 2006. aastagast pääle.

UL

Luulõsõit jõud Võro latsiraamadukokko2018-09-11T12:31:00+03:00

Mõnistõ kooli muusikapesä alostas vahtsõst

Mõnistõ kooli muusikapesä uut vahtsit ja vannu pillimänguhuviliidsi pilli opma.

Muusikapesän opatas viiulit, ukuleelet, Hiiu kannõld, väikut kannõld, lõõtsa, kitarri, akordionni, klavõrit, bassi, trummõ, plokkflööti, klarnetit ja flööti. Lisas individuaalsõlõ pillioppusõlõ opitas ansamblimängu. Mõnistõ kooli muusikapesän oppasõ Laube Reet, Visnapuu Mare, Esko Heli, Saarna Rolf, Kaasiku Ott, Hainsoo Meelika ja Laube Kadri.

Ligembät teedüst saa küssü Laube Kadri käest e-postiga kadriglaube@gmail.com.

UL

Mõnistõ kooli muusikapesä alostas vahtsõst2018-09-11T12:30:31+03:00

Põlva Meediäsüst uut vahtsit meediähuviliidsi nuuri

Põlva nuuri meediätsõõr Meediasüst alostas timahava umma viiendät huuaigu ja uut mano ka vahtsit ütenlüüjit. Üten lüümä kutsutas koolinuuri 8.–12. klassini.

Päämidselt tegeles Meediäsüst paigapäälitsist ettevõtmiisist pilte ja videouudissidõ tegemisega. A päält tüü om taa ka ütstõõsõga läbikäümise paik. «Kuun omma mitmõn vannudsõn ja esi huvidõga noorõ, kiä ütstõist väega hoitva ja tugõva. Mõnda huvitas tehniga, tõõnõ taht reportri olla, kolmandalõ miildüs üritüsi kõrralda jne. Mi päämine mõtõ om laskõ nooril kõkkõ pruuvi ja sis saava nä uma ala valli. Mi ei «kasvata» aokiränikkõ, a pakumi tsipa tõistmuudu tegevüst ja põhitiidmiisi meediävaldkunnast,» seletäs meediätsõõri juhendaja Maseni Kristina.

Meediäsüsti tüütämise aol om tsõõri tegemiisist ossa saanu ligi 50 nuurt. Parhilla om suurõmbit tegijit 10, umbõs 10 om viil muialõ kuuli vai tüüle lännü, a pidävä hinnäst osas Meediäsüstist ja pruuvva jõudupite tegemiisin üten lüvvä.

Meediäsüsti rahvas om kõrraldanu avalikkõ üritüisi nigu meediäfoorum ja meediäteemalinõ nuurikonvõrents. Är om käütü meediäteemalidsõl nuurivaihtusõl Madeiral. Om tettü pilte ja uudisluukõisi ettevõtmiisist, perämädsel katõl kõrral om Meediäsüst olnu Uma Pido ammõtlik meediäpartnõr. «Meediäsüstil om uma videokanal Youtube’in, kon parhilla saa kaia ligi 70 videot. Kae perrä!» kuts Maseni Kristina üles tettüid asjo ligembält uurma.

Meediäsüsti tüü käü niimuudu, et kõrra nädälin omma kuunolõki, kon arutõdas kipõmbit tegemiisi. Ütes noist om kõrra kuun tettävä videosaatõ Meedion sisu. Pandas paika tähtao, miiskunna, aoplaani.

Vahepääl käüdäs filmmän ja pildistämän, mõnikõrd ka niisama aigu viitmän. «Ja pia kõgõ saa nall’a! Piits ja präänik käävä kuun,» võtt Maseni Kristina nuuri meediähuviliidsi kokkosaamiisil tettävä kokko.

Kõrra kuun, inämbüisi puulpäävä, omma Meediäsüstil täüspikä koolituspäävä. Opitas, kuis tetä parõmbit saatit ja pilte, a om ka säändsit koolituisi, miä andva laembit tiidmiisi meediäst ja tuu mõost.

Määndsit nuuri sis Meediäsüst mano uut? «Noid, kedä huvitas pildi tegemine ja video. Noid, kedä huvitas aokirändüs ja meediä. Ja noid, kinkalõ miildüs kõik aig midägi tetä ja hinnäst pruuvi,» kõnõlõs meediätsõõri juhendaja Maseni Kristina.

Põlva nuuri meediätsõõri rahvaga saa ühendüst e-postiga meediasyst@gmail.com vai Meediäsüsti FB-lehe pääl.

Rahmani Jan


Pilt Meediäsüsti koolitusõst 2016. aastaga rehekuun. Koolitust vidä Adamsoo Karl Gustav. Maseni Kristina pilt

Põlva Meediäsüst uut vahtsit meediähuviliidsi nuuri2018-09-11T12:29:25+03:00

Lätläisi rattavõistlusõ alostus ja lõpp Võromaal

Puulpäiv, 8. süküskuu. Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo man om parkmisplats täüs Läti numbriga massinit. Üles omma säetü lätikeelitside kirjuga telgi, kõlarist tulõ lätikeelist muusikat ja juttu. Käü Läti maastigurattavõistlusõ aasta perämäne etapp.

Joba neläs aastak saa lätläisi suurõ jalgrattamaratoni Hopa etapp alostusõ ja lõpu Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo man. Taloperemiis Mõttusõ Meelis seletäs, et tan om stardis ja finišis kõik olõman, saa parki, om elektri. Et Meelisel om kõrraldajidõga hää läbisaaminõ, ommaki lätläse maratonistaabi kotussõs valinu Vahtsõ-Roosa.

Timahavadsõ maastigurattavõistlusõ tege esierälidses tuu, et lisas hariligõlõ tsipa lühembile sõitõlõ võistõldas ka 100 kilomeetri sõidun. Tuuga tähistedäs Läti Vabariigi 100. aastapäivä.

Kell saa ütessä ja kõgõ pikembäle võistlusõlõ andas start. Mõtsavele talu man mäe pääl sõit satu rattit. Iin sais rattarada, miä lätt Eesti-Läti piiri lähküst, mitmõn paigan käändäs Eestimaalõ sisse. Ja lõpus jõudas jälki Vahtsõhe-Roosa.

Suurt rattasõiduvõistlust omma uudistama tulnu mitmõ huvilidsõ, tõisi siän rattasõiduentusiast Hall Hunt Mõnistõst, paadist tett peräkäro rattal takan. Kokko võistlõs ligi 1400 maastigurattasõitjat. «Seo om vast kõgõ suurõmb rattavõistlus Võrumaal,» kitt Mõttusõ Meelis.

Rahmani Jan


Kõgõ pikembä, 100kilomeetridse sõidu start Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo man. Rahmani Jani pilt

Lätläisi rattavõistlusõ alostus ja lõpp Võromaal2018-09-11T12:27:32+03:00
Go to Top