Suvõülikooli kultuuriprogramm: suurõ pilve uutva Godot’d

Ku naada timahavast suvõülikooli kultuuriprogrammi kaema, tulõ kõgõpäält hindäle selges tetä, mis asi kultuur ülepää om. Kultuuris või laembalt pitä kõkkõ, miä om inemise, mitte luudusõ luudu. Väega kitsalt võttõn om kultuur esteetiline ja vormipuhas hindä vällänäütämine. Tuu om nii-üldä korgkultuur, millele om Euruupa traditsioonin aoluulidsõlt vasta säet rahvakultuuri. Ja kuiki täämbädsel pääväl ei peetä inämb ütte tõsõst parõmbas, tetäs näil sõski küländki täpsehe vaiht.

Seokõrdsõ suvõülikooli kultuuripuul käänüs tsipa korgkultuuri poolõ. Esteetilist naudingut saa nii tiatrist ku muusikast. Korgkultuuri saisukotusõ päält jääse inämb silmä ansambli Suurõ’ Pilvõ’ kontsõrt ja ilmakuulsa näütemängo «Godot’d uutõn» võrokeeline ettekandminõ.

Suurõ’ Pilvõ’ näütäs maailmamuusiga ja kultuuriteooria kontekstin tähtsät asja – kuis rahvakultuurist saa korgkultuur. Näide muusiga inspiratsioonis omma vana rahvaviie. Ansambli liikmõ omma kõik uma ala tävveligu tipu, näide sõrmi alt ja suiõst tulõ vällä puhas ilo. Viil inämb suurõndas seokõrdsõ esinemise väärtüst tuu, et ansamblit ülearvo pall’o esinemän ei näe. Ülikoolirahval om eräkõrdnõ võimalus kuulda säänest muusikat, midä om kõgõ parõmb pruuki nigu hääd veini – õnnõ veidükese kõrraga, a tuu iist egäst suutävvest mõnnu tunda.

Tõõnõ ilmasõda oll’ Euruupa kultuurilõ suur šokk. Ilmakõrd oll’ pää pääle kääntü. Tiatrielon nakas’ pääle Tšehhovi- ja Ibseni-aigsõ dramaatilidsõ tiatri tagasitõmbaminõ ja üleminek postdramaatilidsõlõ tiatrilõ. Tuu üleminekiga sündü noidõ katõ ummamuudu vahevorm – absurditiatri, mille pääteosõs om jäänü edimäst kõrda 1953. aastagal lava pääle jõudnu Becketti «Godot’d uutõn». Absurd oll’ päält sõta kuum teema, ku niimuudu saa üteldä. Esieränis Prantsusmaal, kon filosoof ja kiränik Albert Camus uman esseen «Sisyphose müüt» absurditeooria tävvehüseni arõnd’. Et tuu teema õigõ pia tiatrihe jõudsõ, oll’ loomulik. «Godot’d uutõn» kotsilõ om üteldü, et Beckett kirot’ näütemängo, kon mitte midägi ei juhtu, ja tuud kats kõrda. Ega tuu om õigõ kah: kats vanamiist uutva kedägi Godot’d, kiä mitte kunagi peräle ei jõvva. Ku nakata seolõ kõgõlõ määnestki tähendüst mano mõtlõma, joosõt õigõ pia ummikuhe. Kõik tähendüse võiva olla ütteaigu nii õigõ ku ka võlsi. Tuu om ka Camus’ perrä absurd – kotus, kon inämb vastussit olõ-i. A tuu ei tähendä, et seo iist piät pagõma, vastapite: julgõmba jääse tuud kotust uurma ja kes tiid, vast märgotasõ esiki midägi vällä.

Või-olla paistus «Godot’d uutõn» absurdist läbi uutmisõ hindä kannatus ja ilo. A tuu sünnüs õnnõ sis, kui oodõtav seod kõkkõ iks väärt om. Seoaastast suvõülikooli kultuuriprogrammi kaiõn paistus, et om külh. Ja meil om viil vidänü tuuga, et ku mõni force majore vaihõlõ ei tulõ, jõud mi Godot joba pia nädäli peräst peräle.

Rahmani Hebo

Suvõülikooli kultuuriprogramm: suurõ pilve uutva Godot’d2018-07-30T15:46:03+03:00

30. Kaika suvõülikuul Kaikal 10.–12.08.2018

KAVA

Riidi, põimukuu 10. päiv
 
11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant
(Tarto uulits 48, Võro liin)
12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ
13.00 Süümine
14.00 Suvõülikooli alostus
LOENGU
15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. Vana-Antsla mõisan pantuist perekunnanimmist
15.30 Pikne Kama. Muistidse paiga ja kotusõperimüs Karula kihlkunnan
16.00 Liilia Tali ja Helene Albert. Kuis vanal aol eleti
16.30 Urmas Koemets ja Mati Urbanik. Mälestüisi Kaika Lainest ja Aava Kadist
17.00 Ants Kuks. Latsi koton oppaminõ
17.30 Tiia Trolla. Kodoaia vana kasvu
Loengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Hobõsõsõit ja muu põnõva as’a
18.00 Õdagusüük
19.00 Markus Truup. Ütemehetiatri «Parmu pinnin om ku huikminõ virtuaalreaalsusõst». Olavi Ruitlase sõnnu pääl
19.30 Ansambli Suurõ’ Pilvõ’ kontsõrt (Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal)
20.30 Lõõdsamäng ja simman. Kadri Laube ja Marju Varblane

Puulpäiv, põimukuu 11. päiv
 
8.00 Hummogusüük
9.00-12.00 TÜÜTARÕ
Meelis Kihulane. Looga- ja riijalasõ painutaminõ
Kristjan Prii. Tulõravvaga tulõtegemine ja tulõtagla (pessü) valmistaminõ
Heiki Trolla (Navitrolla). Baaskursus, kuis kipõst kuulsas ja rikkas saia
Marko Puksing (Pluuto). Maa-ahun savi palotaminõ
Helen Kivisild. Mõtsaeläjä ja näide jäle (latsilõ)
Mägijalgpalli võistlust kamandas Margus Konnula (Contra)
13.00 Lõunasüük
14.00-18.00 EKSKURSIOONI
Uma jalaga Karula ratu pääl. Kaikamäe-Alakonnu, juhatas Urmas Koemets.
Bussiekskursioon, juhatas Arno Saaron. Ekskursioon lõpõs Alakonnul
18.00 Õdagusüük Alakonnul
19.00 Tiatritükk «Godot’d uutõn» Alakonnu suurõn kivilaudan, lavastaja Taago Tubin
Tiatritükü «Godot’d uutõn» kaemisõs tulõ hinnäst kimmäle ette kirja panda, kotussit olõ-i lõppõmalda pall’o. Kirjapandminõ: Lilian Freiberg, 517 2646, lilian@karula.com
21.00 Iloõdak ja simman Alakonnul. Celia Roose ja Uku Freiberg
22.30 Ku ilm lupa, sis Enn Kasak näütäs taivatähti

Pühäpäiv, põimukuu 12. päiv
 
8.00 Hummogusüük
LOENGU
9.00 Marek Kahro. Vaim tulõ pääle: mõttõvälgätüs ja luumisvägi
9.30 Enn Kasak. Kygõkoko hoitas kolkih (üten Raadio Üü-ülikooliga)
10.30 Helen Plado. Võro keele opiraamat – kellele, mille ja kuimuudu
11.00 Tiia Allas. Mõtsast vahtsõmban võro kirändüsen perämädse 30 aasta joosul
11.30 Triinu Laan. Kümme aastat Umma Pito
Loengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Latsõ viiäs Värtemäele, kon Urbaniku Mati näütäs ja seletäs, kuimuudu mehidse eläse.
12.00 Suvõülikooli lõpõtus
13.00 Lõunasüük
14.00 Buss sõit Kaikamäelt Võrolõ

Kavva või tulla muutuisi.

Tiidmises suvõülikuuli tulõjilõ

• Maada saa kas uman telgin vai tulõ telli üümaja: Ähijärve küläliisimajan (508 8749), Mundi talun (5342 7108), Lajassaarõ talun (tel 53456006), Tuhka talun (5623 4510), Kaika seltsimajan (517 2646)

• Rahha lätt kimmäle vaia söögi iist masmisõs. Kolmõ päävä süük mass kokko 30 eurot (eräle hummok 3,5, lõuna 5 ja õdak 4 eurot). Latsõ noorõmba kui 10 aastakka poolõ hinnaga. Kiä taha-i papp- ja plastanomit, võtku hindäle uma söögianoma üten.

• Kaikal olõ-i puuti. Kõgõ ligembä poodi omma Antslan, Lüllemäel ja Tsoorun – kõigi mano tulõ maad 10 km ümbre, nii et tarvilidsõ asa tasos inne tulõkit üten osta. Paiga päält saat osta õnne vett, kohvi ja väikuisi snäkke.

• Kaikalõ läbi Antsla tulõjil tasos teedä, et samal aol om sääl Hauka laat, nii et Antslast läbipäsemine või rassõ olla ja aigu võtta.

Suvõülikuuli kõrraldas Karula Hoiu Ühing. Suvõülikuuli tugõva Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Võromaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa perimüskultuuriprogramm, Viljandi draamateater Ugala, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.

Puulpäävädse tegemise (tüütarõ ja ekskursiooni) toimusõ Keskkonnaameti kultuuriperändi projekti raamõn ja tuuga tähistedäs Karula rahvuspargi 25 aastaga juubõlit.

Lähemb teedüs: Lilian Freiberg, tel 517 2646, lilian@karula.com

30. Kaika suvõülikuul Kaikal 10.–12.08.20182018-07-30T15:45:18+03:00

Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal

Kaika suveülikoolen om vällä mõtõld võrokeisi instituut, uma aoleht

ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat

 
Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi vahtsit asju mõteldi vällä. Suveülikooli sõna pakse ma esi vällä, iinkujos olli väliseestläisi suvitse mõtsaülikooli. Kauksi Ülle mõtel’ vällä, et nimes jääski Kaika suveülikuul, kuiki ülikuul esi om egä aastak esi paiga pääl.

Ja nii sis tulli ütstõse takan Kaika suveülikuul Loosin, Kaika suveülikuul Obinitsan ja nii edesi kooni täämbätse pääväni vällä. Egä aastak om oltu esi paiga pääl Vanal Võromaal, kõiki näid kotussit jõvva ei tan üles luke. A kihklunde perrä om asi niimuudu, et Hargla kihlkunnan om suveülikuul olnu kolm kõrda, Karulan kolm kõrda, Urvasten kolm kõrda, Kanepin kolm kõrda, Põlvan kolm kõrda, Räpinän neli kõrda, Vahtseliinan neli kõrda ja Rõugun viis kõrda.

Ainumane suveülikuul vällänpuul Vanna Võromaad ollgi seosama kolmas kõrd Setomaal Obinitsan. Minev aastak käüti vällänpuul Eestit, Kornetin, a seo om Vana Võromaa Rõugu kihlkunna lõunanukk, miä Läti riigi ala käü.
Õnne Kaikal om oltu mitu kõrda. Ku Kaika suveülikuul oll’ 1999 Lepistül ja edimädsest suveülikoolist oll’ kümme aastakka müüdä, sis käüti kõrras ka Kaikamäel är ja tuletedi ülikooli alostuse aigu miilde.

A kateskümnes suveülikuul oll’ joba kõge tävvega jäl Kaikal. Ja sammamuudu tule nüüd Kaikal kolmaskümnes Kaika suveülikuul. Nii et sis kolmas kõrd «Kaika suveülikuul Kaikal».

Suveülikoolest omma alguse saanu mitme säändse as’a, miä omma nüüd joba egäpäävädse ja esihindäst mõista. Mu mälehtämist müüdä om suveülikoolen vällä mõteld nii võrokeisi uma instituut, uma aoleht ku uma laulupido. Suveülikoolist om mõnen mõtten alostuse saanu võrokeeline tiatri (Ingo Normet, Ain Mäeots, Taago Tubin jt) ja suveülikoolen om tettü hulka seoilmaaigset võrokeelist muusikat (Ummamuudu, Lõkõriq, Viie Pääle, Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari jt).

10–12 põimukuud oodami jäl kõiki võrokeisi ja võrokeisi sõpru Vanale Võromaale Karula kihlkunda Kaika küllä Kaikamäele vana koolimaja manu. Seosama kotuse pääle, kost suveülikuule pidämise muud ja komme katskümmend ütessä aastakka tagasi pääle alost. Kaemi, määndse põneva mõtte meile seokõrd pähe tuleva ja määndse vahtse as’a vällä mõteldas.


Kama Kaido,
timahavadsõ suvõülikooli rektri

Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal2018-07-30T15:38:45+03:00

Nii veidü om õnnõlikumb olõmisõs vaia

Telekan kõnõldi, et taanlasõ omma maailma kõgõ õnnõlikumb rahvas, selle et näil om sääne asi nigu hygge. Tuu tähendäs rahulikumbat elo pääle kaemist, rattaga tüül käümist, murõhtamalda koogisüümist, kõrd nädälin sõpruga kokkosaamist. A mis või-olla kõgõ tähtsämb – ütstõsõ uskmist.

Meil iks üteldäs, et är olku naiivne, är luutku kellegi pääle, kõik tahtva sinno pettä. Kurb om, et normaalnõ om ekäütte kahtlusta. Niimuudu ei saaki jo õnnõlik olla.

A ma iks looda, et tuu asi nakkas tassakõistõ muutuma. Näi Lõõdla järve veeren rahulikku rohilist silti «Erävaldus – liikmine lubatu» ja õkva tull’ naaratus suu pääle. Nii veidü oll’gi vaia, et joba õnnõligumb olla. Lihtsähe ütte kirja, mis ritu vaihõlt ütel’: «Ma olõ su pääle kimmäs.»


Rahmani Hebo,
Uma Lehe suvõtoimõndaja

Nii veidü om õnnõlikumb olõmisõs vaia2018-07-30T15:34:51+03:00

Peetäs Pühäjõõ käsitüülaatu

Varõsõ külan peetäs 11. põimukuul Pühäjõõ käsitüülaatu.

Lisas meistride käsitüükaubalõ om laaduprogrammin kavan Vana-Võromaa käsitüü opitarõ, Võro instituudi keelenukk, kuurikohvik ja tegemise latsilõ. Päiv nakkas pääle kell 10. Teedüst löüd Facebookist vai telefonilt 5396 8119.

UL

Peetäs Pühäjõõ käsitüülaatu2018-07-30T15:32:35+03:00

Tulõ suidsusanna nätäl

9.–12. põimukuul om Haanimaal suidsusanna nätäl.

Nellä päävä joosul omma opitarõ, ümbresõitmisõ ja iloõdak, kon seokõrd om kavan kontsõrt «Aitäh, Valter Ojakäär!». Inämb teedüst saa, ku kirotat aadrõssi eda.veeroja@gmail.com pääle, kõlistat 503 2341 vai kaet Haanimaa suidsusanna nädäli Facebooki lehte.

UL

Tulõ suidsusanna nätäl2018-07-30T15:32:07+03:00

Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan

1. põimukuul tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla noorõ kunstnigu Hälvini Yyhely näütüs «Ma kuklas tunnen».

Näütüsel saa kaia timä viimätside aastidõ luudut, millest inämbüs om autorilõ süämelähküne meediüm – estampgraafika. Saa nätä sükävtrükütehnikan luuduid graafiliidsi lehti, miä kõnõlõsõ juttõ nigu välläkistu raamadulehe siist ja säält, et olla ummamuudu salahadsõ, või-olla esiki arvosaamalda ja andsagu.

Kunstnigu suuv omgi jätta mitmit arvosaamisõ võimaluisi ja anda kaejilõ vabahus luvva uman pään esihindä lugu. Fantaasiailmust peri eläjä näütäse meile umma ütte puult, a kiä nä periselt omma, tuud mi ei tiiä.
Õhku jääs küsümüs, kas nä esiki tiidvä. Ku otsimi seol näütüsel vastust, kelles om autor luujana kasuman, lövvämi vastakaalus graafikalõ ka palaja (lõuend) pääle vabalt juuskma lastu tindijõõ ja grafiidijoonõ.
Autor olõ-i õnnõ üte tehniga mano jäänü. Lisas om võimalus kaia Hälvini Yyhely kattõ Eesti Kunstiakadeemiä animatsiooniosakunnan režissöörina luudut animafilmi: «Bouilabaisse» ja «Mina nagu linnukene…».

Näütüse päälkiri näütäs noorõ autori hindäotsmist ja küsümiisi. Kohe edesi? Mille luvva? Määndses ma taha saia? Midä ma taha, et tõsõ minon näessi? Neo omma küsümüse, miä iks vahel mi kõiki pään tsiirotasõ, esieränis luuja ja kunstnigu seen. Autor ütles esi uma näütüse kotsilõ, et tä kiitse kokko kinä loomingulidsõ supi ja luut, et seo passis tsipakõsõ iks süvvä kah. Hälvini Yyhelyl om Eesti Kunstiakadeemiä animatsiooni bakalaurõusõkraat. Põra tege tä estampgraafikat, kõgõ inämb miildüse tälle sükävtrükütehniga.
Tä luu umma unõnäolist mütoloogiat ja näütäs kaejalõ lugusiid, millen saava kokko sünge poeesia ja maalähküne hõngus.

UL


Hälvini Yyhely. Pilt eräkogost.

Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan2018-07-30T15:31:16+03:00

Pikk kuuvar’otus


Minevä riidi, 27. hainakuul oll’ nätä seo aastasaa kõgõ pikembät kuuvar’otust. Var’otust oll’ kokko päält nelä tunni, tuu ao seen paistu kuu verevät värvi üts tunn ja 43 minotit. Huulmada pilvitsest ilmast sai ka Võromaal taad kaia. Seo pilt om tettü puulvar’otusõ aigu kell 00.37 Kobõlan. Müürsepä Tuule jutt ja pilt

Pikk kuuvar’otus2018-07-30T15:29:42+03:00

Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl

Eesti saandast sünnüpääväst saa-i timahava kiäki müüdä kaia, nii sõs oll’ müüdälännül nädälivaihtusõl peet Villändi perimüsmuusiga festivali teema «Saaga!» (e.k «Sajaga!»). Saaga põrot’ perimüsmuusikast ossa saama ka tigo festivali logo pääl. Sammamuudu, tuul kõrvun vuhisõman, hindäl aigu-om-nägo pään, põrotiva folgi pääl ümbre ka mitmõ võrokõsõ.

Põnõva, rahvast tandsma ja mängmä pandva kontsõrdi and’ ansambli Lepaseree üten Hainsoo Meelikaga; kontsõrt ummi värskimbide laulõga oll’ Kalkuna Maril ja näütüses rohilidsõ lava pääl võisõ nätä lõõtsa mängmän nuurt Urvastõ kandi lõõdsamiist Konnula Herbertit. Huulmalda umast nuurusõst ja tuust, et tä lava pääl ütsindä oll’, oll’ lava tedä ja timä mängitüt muusikat täüs ja kutsõ tandsma.

Viil ülläti kolm Karula kihlkunna laulu- ja muusigainemist: Roose Celia, Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauri, kiä nimeti hinnäst seos kõrras päälkiräga «Kolm tüüpi». Kõik nimmadu kolm tüüpi omma mu jaos teedä ku niiüldä osaluskontsõrtõ andja – näide jaos om tähtsä köüdüs kullõjidõga, viil parõmb, ku kullõja üten löövä. Perimüsmuusiga aida lava pääle es olõ näile säet mitte kolm, a hoobis kuus kõrda inämb tuulõ, selle et nä olliva hindäga üten laulma ja mängmä kutsnu esihindä pilli- ja lauluopilasõ Karula kandist ja Villändi kultuuriakadeemiä perimüsmuusiga tudõngi. Õhkkund saalin tundu nigu vanaaigsõ küläpido muudu, es olõ kullõjilõ määnestki lämmistämist vai härgütämist vaia – üten naati laulma edimädsest laulust pääle.

Laulu olli peri Eesti esi paigust ja kõnõliva päämädselt mõtsast ja inemise läbikäümisest mõtsaga; a ka inemiisi, esieränis miihi ja naisi läbikäümisest ütstõsõga. Neo omma läbi aigõ kestvä teema, miä pututasõ inemist egäl aol. Kuulda võisõ ka mõnt pilliluku nii meistriide ku näide opilaisi käest ja üte laulu võtt’ iist Karula tütrik Kuksi Hava. Festivali teemat tulõt’ miilde Õunapuu Lauri pöörädse ja ütenhaardva kandlõluuga. Saaga edesi, Villändi perimüsmuusiga festival!

Laanõ Triinu


«Kolm tüüpi» lava pääl. Periselt olli Roose Celia, Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauri üten võtnu ka hulga opilaisi. Pilt: Villändi perimüsmuusiga festival / Süllä Kris

Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl2018-07-30T15:28:10+03:00

Suvõtiatri põimukuun

Üten põimukuu alostusõga naas’ siinkandin pääle ka kipõ tiatrielo. Seo riidi, 3. põimukuul esietendüs kats suvõtükkü – suurõtiimuusõumin tulõ lava pääle Mikstiatri «Pagulased» ja Setomaal Treski küünin kand Seto perimüstiatri ette tükkü «Vanahunt».

«Pagulaste» lavastaja Tootsi Kristo kõnõl’, et proovi omma lännü kuumalt, a tuust huulmada lõbusalt. «Näütlejä omma väega rahul, inämbüisil omma juurõ tankandin, kõik mõistva võro kiilt. Mullõ hindäle miildüs, et seo om uma inemise jaos ja õkva seos kõrras kirotõt tükk, mitte varramba valmis olnu tekst.»

Tootsi sõnno perrä passis lavastust kaia kõigil. «Eks mi kõik olõ ummamuudu pagulasõ, tuust taa tükk kõnõlõski.»

Näütleja Järvise Ene om õnnõlik tuu üle, et saa ütskõrd ummõhtõgi uman latsõpõlvõkeelen mängi. «Olõ joba 50 aastakka Põlvast är, a seo ei lää meelest. Ma ei usu noid inemiisi, kiä ütlese, et omma joba nii kavva Tal’nan elänü, et ei mõista inämb uman keelen kõnõlda – tuu om hepotaminõ, mõistat iks. Innembä olõ tennü võro keelen säändsit rollõ, kon om olnu õnnõ mõni lausõ. Tervet rolli ja tükkü olõ-i saanu tetä. Nüüd om mul väega hää miil, et saa seon lavastusõn mängi.»

Tükü ideest kõnõldõn Järvis suuri sõnnu tetä ei taha. «Ma või tan jo suurõlt kõnõlda kontseptsioonist ja millest kõgõst viil, a periselt tahami mi rahvalõ aoviidüst pakku. Ja tuu seen kõnõlda parhilla pääväkõrraliidsist asjost, mille kotsilõ egälütel midägi arvada om. Mi ei taha kedägi är pahanda. Kõnõlõmi, nigu tuu üts väiku kogokund, kes mi tükün olõmi, eläs umma ello ja kuis kaes tuu pääle, mis suur ilm näile pääle sund. Päämine mõtõ om vast tuu, et mi tükimi elo man är unõhtama, mis om peris, kuis nüstäs lehmä, kuis tetäs haina.»

Vanahundi juttõ esieräline hõng

«Vanahunt» om seto jutukõnõlõja Feodor Vanahundi juttõst kokko säet tükk.

Lavastaja Kesoneni Helena luut, et täl õnnõstus Vanahundi juttõ esierälik hõng kätte saia ja tiatritüküga edesi anda. «Om jo tegemist miihi maailma lugudõga – sääl om pall’o poganit juttõ papõst, juutõst ja seksist. Meremäelt peri Kiluski Ott om Vanahundi luu dramatisiirnü ja kiä Otti tiid, tu ka saa arvo, et tä om umalt puult viil pall’o kipõt kraami mano pandnu.»

Rahmani Hebo


Etendüse «Pagulased» pruuv. Pildi pääl näütlejä Mäesaarõ Marko, Jaanovitsi Margus ja Järvise Ene. Rahmani Hebo pilt

Suvõtiatri põimukuun2018-07-30T15:26:14+03:00
Go to Top