Rumeeniä raport

Eestist, Rumeeniäst ja Euruupast

 
Üle hulga ao sai kodo tultus. Tii pääl ja tan ollõn om mõni asi silmä naanu ja märgotama pandnu.

Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia omma hindä kipõtii «peris» Euruupani valmis ehitänü. Ku inemiisil om huvvi vai tarvidust ütest paigast tõistõ liiku, saa seod tetä kipõstõ ja mugavalõ. Tuu and kimmäle huugu elo edenemisele noin riiken. Rumeeniäl ja Bulgaarial om viil tsipa puudus, a pia jõudva nimäki sama kavvõdalõ. A midä ligembäle armsalõ kodomaalõ jõvvat, toda parõmbalõ nakkat arvo saama, ku kavvõ, väiku ja kehväste ligi saia kotus seo om.

Mõtli, et tiiä-i, kas mi poliitikide ja diplomaatõ agendan om korgõ kotussõ pääl seo, kuis lätläisi ja leedukidõga kokko kõnõlda nii, et mi uma kipõtii kah põh’a poolõ valmis ehitänü. Looda, et om.

Eestin om terve hulk inemiisi, kiä minno seo kipõtii jutu peräst no «asfaldimehes» sõimama nakkasõ. Lasku kävvü. Seo ei muuda mu arvamist: tuujaos, et elo parõmbas minnä saanu, piät alosvärgi kõrraligu olõma. Ku kaup ja inemise saava liiku sinnä, kon om inämb rahha, and seo võimalusõ rahal siiäpoolõ kah liiku. Raha ei ollõv kül päämine, a ku tedä ei olõ, saat arvo, et parõmb iks om, ku tedä om.

Bürokraatia pidurdas ettevõtligõ inemiisi tegemiisi meil sammamuudu nigu Rumeeniän. Ja inemiseki omma mõttõviie poolõst sarnadsõ: sõimatas hoolõga ülearvost bürokraatiat, a ku naabrimiis «võlss» kelläaol murro niit vai pinni jalutas, nõutas vahtsõt säädüst. Kah’os pall’o saa-i arvo tuust köüdüssest, et säändse küländ väikeisist mugavusõnõudist tulnu reguliirmise ommaki nuu, miä peräkõrd üle pää kasusõ. Inemise pidänü pruuvma umavaihõl rohkõmb niimuudu toimõ saia, et tuu jaos riiki ja ammõtnikku vaia es lännü.

A päämine asi, midä egä päiv tunnõ, om seo, et koton om iks maru hää! Esieränis hää om sis, ku uudissõ lugõmada jätät.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-06-19T14:45:30+03:00

Kinnitsiide vai vallaliidsi tšakriidega

Egäl inemisel om sisen määnegi (vaimu)energiä vai vunk vai vägi. Kui tuud vunki om väega veidü, sis om inemise olõminõ närb ja nägu plass. Tuud olõkit om küländ rassõ vällä kannata. Võisi arvada, et ku vunki om väega pall’u, sis tund inemine hinnäst väegadõ häste, aga nii nuu asja ei käü. Ülearu pall’u vunki om niisama rassõ vai viil rassõmbki vällä kannata.

Jah, tuud vunki saat kuigivõrd tagavaras korjada, tuu jaos om naba all vastav piirkund. Lõpus nakkas tuu vunk õks vällä pressmä ja inemine lätt ülearu lusti täüs, tege egatsorti ull’uisi jne.

Tšakra omma närvipõimiku, miä omma vungi vällälaskmisõ man asjamehe. Kui tšakra om valla, sis lastas vunki vällä, kui kinni, sis hoietas vunk hindäle. Hädä om tollõn, et vunk om umbõs nigu maa sisen huumus – kui tuud ei kasuta, sis lätt timä hukka.

Tšakra tulõva valla, kui käüt mägeden matkaman. Tulõt tagasi, tunnõ om hää, kõigi vasta olt sõbralik ja jutt juusk. Säänest inemist om lihtsä är kasuta ja puupall’as tetä (ma mõtlõ rahalidsõlt). Mustlaisil omma nuu nipi eriti käpän.

Muiduki, tšakraid saat valla ka tõisildõ. Näütüses mõnõ tundõlisõ laulu vai etendüsega. Egäpääväne elu pand harilikult tšakra kinni. Tuu om hindä alalõhoitmisõ vägi, miä näid kinni vaotas. Muidu juusk kõik vunk inemisest vällä ja viskatki luitsa lavva ala.

Mi vanaimä pidivä õdakildõ videvikku. Sääl mõtõldi (päämiselt) ja kõnõldi (mõnõ sõnaga) hindä ja sugulaisi kurvast saatusõst, vahel pühiti nõnarätiga silmi ja nuusati nõnna. Laulu olli ka umbõs säändse, et «Lilla istõ vangitornin» vai «Oh mis olõ vanõmbiil ma tennü, et nimä minnu pandi kloostride». Videviku pidämine tekk tšakra parasjagu valla, ku sai küländ, sis võeti tuli üles.

Täämbädsel pääväl tükise noorõ naasõ hindä kõttu häste õhukõsõna hoitma ja sinnä suurt midägi vunki tagavaras ei mahu. Kahjus ei olõ vunk sääne kraam, midä poodist jaoperäst osta saat, tuu piat õks egalütel hindäl ligi olõma. Ütsjagu vunki omgi inemisele vanõmbiide puult perändet.

Põrõlt om moodun matõrda ütte miist, kiä vungi välläelämisest ütte-tõist tiid. Tegelikult ei olõ tiidmisen midägi halva, aga ku nakkat ummi tiidmiisi kasutama, nii lätt hädäs. Kiäki ei kannada jo tuud vällä, ku tõnõ inemine mõnõn asjan timäst üle (targõmb) om. Tuusama asja peräst palutadi vanast ka «nõidu». Nõid omgi tuuperäst nõid, et tä om üte eluala hindäle põhjalikult selges tennü ja või tollõ ala pääl kelletaht üle mängi. Kas ei aja vihalõ?

Ega muud tarka nõvvu ei mõistaki anda, kui et tasus hoolõga kaalu, kas tšakriid om tingimäldä vaia vallalõ tetä. Kui om vaia, sis tasus kaalu, kuimuudu tuud tetä.

Paar tuhat aastat tagasi ollõv üts juudi soost miis kah tuu teema pääle spets ollu. Rahvas pahasi timä pääle nii är, et miis lüüdi risti. Perän nakati kõnõlõma, et timä ollõv meid lunastanu. Ma es saa hulk aigu aru, millest tä meid lunast. Nüüd saa küll: ülearvutsõst vungist.

Parajat vunki kõigilõ!

Pulga Jaan

Kinnitsiide vai vallaliidsi tšakriidega2018-06-19T14:33:31+03:00

Hää miil om olla naanõ Eestimaal

Olõ kogunu uma tulõvadsõ pikä mängufilmi jaos lugusid latsiga naisist vanal aol. Uuri tuu jaos, midä tähend’ sada aastakka tagasi olla sohilats.

Tuuga köüdüsseh tull’ ildaaigu mu kadonu vanaimä mullõ unõh küllä. Timä oll’ kah sohilatsõs sündünü. Vanaimä kõnõl’ ummi läbielämiisi ja ütel’ lõpõtusõs: «Ai ku hää om olla täämbädsel aol Eestimaal naanõ, latsõga vai ilma!»

Olõ esi tuudsamma mõtõlnu ja iks tulõ tuu vahtsõst miilde, ku käü Indiamaal.

India om väega patriarhaalnõ maa. Eski haigõmajah omma sildi, et tulõvadsõ latsõ suku tohe-i ette kimmäs tetä. Selle et ku om tütrik tulõman, kaotõdas lats sakõstõ är. Ja nii ommaki Põh’a-Indiah miljoni ütsigu mehe, kiä õnnõ unistasõ naasõst.

Vägivald naisi vasta om Indiah väega harilik. Naanõ om veidemb tähtsä ku miis. Naasõ mõtõ om olla illos – tuu tähendäs võimaligult valgõ nahaga – tiini miist ja sünnütä poigõ.

Mullõ kõnõl’ üts naanõ, et egä kõrd, ku tull’ vahtsõnõ tütär, nakas’ tä miis tedä iks inämb pesmä. Päält kolmandat tütärd läts’ asi väega hullus är. Naanõ mõtõl’ är paeda, a ütiskund olõs naanu tä pääle viltu kaema. «Ma esi tulõ häbüga toimõ, a kuis mu tütre sõs tulõvikuh mehele saava,» kõnõl’ tuu India naanõ mullõ.

Lahutõt naanõ Indiah harilikult mehele saa-i. Lahutõt miis saa külh. Kombõ perrä pandva vanõmba latsõ paari, kuigi nüüdsel aol om ka pall’o armastusõst paari minekit.

Üts mu vahtsõnõ sõbranna om nn acid attack survivor (happõründämise ohvri). Tollõ happõ peräst om täl puul kerest ja nägo är sulanu. Indiamaal tähendäs seo arvada tuud, et tä ei saa kunagi mehele ja om ütiskunnast vällä tougat.

Sääne vägivald om naisi vasta harilik, ku näütüses naanõ ei taha mehele minnä vai ku miis inämb naist ei taha vai ku naasõ perekund ei jõvva massa meheleminegimassu.

Mu sõbranna olõ-i är hiitünü, täl om hoobis hindä ilosalong, koh tä võtt hindäle kampa tõisi naisi, kiä omma samamuudu kannatanu. Tä om ehtsä näüde mu eloh, kuis peris ilo om inemise seeh, mitte väläh, henge ja süäme suurusõh.

Parhillatsõl aol om mul nii hää miil olla naanõ Eestimaal. Väega pall’o maailma naisi saa-i tetä tuud, midä tahtva. Ka mu esiimä omma kannatanu, et omma olnu latsõga naasõ.

A mul om võimalus ummi filme tetä, umma tiid pite kävvü! Sada aastat tagasi olõs olnu ka tah pall’o rassõmb naanõ olla, esieränis, ku olõt tõistmuudu, nigu mi, kunstnigu, iks olõmi.


Hintsi Anna,
filmirežissöör

Hää miil om olla naanõ Eestimaal2018-06-19T14:32:38+03:00

Talupojatarkus ja mõtsa raguminõ

Vanastõ inemise avvustiva mõtsa.

Täämbä tetäs mõtsalõ kurja ja jäiäs tuuperäst vaesõmbas

 
Inämbüste eestläse väega mõtsa armastanu ei olõ. A mõtsa om avvustõdu ja tsipa ka pelätü. Mi kandi põlitsõl rahval kujusi aastasatu joosul mõtsa ja mõtsatüüga vällä hää hulga kombiid. Inämbüste olli nuu köüdedü praktikaga ja väega sakõst ka egäsugutsidõ uskmiisiga. Ja arvada et nuu uskmisõ tulli ka praktikast, vanõmba inemise opassiva noorõmbit mõtsast luku pidämä.

Arvati, et mõtsa omma elävä, puiõ seen om hing ja tollõga es taheta tüllü minnä. Usuti, et ku sa mõtsalõ kurja tiit, sis mõts mass sullõ kas ütte- vai tõistmuudu kätte.

Riigli oll’, et mõtsast võeti õnnõ noid puid, midä vajja oll’. Tarbõpuus oll’ vajja vanna puud. Majaehitüse jaos oll’ puu miinimumvannus 140–200 aastat. Noorõmba puuga es olõ pall’o tetä, sääl seen es olõ ränipuud ja maltspuu es piä kuigi kavva vasta. Räni om keskmine puujago, mis om kuivõmb. Vanastõ tahtsõva puutüümehe inämbüisi asju tetä ränipuust, tuust tett asi pidä kavvõmb vasta.

Ku puu oll’ kipõstõ kasunu, üteldi, et tuu om pehme ja ei piä kavva vasta. Mõnõn paigan mõõdõti ilmakaariga: lõuna puul päävä käen kasunu puu olli kehvembä, noidõga köeti ahju. Tarbõpuud otsiti säält, kon valgust veidemb ja puu omma aigladsõmbalt kasunu. Tarbõkuusi otsiti suu veerest, kon om kõgõ kehvemb kuusõ kasumisõ kotus.

Väega tähtsäs peeti ka puiõ ragumisõ aigu: puid raoti talvõl. Talvõl raot puu püsüs kavvõmb, säält omma tsukru ja mahla sügüse maa sisse lännü. Keväjä tulõva nuu juuri piten maa seest puu sisse tagasi, kõigil puiõl om niimuudu, ka nõglapuiõl. Tuu tsukõr miildüs ka siinile, keväjä raotu puu seenetäse pall’o parõmbalõ ku talvõl raotu puu.

Puu maharaguminõ oll’ vanast ka nii tähtsä tüü, et sulatsit ragumisõ manu es lasta. Mõnikõrd saiva suladsõ kah raku, a sis oll’ peremiis langõtustsälgu ette lõiganu ja takastpuult naanu valla laskma. Arvati, et suladsõ raot mõts ei kasu inämb nii häste.

Viil peeti luku mõtsan elävist tsirgõst. Sakõstõ arvati, et tsirgu ommaki puu jumala. Tsirkõ hoitminõ oll’ umal aol väega tähtsä. Tuust om pall’o rahvatarkuisi üles kirotõt, kuis tsirgupoigõlõ ei või kurja tetä ja ku lövvät tsirgupesä, kon omma muna vai poja seen, sis sinnä ei või hingätägi pääle. Tsirgupesä löüdmisest es tohe kellelegi sõnnagi üteldä, kõnõlõmalda tsirgupoigõ vai tsirgumunnõ häötämisest.

Tuu kotsilõ kõnõldi pall’o egäsugutsit hirmujuttõ, ja mitte õnnõ latsilõ. Kõik usksõvagi, et ku tiit tsirgupoigõlõ liiga, sis su latsõ vai mitu põlvõ edesi latsõ jääse tummas vai pümmes vai juhtus näidega muid hirmsit asju. Tsirgupessi lahkminõ oll’ väega är karistõt.
Kupall’o sääne hirmutaminõ põhjõndõt oll’, toda ei tiiä. A vanarahvas tiidse ja tuu tiidmine oll’ peris kimmäs ja püssü hulga aigu.

Inemise ei mõista inämb rikka olla

Täämbä om hulga vanast tarkusõst är unõtõt. Noid inemiisi, kes ütlese, et ärke ragugõ, naarõtas vällä. Peetäs normaalsõs, ku kümnide ja satu hektaridõ viisi keväjä mõtsa raotas. Üteldäs, et ei saa jo majandust takista ja massinit saisma panda: vajja om pangaliisingut massa. Ku jutt, et harvestere ei saa keväjäs saisma panda, olnu õigõ, sis es saanu meil olla üttegi terävilläkombaini. Kiä tuu ull’ ost kalli massina tuusjaos, et tä tüütäs õnnõ kats nädälit aastan?

Viil üteldäs, et raguminõ tulõ sõs tetä, ku raku saat. A nügätseao massina sutva egäl aol mõtsa raku, egäst sopast ja suust palgi vällä tuvva.

Tuu om tävveste vasta vana talupojatarkusõga. Niimuudu ei tasu tetä, selle et sa tiit mõtsalõ kurja, häötät mõtsa ellu ja tollõga jäät ka esi vaesõmbas. Võlss aol raotu puu ei kestä ka kavva ja tollõga tiit hinnäst jälleki vaesõmbas.

Vanast tahtsõva inemise rikka olla. Nüüt pandas kõik aur tuu pääle, et kipõstõ rikkas saia.

A äkki olnu tark säädi tsiht rikas olõmisõ poolõ? Mi edevanõmbidõ tarkusõ võiva tuu man kõvastõ abis olla.


Kuuba Rainer,
perimüsehuvilinõ mõtsaumanik

Talupojatarkus ja mõtsa raguminõ2018-06-19T14:30:52+03:00

Selget pääd kuumas jaaniaos!

Küsse luudusmärke kaeja Pulga Jaani käest, määne tulõ timahava jaanipäävä paiku ilm. «Illus,» ütel’ timä. Rohkõmb ja täpsembäle küssü es piä ma säändse vastussõ pääle paslikus.

Ilm om seo aasta väega pikält kuiv ja kuum olnu. Tuu miildüs suvitajilõ, a sääne kuivus tege aiapidäjile tsipa tuska. Kastmist om väega hulga.

Iin om jaaniaig, ku inemise hariligust tsipa inämb hinnäst lõdvas laskva. Timahava kõnõldas pall’o tuud, et ette tulõ kaia tulõ tegemisega. Kuiv aig om tennü mi mõtsa väega tulõohtligus. Kaemi sis tassakõistõ.

Ette tulõs kaia ka noidõ juukõga, miä pää ullis tegevä. Jaaniõdagu võetas noid hariligult iks inämb ligi ja olnu hää, ku mõni inemine lõbusalõ seltskunnalõ perrä kaenu. Et lõbusalõ pidoõdagulõ es tulnu perrä rassõt hummogut.

Ilm tulõ timahava jaanipäävä paiku illos. Selget pääd ja rahulist pito kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Selget pääd kuumas jaaniaos!2018-06-19T14:27:36+03:00

Viaparandus: om piimäkuu

Minevädsen Uman Lehen oll’ mitmõn paigan viga. Juunikuu rahvaperäne nimi om piimäkuu, mitte hainakuu. Hainakuu om järgmäne kuu, juulikuu.

Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuu om uma nime saanu tuu perrä, et sõs andva lehmä häste piimä.

Pallõmi viä peräst andis ja püvvämi edespite terätsembä olla.

Uma Lehe toimõndus

Viaparandus: om piimäkuu2018-06-19T14:26:07+03:00

Põlva liinaplats tetäs valla


Võidupühäl, 23. piimäkuul 2018 tetäs pidolidsõlt valla vahtsõnõ Põlva liina keskplats. Vahtsõnõ plats om tsipa keskliinast kõrval, turu ja sanna takan. Pildi pääl om vahtsõnõ plats nätäl inne vallategemist. UL

Põlva liinaplats tetäs valla2018-06-19T14:25:34+03:00

Saa küssü Uma Meki kaubamärki

Vana-Võromaa söögikraami kaubamärk Uma Mekk ja Võromaa talopidäjide liit kutsva üles üten lüümä timahavvatsõn tõõsõn kaubamärgi taotlusvoorun. Dokumendi ja teedüs: umamekk.ee/kaubamark.

Märgile kandidiirvide tuutidõ näüdüsse pallõldas tuvva Võromaa talopidäjide liitu ildampa 5. hainakuus.

UL

Saa küssü Uma Meki kaubamärki2018-06-19T14:24:46+03:00

Nellä Vana-Võromaa muusõummi saa ütidse piletiga

Neli Vana-Võromaa muusõummi omma seo suvi vällä paknu ütidse piledi. Tuu tähendäs, et ütest muusõumist saa osta piledi, minka saa läbi kävvü kõik neli muusõummi. Niimuudu tulõ pilet tsipa odavamb kah, ku egält puult eräle ostõn. Ütitsit piletiid möövä muusõumi:

Mõnistõ talorahvamuusõum om Eesti kõgõ vanõmb välämuusõum, kon saat jalota kiviaost täämbäste päivä, muu hulgan kävvü kuulsan Mõnistõ küläpoodin.

Vana-Võromaa kultuurikoda näütäs Vana-Võromaa kultuuriluku – tan om välläpanõk, miä kõnõlõs seo kandi rahva elost ja aoluust, a kaia omma ka esisugumadsõ kunstinäütüse, miä vaeldusõ paari kuu takast.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõum tege tutvas Eesti rahva lugulaulu «Kalõvipoig» luuja ni umaaigsõ Võro liinatohtri Fr. R. Kreutzwaldi (1803–1882) ello ja luudut.

Põlva talorahvamuusõum Postitii veeren Karilatsi külän om välämuusõum, kon saat kävvü aastagasada vanan vallamajan ja koolitarõn. Tan om ka üts Vana-Võromaal harvalt nätä ehitüs – tuulõkivi.

Teedüst Vana-Võromaa muusõummõ kotsilõ lövvät internetist: wi.ee/muusoumi-2/.

UL

Nellä Vana-Võromaa muusõummi saa ütidse piletiga2018-06-19T14:24:17+03:00

24. maarahva laat Vahtsõliinan

Võromaa rahvas ei kujota suvõ alostust vast inämb suurõ Vahtsõliina maarahva laadalda ettegi. Minevä nädälivaihtus oll’ jälki tuu aig, ku muido rahuligu alõvi pääl suurt rahvahulka nätä sai.

Nigu iks, oll’ seogi kõrd puiõ all nukakõnõ, kohe oll’ tuudu eläjit ja tsirkõ müüki ja kaemisõs. Latsil ja muil huviliidsil oll’ sääl küländ uudistamist.

Rahmani Jan


Rahmani Jani pilt

24. maarahva laat Vahtsõliinan2018-06-19T14:23:16+03:00
Go to Top