Kesoneni Helena: Uma Pido man om hulga ruumi luuvis mõttis

Tulõva nädäli lõpun, 2. piimäkuu pääväl tulõ Võrol Kubija laululava pääl võrokõisi suur rahva- ja laulupido Uma Pido. Seokõrdsõ pido lavastaja Kesoneni Helena kõnõlõs umist varatsõmbist tegemiisist ja and tsipakõsõ aimu, midä pidolt uuta või.

Helena, kes sa olõt?

Ma olõ nuur Lõuna-Eestist peri soomõ-ugri naanõ, kiä pruuv löüdä umma kotust Eesti luudus- ja tiatrimaastigu pääl.

Midä olõt lavastanu, kirotanu ja muidu tennü?

Olõ üleharitu humanitaar. Mul om magistrikraat kirändüstiidüsen, miä tähendäs, et saa tahtjilõ kõnõlda narratoloogiast ja adaptatsiooniteooriast. Päält tuu lõpõti minevä keväjä Villändi kultuuriakadeemiä tiatrikunsti eriala ja et ma olõ loomu poolõst püüdlik, sis om mul papõr näütlejä, lavastaja ja harrastustiatri juhi kotussõ pääl tüütämises.

Lõpõti kooli katõ diplomilavastusõga, miä olli Lõuna-Eesti-teemälidse: «non-stop SETO» oll’ pruuv kaia Setomaa elo pääle mitte-turisti, mitte-suvõniirlidse pilguga, innembi ausalõ ja vahetulõ; «Inemise igä», midä mängemi Piusa karjäärih, oll’ vahtsõ testamendi ümbrekirotus, sissekaeminõ küläkese ello, kohe tulõ salaperäline võõras, kinkast saa-i arvo, om tä pühämiis vai lihtsähe ullikõnõ. Mõlõmba lavastusõ omma esi olnu parra hullusõ, selle et nigu tiatriprojekte man iks ette tulõ, teimi kõik esi – ollimi koristaja, lavamehe, turundusinemise, lavastaja, rekvisiitori.

Seo suvi jõud Setomaal Treski küünüh lava pääle lavastus «Vanahunt», miä om kokko säet seto jutukõnõlõja Vanahundi Feodori dekameronligõ juttõ perrä. Olõ pruuvnu üteh kutsu võimaligult pall’o Lõuna-Eestist peri näütlejit, kiä mõistnu kiilt ja kultuurikonteksti.
Kost tull’ julgus lavasta suurt rahvapito Uma Pido?

Uma Pido lavastaminõ om hulga mõnusamb ku projektitiatri vidämine, selle et pidoga om köüdet suur miiskund, kiä omma uma ala as’atundja. Tuuperäst ei piä ma mõtlõma kõrraldus- ja majandusküsümüisi pääle ja seo and mullõ ku lavastajalõ pall’o mõtlõmis- ja hengämisruumi. Niimuudu võinu edespite kah tüüd tetä!

Midä Umal Pidol seokõrd nätä saa?

Timahavanõ Uma Pido om üts suur kollaaþ. Mullõ miildüs seod võrrõlda vanaimä egäpäävätside rõividõga – mito kihti, kõik esi matõrjaalõst, esisugumaidsin värven. Olõ pruuvnu ütte köütä vanna ja vahtsõt, nuurikultuuri ja rahvaligumbat puult.

Seokõrdnõ pido om juubõli hõnguga, Umma Pito peetäs viies kõrd. Meil om minijuubõl ja saman tähistämi Eesti Vabariigi 100. sünnüpäivä. Pidol püvvämigi pakku kõkkõ seod kinähüst, miä juubõlisünnüpääväl ette või tulla – kõgõ parõmba laulu, silmäjäävä tandsu ja muidogi suur-suur pidolaud.

Mille poolõst om Uma Pido esieräline?

Seo, et om olõman üts võrokeeline ja -meeline laulupidu, om joba esihindäst tähtsä. Maailman ainukõrdnõ! Mullõ lavastajana miildüs Uma Pido man seo, et mõnõn mõttõn om formaat küländ paigah, a saman om hulga ruumi luuvis mõttis ja ummamuudu tegemiisis. Mullõ miildüs, et seo pido ei olõ pühälik silmävii pühkmine, a üts rõõmsa ütenlaulmisõ pido.

Midä lavastaja õigõlõ tege?

Noh, naislavastaja piät kõgõpäält tegelemä tuuga, et tedä tõsitsõlt võetu. Nuur lavastaja piät tegelemä viil tuuga, et tä kongi lavasta saanu, selle et egä aasta lõpõtas koolin –Tal’nan ja Villändin – aastakäük näütlejit ja lavastajit. Kolmandas piät kokko kraapma rahha, minka noid suuri ja hengekriipvit mõttit rahvani viiä, ja ku kõik seo om tett, sis või naada tegemä tuud, midä Komissarovi Kalju meile opas’ – miä om mu sõnnom, midä ma üteldä taha.

Uma Pido puhul lavastas lavastaja inämbüisi umah pääh. Mõnõh mõttõh om Uma Pido ka noorõ lavastaja hirmuunõnägo vai sis tõsinõ proovikivi, selle et noid tsihte ja geniaalsit mõttit, miä unõlda üütunnõl teküse, ei saa periselt väega pikält läbi pruuvi. Lavastaja piät olõma kimmäs, et timä suurõperäline mõtõ ka lava pääl tüütäs. Tuu jaos om muidogi kogõmuisi vajja. A kogõmusõ tulõva sis, ku midägi tiit.

Ku sa kaet parhillast Eesti ello, sis mis sullõ kõgõpäält silmä nakkas?

Maalatsõn saa-i ma müüdä kaia mõtsu ragomisõ teemast. Tahas kül üteldä Eesti elo kotsilõ midägi originaalsõt, noorõ inemise võitlust täüs naiivsust, a ku ma näe, kuis mu kodotii Vana-Vahtsõliina kandih om tävveste muutunu, sis tahas õnnõ ikkõ. Neo hambilda suiõna laiutava langi hiidütäse. Ku olli väiku, pelässi noid mõtsu, selle et näide seen oll’ mu jaos võimalik oht – mõni susi vai tont, kiä säält vällä kargas ja mu õdagusöögis är süü. No saa arvo, et soest vai tondist tuhat kõrda hirmsamb om, ku mi maa om tühi ja pal’as nigu hallõvõitu kõrbõ.

Küsse Rahmani Jan


Kesoneni Helena om ka suur kanasõbõr.

Kesoneni Helena: Uma Pido man om hulga ruumi luuvis mõttis2018-05-22T13:59:38+00:00

Pido umakeelitside lemmiklaulõga

Võro kultuuri kõgõ tähtsämb sündmüs täämbädsel aol om kimmäle võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido. Pidost saa laulja vai päältkaejana ossa vähembält egä säitsmes võrokõnõ.

Timahava peetäs pito viies kõrd, nii et pidol om väiku juubõl. A taa olõ-i ainumas ümärik tähtpäiv. Arvada om taa Uma Pido kõgõ suurõmb üritüs, minka Võromaal Eesti riigi suurt juubõlit peetäs.

Timahavanõ pido om esieräline tuuperäst, et lauldas laulõ, miä omma rahva vällä valitu. Varatsõmpi pidodõ kavast sai egäüts valli hindäle kõgõ inämb miildüvä laulu ja niimuudu panti laulukava kokko. Tuu tähendäs, et laulu, miä 2. piimäkuul Kubija laululava pääl ette kandas, omma inemiisile tutvamba, ku hariligult võrokeelidse laulupido laulu omma olnu.

Pido om õkva ussõ iin. Om paras aig pidorõiva vällä otsi ja mõttõ pido perrä säädi. Tulõva puulpäävä Kubijal näemi, kullõmi ja laulami!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Pido umakeelitside lemmiklaulõga2018-05-22T13:57:33+00:00

Hää Uma Pido küläline!

● Oodami Sinno 2. juunil Võro Kubijalõ lämmä süäme ja rõõmsa meelega.

● Olõmi sõbraligu ja rehkendämi tõõnõtõõsõga.

● Autoga tulõjil pallõmi rehkendä tuuga, et autit tulõ pall’o ja parkminõ ja pidoplatsi pääle jõudminõ või uma jao aigu võtta.

● Ilosa päävä- ja vihmavar’o saava umma illo näüdädä muial. Uma Pido aigu võiva nä kinäste Su vüürüse konksi otsan olla.

● Üts väiku vihmakeep mahus Sullõ iks karmanihe.

● Su lemmikeläjäl om koton parõmb ja tä om tenolik, ku saa seo õdak umaette olla.

● Mi hoolimi kinäst luudusõst ja tuuperäst panõmi esi sorti prügü eräle.

● Klaasist pudõli hää külmä joogiga uutva Sinno päält pito koton külmäkapin, nii om meil kõigil ohotumb.

● Võit prilli üten võtta, sis näet kavavihust laulõ sõnno ja saat uhkõlõ üten laulda.

Kinä kokkosaamisõni!

Uma Pido kõrraldaja

Hää Uma Pido küläline!2018-05-22T13:50:24+00:00

Avvohinnaga seenepilt


Seo pilt sai pildikonkursil «Looduse aasta foto 2018» kasvõ ja siini sar’an tõõsõ kotussõ. Pildi tekk’ Võromaalt peri nuur luudusõpiltnik Müürsepä Tuule Karula rahvuspargin. «Hää pildi tegemise man om kõgõ tähtsämb tuu, ku pall’o om fotokotin ruumi õnnõ jaos,» ütles Tuule. Müürsepä Tuule pilt

Avvohinnaga seenepilt2018-05-22T13:49:29+00:00

Kanepi koolilatsi luuduslaagri

17.–18. lehekuul pei Kanepi gümnaasiumi 8.–11. klassõ opilasõ Valgjärvel luuduslaagrit. Laagrin sai ossa tüütarrist, midä veivä läbi Kanepi kooli oppaja ja Tarto ülikooli tudõngi. Kümnen tüütarõn sai tetä egäsugumaidsi mõõtmiisi, miä opsi gümnasistele luudust ja tarbõasjo vahtsõ pilguga kaema.

Pildi pääl kullõs laagrirahvas tsirgutiidläse Sellise Urmasõ iistvidämisel tsirgulaulu. Laagrin tetti valmis ka hulk filme, midä lõpõtusõs ütenkuun kaeti, ja mängiti põnõvat GPS-otsmismängu.


Uiboubina Kristeli pilt

Kanepi koolilatsi luuduslaagri2018-05-22T13:48:18+00:00

Kaika suvõülikoolil om tsõõrik tähtpäiv

30. Kaika suvõülikuul peetäs timahavva 10.–12. põimukuul Kaikal.

Suvõülikooli juubõli puhul tultas jälki kokko Karula kihlkunnan Kaikamäel, kost suvõülikuulõ traditsioon pääle alost’. Täpsele sammamuudu peeti Kaikamäel 20. suvõülikuul kümme aastakka tagasi.

Et om tsõõrik tähtpäiv, proovitas asju seokõrd veidükese uhkõmbalõ tetä. Edimädsele ettekandmisõlõ tulõ võrokeeline näütemäng «Godot’d uutõn», kontsõrdi and ansambli Suurõ’ pilvõ’ (Roose Celia, Kanni Tuule, Jürjendali Robert), pühäpäävä tulõ Kaikalõ Raadio Üü-ülikuul.

Tõistmuudu om ka tuu, et puulpäävä tetäs hulka tüütarri, säälhulgan näüdätäs loogapainutamist, tulõravvaga tulõtegemist, maa-ahun savianomidõ palotust.

Ja muiduki omma suvõülikoolin iks loengu, ekskursiooni, iloõdagu, eräle tegemise latsilõ ja muu vana kimmä as’a.

Õigõ aig üümaja är telli!

Õkva põra om õigõ aig üümaja är telli, selle et samal aol peetäs ka Hauka laatu. Üümajja saa:

● Ähjiärve küläliisimajan, tel 508 8749;
● Mundi talun, tel 5342 7108;
● Lajassaarõ talun, tel 5345 6006.

Muiduki saat rahulikult maada ka uman telgin.

Kaika suvõülikuul om suur võrokeelitside ja -meelitside inemiisi suvinõ kokkosaaminõ, kon kolmõ päävä seen peetäs loengit, tetäs ekskursioonõ ja kultuuriprogrammõ. Latsilõ om suvõülikoolin eräle latsikoolitus.

Timahavast suvõülikuuli kõrraldas MTÜ Karula Hoiu Ühing. Ligemb teedüs: Lilian Freiberg, tel 517 2646, lilian@karula.com

Freibergi Lilian

Kaika suvõülikoolil om tsõõrik tähtpäiv2018-05-22T13:46:15+00:00

Põlva ja Parksepä kuul konkursi parõmbidõ siän

Tsihtasotusõ Innove ja haridus- ja tiidüsministeeriümi iistvidämisel valitas timahava edimäst kõrda Eesti aasta kuuli. Konkursist ossavõtmisõs pidi egä kuul saatma lühkü video ja mano pandma viis põhjust, mille tä om kõgõ esierälidsemb. Täämbädses om kümme kõgõ parõmbat kuuli vällä valitu, noidõ hulgan ka kats kuuli Vanalt Võromaalt: Parksepä keskkuul ja Põlva gümnaasium.

Parksepä keskkooli tegevä esierälidses inemise

312 opilasõga Parksepä keskkooli direktri Kesselmanni Ilmar ütles, et kõgõ tähtsämbä omma kooli man inemise. «Ma võta siiä kuuli hindäst noorõmbit ja targõmbit inemiisi,» seletäs tä umma personalipoliitikat.

Viil pidä direktri uma kooli suurõs plussis tuud, et oldas luudusõ kesken. Klassi tegevä hulga tunnõ välän, käüdäs kaeman ka paigapäälitsin ettevõttin, kuis tüü käü ja midä tetäs. Niimuudu oltas ilmaeloga parõmbalõ kursin.

Viil pidä direktri tähtsäs tuud, et koolin om hulga huvitegemiisi. «Meil om 92 ringitunni nädälin. Seo om tõsinõ nummõr,» kõnõlõs Kesselmann.

Parksepä kooli huvijuht Pütsepä Airi ütles mano, et opilasõ omma kõva huvitsõõrin käüjä. «Tan saa kõkkõ tetä: filmi, laulda, sporti tetä. Huvitsõõrõst võtt ossa suur jago koolilatsi ja näile miildüs, tuud om silmist nätä,» seletäs Pütsepä Airi.

Viil nimmas tä är tuu, et saias häste läbi, opilasõ ei pelgä oppaja käest midägi küssü.

Põlva gümnaasium oppas vabadust ja vastutust

214 opilasõga Põlva gümnaasiumi tege esierälises tuu, et koolin om vaba õhkkund. Näütüses ei olõ näil koolikellä. Huulmada tuust jäiäs tunni ildas küländ harva. Opilasõ saava hulga reisi nii vällämaal ku Eestin, ossa võetas ka opilasvahetusõ projektist.

Põlva gümnaasiumi koolielo kõrraldaja Oimeti Marit seletäs, et näide koolin om kesk päivä kasulik tunn. Tuu tähendäs, et söögivahetunn om vinütet 80 minotit pikäs ja päält süümist omma sis mentortunni, huvitsõõri, külän käävä ka välästpuult kuuli inemise, kiä tutvustasõ ummi tegemiisi.

Aig om Põlva gümnaasiumin nii häste är kõrraldõt, et kellä neläs om kõik kooliga köüdet är tettü ja koolirahvalõ jääs inämb vapa aigu.
Aasta kooli valimisõl saa egäüts uma helü anda internetin aadrõssi novaator.err.ee/k/aasta-kool-2018 pääl. Hellü saa anda kooni 27. lehekuuni.

Rahmani Jan


Põlva gümnaasiumi rahvas om hinnäst koolimaja rõdu pääle säädnü. Pilt Põlva gümnaasiumi tutvustusõ mant.


Parksepä kooli huvijuht Pütsepä Airi ja direktri Kesselmanni Ilmar koolimaja takan uibuaian. Rahmani Jani pilt.

Põlva ja Parksepä kuul konkursi parõmbidõ siän2018-05-22T13:44:10+00:00