Kui vana um vana?

Lehe kirotasõ, et vannokodon um kotusõmassu jäl nõstõtu. Latsõ, kes uma vanõmba sinnä omma veenü, ei jõvva inämb massa. Viil kirotõdas, et latsõ ei olõ rahul, kuis vanõmbidõ iist riigikoton huult peetäs. Ku ma noid artiklit loe, mõtlõ, kohpuul tuu õigus um. Olõ esi kah üle viie aasta vannokoton tüütänü ja nännü noid asju.

Mõnõ toova uma viil peris kõbusa vanõmba kotost jalost är ja ei tulõ rohkõmb kaema ku pühäde vai sünnüpäävä aigu. Ku noidõ vanainemiisiga jutus tulõ, sis nä ütlese, et es tahaki kotost är tulla. Latsõ es kannahta vällä vanainemise koosõrdamist ja köhimist… Noid um mõni ütsik, kes esi tahtva vannokodo tulla.

Tuust ma viil saa arvo, ku jo meelemõistus är lätt ja ei tiiä inämb, midä tege. Pand siibri varra kinni vai lätt kotost är ja ei mõista inämb tagasi tulla. Ja uik üüse nii, et tõsõ kah ei saa maada. Vai um sängühaigõ, kedä um egä kolmõ tunni takast vaia käändä ja kassi. Sis um muidoki ummil rassõ, ku nä piät päivä tüül vai koolin olõma. Sis ei jääki muud üle, ku vii vannokodo vai võta kodo huuldaja. Mõlõmba variandi umma kalli. Odava taso iist ei saa kodohuuldajat kah inämb. Tuu um rassõ tüü ja kiäki ei taha tulla. Niisama ei taheta taa palga pääle vannokodo tüüle minnä, sis jääski tuu vanadõ iist hoolõ pidämine kehväs.

Taa um mi riigi kõrda ajamalda sotsiaalnõ hädä. Ku meil kah olõssi pensioni nii suurõ ku Skandinaavia maiõn, kon inemine saa vanadusõn uma pensioni iist hindäle täüt huuldust ja ravvi lubada, olõssi meil kah as’a kõrran.

A noorõmba võissi iks koton kah ummi viil mõistusõga vanõmbit rohkõmb vällä kannahta ja ku vaia, sis avita, nigu vanõmba näid umma avitanu. Taha ei kiäki nii lihtsähe kotost är minnä.

Ja ku vana um vana, ku tä esi hindägä viil toimõ saa?

Urmi Aili

Kui vana um vana?2018-05-08T14:13:51+00:00

Nuurus viil peris hukan ei olõ

Mu latsõpõlvõ aigu oll’ Võron ütsainus kinu, vana hää Avangard. Vahtsõl Eesti aol omma sääl poodi olnu ja kurikuulsa üüklubi. A tuul ammudsõl aol oll’ saali iin nuka takan ka väiku puhvetikõnõ, kost sai limmunaati ni kommi-präänikit osta. Tuud kraami pruugiti rohkõmb inne filmi kaemist. Täämbädse päävä nuhtluisi popkorni ja nätsu sis viil es tunnõta. Olli sihvka vai seemuska, noidõ kuuri oll’ külh pääle kinuseanssi pinke vahel kuhjan. Päävälillisiimnide ragistaminõ ai süäme täüs? No ei mäletä ma määnestki raginat. Paistus nii, et vana halv lätt meelest är. Hää omgi.

Nuurusõn olli ma kõva kinun käüjä, nüüd lää kinnu harva. Filmi «Seltsimees laps» käve päävätsel näütämisel Kandlõ kinun kaeman, väega miildü. Rõugõ koolilatsil oll’ ütine kinunkäük. Ku film läbi sai ja rahvas vällä naas’ minemä, ütel’ mullõ üts tutva naistõrahvas kaejidõ hulgast: «Naid latsi tulõ kittä, et nä kinun nii vaiksõ ja viisaka olli.» Seod oll’ hää kullõlda. Ei olõ mi nuurus viil tävvega hukka lännü.

Valpri Liina

Nuurus viil peris hukan ei olõ2018-05-08T14:13:20+00:00

Sannalava mõlgus meelen

Kui ma perämäst kõrda Võrun käve, nakas’ mul kummitama üts vana lorilaul: «Kui suri mu kadunud onu, mul meenuvad veel tema sõnad.»

Unu oll’ mul kainõ pääga peris mõistlik miis, ainult tsipa kekstu. Purjunult nakas’ timä praal’ma. Rahvarämpsulõ lubasi varba pääle kusta. Noid kotussiid oll’ tegelikult viil, mitte ainult varba. Ütes kõrras saadõti tä praal’misõ peräst ka Tsibõridõ perrä mõtlõma. Unu istõ uma ao är ja täl saigi selges, et politruk, olguki ilma haridusõlda, ei olõ õks määnegi rahvarämps. Rahvarämpsu kotsilõ timä umma arvamist es muuda.

Mullõ opas’ unu, et sannalava tulõ tetä kimmäle lõhmussõlaudust, tuu ollõv tagaotsalõ hää. Sinnä võibõv eski ülemuisi istma kutsu. Lõhmussiide päämine mõtõ ollõvgi sannalava ja ülemusõ.

Ma ei olõ jupp aigu Võrun käünü, vahepääl om ütte ku tõist juhtunu, näütüses rahvuslooma valimisõ jne.

Tšuktši olõs vinne aigu tuu kotsilõ ülnü: «демократия называется.»

Sannalava mõlgus mul õks meelen.

«C лёгким паром, товарищи!»

Pulga Jaan


Võro liina keskplatsi ehitüs. Rahmani Jani pilt

Sannalava mõlgus meelen2018-05-08T14:12:24+00:00

Olõmi õnnõdu. Vai es tohtnu?

Mille eestläse tundva hinnäst kehvembäle ku naabri?

Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.

 
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka murõ uma elokeskkunna peräst.

Tüüstüse ja põllumajandusõ murõkotussõ

Kuigi olõmi IT-riik, jääse meil tan Lõunõ-Eestin päämidsis majandusõ kasvatajis õks õnnõ tüüstüs ja põllumajandus.

Tüüstüseldä saa-i läbi. Ütes murrõkotussõs omma meil puutüüstüse ettevõttõ, miä tuntavalõ ümbrekunda tsolkva. Paikligõ inemiisi käest tulõ iks kaibamist, mõnõ plaanva muialõ kolli.

A säändsit ettevõttit plaanitas viil manu tetä, kuigi rehkendüse näütäse, et mi hindä mõtsa seod puutarvidust är ei kata. Tuuperäst tulõ naada matõrjaali sisse tuuma Lätist vai muialt. Umbõs 15 aastaga peräst võiva neo ettevõttõ peris kinni minnä, selle et matõrjaali jääs veitüs. Kas lasõmi täämbä tulõvaidsi põlvi sällän liugu?

Tihtsä harimisõlda põllumajandusõlda maailm inämb läbi ei tulõ, nii ka Eesti. Põlluväetüisi, -kihvte ja rassõtehniga pääle üles ehitet maahariminõ om joba suurt kahh’o tennü: mi õigõ pia näe-i inämb häiermide pääl lindavat mehiläst, sitasitikut, kanalisõ omma nurmi päält kaonu ja seo rida lätt viil edesi. Või trehvädä, et saami kuulda vaiksit, helüldä keväjit.

Tuu kõik või meid kurvas tetä, a sama hädä omma mi naabridõl kah.

Naabri omma õnnõligumba ja hää majandusõga, a ei olõ saanu tunnustust

A mille mi sis olõ-i õnnõligu, samal aol ku suumlasõ, islandlasõ ja tõõsõ põh’anaabri omma esiki väega õnnõligu? Tuuga köüdetült olõ pandnu tähele ütte asja. Minno om kõgõ üllätänü tiidmine, et pia kõik Nobeli majanduspreemiä omma lännü Ameerika Ütisriikele, a mitte innemb nimmat korgõ elujärega rahvusriikele. Kas noidõ maiõ majandustiidläse ei olõ sis mõistnu umma majandusello kõgõ mõistligumbalõ kõrralda? Mille näid tähele ei panda?

Numbrõ näütäse, et õnnõdu olõmisõs olõ-i põhjust

Mõnõ numbrõ. Sisemajandusõ kogutoodang (SKT) üte inemise kotsilõ dollariin om näütüses Soomõn, Islandin, Šveitsin ligi 40 000. Tuu om kats kõrda korõmb ku Eestin. A haridus, tervüse hoitminõ, turvalisus ja õiguskaitsõ omma meil pia sama joonõ pääl. Eestin om tüüldäolõk kül suurõmb, a võimalusõ opmisõs ja edesiminekis omma meil, kaemalda väikulõ sissetulõkilõ, iks olõman. Ku hinnada elu kvaliteedi erinevüisi ja aotliidsi rasõhuisi, sis eestläne nii õnnõdu tan ilman kah olla es tohtnu.

A miknast tuu õnnõdu olõk sis tulõ?

Või usku, et eestläse matal õnnõtunnõ om köüdet innekõkkõ tuuga, et kimmäst tulõvikku ei paistu. Rahvast jääs veidembäs, külä jääse tühembäs.

Säälsaman ei tiiä paikligu inemise esiki, kiä omma näide naabrikruntõ, maiõ ja mõtsu peremehe. Kiä omma nuu vahtsõ umanigu, kiä omma naid maid kokku ostnu? Omma nuu vällämaalasõ, kink uma om joba suur osa Eestimaast?

Kas muutusõ maailman pidänü hirmu tegemä?

A ku vällämaalaisi tulõ viil, nii et nakkasõ kujunõma võõra, võõrkeelidse kogukunna.

Eestläsel olli uma mar’a- ja seenemõtsa, miä täämbädses aos suurõ lakõsragomisõ peräst omma joba säändsis muutunu, et jalaga noist läbi ei lää. Olõmi kõgõ hinnanu suurt ja vapa elämise ruumi, tuuperäst omma ka mi küllin maja ütstõõsõst kavvõlõ ehitedü. A no käüdäs liinast maalõ tüüle, inämb käüdä-i maakotost. Maakodo kaosõ är. Tuu tege hirmu.

A kas pidänü? Vai tulnu hoobis arvo saia ja rehkendä tuuga, kohepoolõ kõik maailm liigus.


Raudsepä Vambola,
emeriitprohvesri

Olõmi õnnõdu. Vai es tohtnu?2018-05-08T14:09:55+00:00

Kiimä lännü kuklasõpesä

Mõnikõrd om põnnõv mõtõlda, kuimuudu olnu kaia taad ilmaello kostki välästpuult. Näütüses mõtlõt, et olõt mehekene Marsi pääl ja kaet ilma säält korgõst. Miä sis silmä võinu naada?

Silmä võinu naada tuu, et päält pikkä tasalikku olõkit om taa maailm ütekõrraga üles heränü. Sõamehe omma vaonu mõtsu ala nigu siili, kiä tormasõ katskilännüst klaasist piimä limpsmä. Põllumehe omma traktori käümä pandnu ja sõitlõsõ noidõga nurmõ pite nigu hussikõsõ kapstalehti pääl. Väiku aiapidäjä tsungva lapjidõga maad nigu määndsegi kullaotsja ja muroniitmise massina tossasõ nigu veduri.

Puu kasvatasõ lehti külge, nigu plesspääle olõs äkki ja kipõstõ hiussõ kasuma naanu. Kõik taa kipõ keväjäne liikmine või kavvõmbast paistu nigu üts kuklasõpesä, miä äkki om kiimä lännü ja kon egäl kuklasõl uma kimmäs tegemisetsiht.

Säänest kiimist om hää kõrvalt kaia, a viil parõmb om hindäl olla sääl seen, üts kuklanõ tõisi siän. Ilosat ja tüüd täüs keskkeväjät kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Kiimä lännü kuklasõpesä2018-05-08T14:05:38+00:00

Uma Pido kuts laadulõ kauplõjit

Uma Pido pääväl, 2. juunil om Võro Keskliina pargin kellä 9–14 Uma Pido laat umakandi kraami, laadulava ja tüütarriga.

Kauplõma oodõtas Vana- Võromaa kaupuga, tulla või nii käsitüü ku söögiga. Väega oodõt om uma keele ja Vana-Võromaa märgi tarvitaminõ kraami välläpanõkin, silte pääl ni välläkitmisen.

Nõudmisõ laadul kauplõmisõs omma välän Uma Pido kodolehe pääl: umapido.ee/laat/. Ligemb teedüs Kivi Helle käest, tel 5853 1062.

UL

Uma Pido kuts laadulõ kauplõjit2018-05-08T14:04:23+00:00

Räpinä valla Männisalu küllä naas’ 2. lehekuust käümä liinibuss

Buss tulõ mi küllä telmise pääle, eelmidse päävä õdakus tulõ kõlista ütistranspordikeskustõ numbri 12 012 pääle ja sõit kokko leppü. Hummogunõ buss lätt Männisalust vällä kell 7 ja õdagunõ jõud kell 16.05.

Varatsõmbil aastil olõ-i mi küläh liinibussi käünü. Sovhoosi aigu käve tüüliidsi buss, miä vei rahvast Vilustõ keskustõ. Meil om väiku külä, tah eläs kõik aig 12 peret ja kattõ tallo tarvitõdas suvildõ. Tühjo majjo meil olõ-i. Rahvast eläs Männisaluh 23, om kuus tüüinemist ja kolm koolilast.

Bussiliin naas’ tüüle Jacobsoni Külli (pildi pääl verevä paltoga) tubli as’aajamisõ pääle ja seo om innekõkkõ abis koolih käüjile latsilõ.

Piiri Ain


Piiri Aini pilt

Räpinä valla Männisalu küllä naas’ 2. lehekuust käümä liinibuss2018-05-08T14:03:37+00:00

Uma Pido matkasari jõud Paganamaalõ

Uma Pido matkasar’a ütsäs matk tulõ puulpäävä, 12. lehekuul kell 11. Hulgitas Rõugõ kihlkunnan Paganamaal vanapagana tiid piten.
Kokko saias Krabi koolitarõ man, verst tiiristist Vahtsõ-Roosa poolõ.

Om võimalus valli katõ esi pikkudsõ matkaraa vaihõl: 11 vai 7 kilomiitret. Kullõldas legende Paganamaast ja vanapaganast. Kaias kotussit, kon vanapakan magasi ja kitsi kar’at.

Uuritas, määndse jalajäle jätt’ pakan maaha, ku pagõsi pikse iist järve. Piirioron kaias nellä Paganamaa järve, käüdäs kaemistorni otsan. Vorotka kivikalmõ man mõtõldas muistitsidõ aigõ pääle. Kiä taht üle piiri Lätin är kävvü, piät ID-kaardi üten võtma.

Ilosa Liivajärve korgõ kaldõ pääl pakutas tiivett ja lauldas paikligu lõõdsamängjä Visseli Malle pilli perrä Paganamaa valssi. Matk lõpõs Krabi koolitarõ man, kon saa kaia paikligu muusõumi näütüst.

Matka kõrraldaja pallõsõ matkaliidsil jalga panda viikimmä saapa ja päähä müts, et hinnäst puukõ vasta kaitsa. Üten tulnu võtta ka joogiputõl ja võiuleib.

UL

Uma Pido matkasari jõud Paganamaalõ2018-05-08T14:00:50+00:00

Muusõumiüü Võromaal ja Setomaal

Kõrra aastan ütel lehekuu puulpääväl tegevä muusõumi uma ussõ valla õdagudsõl aol ja laskva küläliisi massulda sisse. Niimuudu tähistedäs üle-euruupalist muusõumiüüd. Timahava om tuu õdak 19. lehekuul ja uma ussõ tegevä valla ka mi kandi muusõumi. Muusõumiüü om seokõrd pidoteemäline. Midä sis täpsempä nätä saa?

Vanal Võromaal

Suurõtiimuusõumin Varbusõl tetäs pido ja pillõrkaariga valla kats huuaonäütüst, miä kõnõlõsõ liiklusohutusõ kampaanjist ja unõhtõduist sildust.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin om perrepido õdak. Kõnõldas perretähtpäivist, opitas tandsu ja tsõõrimängõ.

Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumin Sillapääl jalotõdas mõisapargin üten saatjaga, küllä tulõ Aunaste Maire. Saa nätä viil kõtutandsu, kullõlda lõõtsa ja kannõld.

Süvähavva villavabrik-muusõum tulõtas miilde, kuimuudu peeti küläpito vanal aol.

Teppo Augusti lõõdsatalon Loosu külän astva üles noorõ rahvamuusigu, loetas võro keelen Kreutzwaldi juttõ ja mängitäs lõõtspilli.

Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin Võrol om aiapido, küläliisil pallõldas üten võtta piknigukorv.

Karula rahvuspargi külästüskeskusõn Ähijärve külän kõnõldas latsilõ luudusõst. Kell 19 tulõ küllä laulu-, kirä- ja talomiis Pulga Jaan, kiä kõnõlõs juttõ ja laul laulõ.

Mõnistõ talorahvamuusõumin Kuudsi külän om kellä 18–21 pidoprogramm.

Pokumaa Urvastõ lähkül pidä seokõrd pito tulõ veeren pokudõ muudu. Nuhutõdas keväjäst mõtsa. Ütenkuun juvvas tsäid ja süvväs saia, pallõldas üten võtta 3 eurot saiarahha.

RMK Pähni külästüskeskusõn tulõ kellä 19–20 mõtskunna pido. Päält tuud om kell 21 üümatk Paganamaal ja sis viil lätt esi aigõ pido edesi Krabi kõrdsi man tulõ veeren.

Rogosi mõisa kodoluumuusõum Ruusmäel hoit ussõ valla kellä 18–23 ja lupa näüdädä midägi põnõvat.

Vana-Võromaa kultuurikoda Võro liinan kaes, kuis hinnäst pido jaos är ehti. Kaia saa Pärnä Jaani autoriehtide näütüst, vällä omma pantu muusõumi kogon olõva ehte. Omma ka tüütarõ, kon opitas ehtit tegemä.

Setomaal

Obinitsa muusõum näütäs, kuimuudu Obinitsan iks om mõistõtu aigu maaha võtta ja pito pitä. Esi aol om tuud tettü tsipa esimuudu. Timahava saa nätä, määne om pido Obinitsan 2018. aastal.

Saatsõ Seto muusõumin peetäs kah pito. Pido alostas pidokõnnõga ja tujjo hoit üllen pilli- ja laulumiis. Pidosaalis om muusõumi illos huuv. Pidolauda kül katõtu ei olõ, a egäüts või pidosöögi esi üten võtta.

Seto talomuusõum Verskan pidä pito karmoškaga. Pidolõ oodõtas kõiki, kinkalõ miildüs karmoškat mängi ja kullõlda. Saa mängi, tandsi, kullõlda, oppi ja opada. Mängvä nii suurõ ku väiku pillimehe.

Rahmani Jan

Muusõumiüü Võromaal ja Setomaal2018-05-08T13:59:48+00:00

Laadulõ, laadulõ!


Keväjäne laaduaig om tävve huuga käümä lännü. Seo pilt om tett minevä pühäpäävä Mooste mõisan, kon peeti suurt kirbuturgu. A et keväjä tahtva inemise osta iks viläpuid ja köögiviläluumõ, sis oll’ tsipakõsõ aiakraami ka seo laadu pääl. Lähembil nädälil peetäs keväjälaatõ pall’odõn paigun ja kimmäle tulõva uma kraamiga vällä kasvo- ja lillimüüjä.

Rahmani Jani jutt ja pilt

Laadulõ, laadulõ!2018-05-08T13:57:34+00:00